Referaat Peeter I kohta (0)

Tallinna 21. Kool
Peeter I
Referaat ajaloos
Sissejuhatus
Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene  tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser . Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest.
Aastatel 1697 – 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht.
Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk).
Peeter I saamine valitsejaks
Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina.  Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps.
Peeter oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad . Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega.
Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovitš 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar  Fjodor Aleksejevitš, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõškinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas  Bojaaride Duuma  patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks , minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanštšina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõškinid).
Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad – Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva -lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobraženskojes.
Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel  Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovitš.
Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitši kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696.
Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni  1695 . aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased.
Edasine elukäik
Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni  suudme lähedal. See  kindlus  oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.
Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik.
Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronežis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi  linnale .
Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi  aladele aga oli takistuseks avamerelaevastiku puudus Venemaal, Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised : maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama.
Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata nooriaadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile.
Peeter I viibis   Pjotor  Mihhailovi nime all Lääne- Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole ohvitserite väljaõpetamiseks, hakkas eluaegsesse sõjaväeteenistusse võtma nekruteid ja hankis parema relvastuse sõjaväele). Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi.
1703. aastal alustas Peeter I  Neeva  jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter- Pauli kindlus. 1712 . aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ’’aknaks Euroopasse’’. Peale sõjaväe muutis Peeter I ka õukonnaelu euroopalikumaks, jagas Venemaa kubermangudeks, asendas Bojaaride duuma oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, korraldas regulaarseid hingeloendusi, asutas koleegiume, kehtestas Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia, lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme -, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda) ning kaasas naisi seltskonnaellu, mida seni oli peetud kõlbmatuks.
8. juulil 1709 aastal said Rootslased  Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes.

Aastal  1711  ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks . Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga.

Isiklikku

Aastal  1724  kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Menšikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Menšikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu . Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina ( Jekaterina ). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist.
Lapsed 1-st abielust: Aleksei (1690), Aleksander (1691), Pavel (1693)
Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta (1709), Natalija (1713), Margarita (1714), Pjotr  (1715), Pavel (1717), Natalija (1718), Pjotr (1723), Pavel (1724).
Võimupärilus
Peeter I suri 1725. aastal ilma troonipärijat määramata ja testamenti jätmata. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevitš ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred.
Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks  Aleksandr Menšikov ja Peetri võimuloleku ajal võimuletõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst  Dmitri Golitsõn, koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaaadiks tollal veel 10 aastane Peeter I hukatud poja Aleksei poeg Peeter II.
Järgmise keisri määras Kõrgeim Salanõukogu, milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner  Aleksandr Menšikov. Keisrinnaks sai 3 aastaks Katariina I, kuid ta suri aastal 1727.
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
  
• http://www.hot.ee/iffcool/Peeter1.html
  
• http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/index.php?&id=162
  
• EE
  
• Eneke
  

• Uusaeg I osa
  

Pildid

• http://www.hot.ee/vabadussoda/peeter.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peter_der-Grosse_1838.jpg