Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksandria tuletorn (0)

3 HALB
Punktid
Aleksandria tuletorn
On seal saar meres, kus üles kõrgele tuiskavad lained,
just Egiptuse ees, nimeks sellel saarel Pharos.
Niivõrd kaugel on rannast ta, kui võib päevaga viia
Kaarekas laev, mida pärituul tagant tõukamas tubli .
Saarel on sel sadam hea ning tõttavad siit mereteele
Võrtsete külgedega laevad, kui värsket vett nad on võtnud....
„Odüsseia“
Ehitamise aeg: 299.a. eKr alustati tuletorni ehitust. Ehitus tööd kestsid u 20 aastat.
Ehitamise põhjused: Aleksander Suur asutas Aleksandria linna 332 eKr. Varem asus selles paigas väike kaluri küla mille naabruses paiknesid meres kaljud kus paljud laevad end puruks sõitsid. Aleksandria linna kasvades oli vaja tagada laevade turvaline sadamasse pääs selleks oli oli vaja ehitada tuletorn .
Asukoht, selle kirjeldus: Tuletorn ehitati Pharose saarele, asus Aleksandria linnale lähedal meres.
Ehitise võimalik väljanägemine: Majakas oli kolme korruselin ja mitmete antiikautorite-andmetel oli 100-120 m kõrgune. Alus oli massiivne neljakandiline 160-190m külgedega ruut, sellel asus massiivne 70-80 m kõrgune ja u 30,5m külje pikkusega torn, mis aega mööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindluse torn, Küljed olid suunatud iga nelja ilma kaare poole. Teine korrus kujutas endast marmor plaatidega kaetud torni. Kolmas korrus kus asus tuli oli ümmargune ja seda kattis graniit sammastele toetuv kuppel . Kupplil seisis 7m kõrgune Poseidoni kuju. Küttus tuleriida jaoks toimetati mööda lauget keerd käiku eeslite abil. Tule valgust suurendati liikuvate metall peeglitega. Joogivesi tuli Aleksandriast vee juhet mööda tuletorni all olevas reservuaari. Mandrilt juurde pääsuks kasutati tammi .
Ehitise saatus: Pharose tuletorn tegutses enam kui 1400 aastat. Aleksandria vallutasid araablased , linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre.
Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega . Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14
Jumalanna Artemise tempel
Efesose Artemise tempel on ainus
Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal.
Philon Byzantionist
Ehitamise aeg: 850 eKr.
Ehitamise põhjused: Kreeklased rajasid templeid jumalate auks. Efesose lähedal Ordygia salus kummartati jumalanna Artemist.
Asukoht, selle kirjeldus: Efesose Piirkond kannatas sagetaste maavärinate all nende laastava mõju vähendamiseks soovitati ehitada tempel soisele pinnale Kaystrose jõe suudmesse. Tänapäeva Türgi läänerannikul, toonase nimega Väike-Aasias asunud iidne linn oli üks piirkonna jõukamaid. Templi ehitamise ajal oli Efesoses ligikaudu 200 000 elanikku ning see oli tähtis usuelu keskus.
Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Vundamendi süvend kaevati hästi sügav ja süvend täiteti puusöe ja looma karvade seguga. Niisugune pinnas pidi ära hoidma templi purunemise allmaa tõukete korral. Templit ehitati u 120 aastat.
Ehitise saatus: Läks põlema, siis kui sündis Aleksander Suur. Aleksander Suur ehitas templi uuesti üles ja siis pandi uuesti põlema mingi hullu mehe poolt.
Huvitavaid fakte:Templi mõõdud olid 114x55 m ja see oli suurim tollaste Kreeka ehitiste seas. Sambaid oli 127 ja 18m kõrged. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Pea saalis asus 15m kõrgune Artemise kuju.
17
Zeuzi kuju Olümpias
Kas jumal käis ja ilmutas end sulle, Pheidias,
Või ise käisid taevas teda vaatamas?
Vana-Kreeka distihhon
Ehitamise aeg: Lõpetati u 433. eKr
Ehitamise põhjused: Jumalate kuninga Zeuzi auks.
Asukoht, selle kirjeldus: Peloponnesose ps lääne osas Olümpia pühal maal.
Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Skulptuur läks maksma terve varanduse, sest selle ehitamiseks kulus palju hinnalisi materjale- tonni jagu vandlit ja veelgi rohkem kulda. Kuju suurus ning selle väljatöötamise erakordne peenus võlus vaatajaid . Zeusi keha oli tahutud elevandiluust juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskivitest. Zeusi parema käe peopesal seisis Kreeka jumalanna väike kuju vasakus käes hoidis Zeuz säravat spektrit mille otsas istus kotkas, see sümboliseeris Zeuzi võimu.
Ehitise saatus: Zeuzi kujust endast ei leitud loomulikult kildugi, sest neljandal sajandi lõpul käskis keiser Theodosius esimene viia kuju Konstanoopolisse kus ta selle paganliku iidoli oma paleese paigutas. Seal see lõpuks tulekahjus häviski.
Huvitavaid fakte: Kuju ehitamine kestis kaheksa aastat. Kirjanik Strabon arvutas välja, et kui Zeuzi kuju oleks võimeline püsti tõusma, oleks ta pea läbi templi katuse välja kerkinud . Tänapäevastes hindades maksaks Zeuzi kuju ehitamisel kasutatud kuld üle kuue miljoni Briti naela.
20
Rhodose Koloss
Rhodose linna elanikud, doorlaste sugu, selle vaskse kolossi,
mis taeva kerkib püstitasid sulle, Helios ,
pärast sõjatormi vaibumist, kui olid rikastunud nad
kodusaart trofeede suure hulgaga.
Mitte üksnes mere üle, vaid ka laia mandri kohal
Loitma nende kustumatu vabadustungal peab,
sest Heraklesest võrsunud sugu õiguse on pärinud
valitseda kõiki maid ja meresid.
Tundmatu Vana-Kreeka poeet
Ehitamise aeg: 304 aastal eKr
Ehitamise põhjused: Antiik mütoloogias kuulus Rhodose saar päikese jumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist püstitasid rhodoslased tänutäheks Heliose kuju selle eest, et ta oli neid kaitsnud.
Asukoht, selle kirjeldus: Lindoses, Rhodose peamises sadamalinnas.
Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Kuju oli 37 m kõrge ja paistis silma juba kaugelt merelt . Kuju oli valmiststud läikivast pronksist . Päikesekiirtest kroon ümber pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli.
Huvitavaid fakte: Kuju tähistamiseks hakati kasutama sõna koloss ,see sõna tähistab üleelusuurust kuju.Koloss oli 37 meetrit kõrge ja 12 ehitusaasta jooksul kerkis kiirusega umbes 2,75 meetrit aastas.Kuju ehitamiseks on kulunud umbes 12,9 tonni pronksi ja 7,7 tonni rauda.Legendi järgi tapis arhitekt Chares end ära ,kui kujust väike pragu avastati.Raha kuju ehitamiseks saadi Demitrios Poliorketese sõjaväe maha jäetud sõjariistade müügist.Ajaloolased arvavad ,et kuju on loodud Aleksander Suure järgi,keda kujutati võimsa ning jumalasarnase kangelasena.
Ehitise saatus.Koloss püsis napilt vaid 60 aastat,seega kõige lühema elueaga,seitsmest maailma imest.Kuju purunes 227.a.eKr toimunud tugeva maavärina tagajärjel.Ehitis murdus põlvede
22
kohalt katki ja varises tükkideks.Varemed püsisid kuni 654 aastani,mil Rhoduse vallutanud
araablased müüsid pronksitükid Süüria kaupmehele ,kes need 900 kaamli turjal minema vedas.Tänapäeval ei ole Rhodose kolossist alles mitte tükkigi.Isegi tänapäeval otsivad sukeldujad Lindose sadamas selle kuju jälgi.
23
Aleksandria tuletorn #1 Aleksandria tuletorn #2 Aleksandria tuletorn #3 Aleksandria tuletorn #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurauu Õppematerjali autor
7 maailma imest üks referaat Aleksandria tuletorn

