12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat
Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania)
on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner) Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3- uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Adolf Loos ja tema arhitektuuriideed Varase modernsimi arendaja. Materjalide hoolas valik. ,,ornament ja kuritegu"(1910). ,,Moodsal ornamendil puuduvad eelkäija ja järeltulijad, minevik ja tulevik. Seda tervitavad rõõmuga harimatud inimesed, kes ei mõista meie aja tõelist suurust, ning peagi hüljatakse see hoopis." Ornamentika sundis karistusena peale käsitööorjuse. Väike osa arhitektuuris kuulub kunsti valla, ehitised mis teenivad praktilist eesmärki tuleb kunsti sfäärist välja arvata. Kogu kultuur sõltub ajaloolisest järjepidevusest
Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas töökohtadega linna ja kolmandaks infotehnoloogia, mis aitas ehitada linna kiiremini ja kõrgemale. Vajati paremat linna, palju inimesi = palju probleeme. Kuidas tekitada linn kus inimesed oleks vähem haigemad - kanalisatsioonide kasutuselevõtt (maa alune). Pariis oli hästi teljeline, siis Viin oli nagu ringtee (hooned olid pigem hõljuvad, polnud ühist
suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord. Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House 2. Heimatstiil (heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed Heimatstiil- paralleelselt konstruktivismi ja funksionalismiga (1910. aastad- 1940. aastate algus) traditsionalismi avaldusvorm arhitektuuris, mis järgib moderniseerivalt varasemate aleviehitiste intiimset laadi, vastandub linnastumisele ja moodsale arhitektuurile. - juba I MS eel välja kujunenud heimatstiil tähtsustas kohalikke traditsioone vormis ja materjalis ning ajalikkust, aga ka kodulikkust.
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele
Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike
Kõik kommentaarid