Sarnased õppematerjalid

7 maailmaimet
17
doc

7 maailmaimet

....................................11 EHITAMINE..........................................................................................................................................11 RHODOSE KOLOSS............................................................................................................................13 EHITUS. ..............................................................................................................................................13 PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS......................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................17 2 Sissejuhatus.

Ajalugu
VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET
17
docx

VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET

See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432­430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11 Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas..............................................13 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Oma töös sain väga palju uusi teadmisi vanaaja maailma imede kohta, kuigi me

Turism
Hellenistlik kunst
16
odt

Hellenistlik kunst

..............................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad..................................................................................................................................6 3.1. Linn Aleksandria............................................................................................................6 3.2. Pharos.........................................................................................................

Kunstiajalugu
Vana maailma 7 maailmaimet
7
doc

Vana maailma 7 maailmaimet

VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2

Ajalugu
Ajalugu 7 Maailmaime
33
ppt

Ajalugu 7 Maailmaime

7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi

Ajalugu
7 maailmaimet
16
doc

7 maailmaimet

" Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tolle meeletu enesearmastaja leitud koletu kuulsuse saavutamise meetod täitis sellele asetatud lootused ja viis Herostratose nime ajalukku. Kuigi Kreeka riikides keelati erimäärusega Herostratose nime mainimine ning kirjanikel ei lubatud seda meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on Herostratose nimi siiski aja üle elanud ja meie päevini välja jõudnud. Strabon märkis, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See oli ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Vitruviuse ja ka mitme teise autori järgi Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, öeldes, et seda paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatus oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks ehitiste kohal, mis saja aasta jooksul olid ta ümber kerkinud.

Ajalugu
Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
19
doc

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

.....................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum.................................................................. 8 6. Rhodose koloss.......................................................................................9 7. Pharose tuletorn Aleksandrias...........................................................10 7.1 Tuletorni ehitus ning välimus..............................................................................10 8. Petra kaljulinn..................................................................................... 11 9. Machu Picchu...................................................................................... 12 10. Chichen Itza................................................................

Kultuurilugu
Vanaaja maailmaimed
7
doc

Vanaaja maailmaimed

Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. Kuju seisis praeguse muuli lõpus.( Kinggi 1996:115-125) PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees. Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rah- vaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poee- did ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun