Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Astronoomia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tähtkuju ja palju neid on?
  • Kuidas muutub päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks?
  • Millised taevakehad on päikesesüst?
1.mis on astronoomia
Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut
2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem
Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa
3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem
keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese
4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused
a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest
5.millised on teleskoobi tüübid
a) refraktor – objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor – objektiiviks on nõguspeegel
6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid
Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs
7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil
a)koostist b)kiirust
8.mis on astronoomiline ühik
Maa keskmine kaugus päikesest
9.Mis on valgusaasta
Vahemaa , mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m
10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha
Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte
11.mis on tähtkuju ja palju neid on?
Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju
12.kuidas liiguvad tähed maalt vaadatuna 1 ööpäeva jooksul
Teevad 1 täisringi ümber maailmapooluste
13.kuidas muutub päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks?
Päikese asend tähtede suhtes muutub, sest Maa tiireleb ümber Päikese. Päike teeb taevasfääril aasta jooksul ühe täisringi
14.mis on ekliptika
Joon, mis tähistab päikese liikumist taevasfääril
15.mida tähendab tõeline keskpäev
Päikese ülemist kulminatsiooni, on sellel hetkel kõige kõrgemal
16.millest on tingitud aastaaegade vaheldumine
Aastaaegade vaheldumine Maal on tingitud sellest, et Maa pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu (23,5 kraadi)
17.mida tähendab päikesevarjutus
Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale
18.kuuvarjutus
Kuuvarjutuse korral jääb Maa Päikese ja Kuu vahele nii, et Kuu on üleni Maa varju sees
19.mis on ööpäev ja mis on aasta
Ööpäev-on aeg Päikese kahe järjestikuse sarnase kulminatsiooni vahel (24 h)
Aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese (365p 5h 48min 46s)
20. kepleri 1. seadus
I - Planeedi liikumistee ( orbiit ) on ellips, mille fookus on Päike.
21. kepleri 2. seadus
Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad
22.millised taevakehad on päikesesüst?
Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun , (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti.
23.järjekorras 8 suurimat planeeti
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto
24.millised maa-rühma planeedid , nende sarnased omadused
Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt
25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om
Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi.
26. mis on asteroidid , kus ja miks neid palju liigub
Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese
27.mis on langev täht
meteoorid – väiksem ringilendav praht , mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. “langevad tähed” )
28.mis on meteoriit
suurem meteoor , mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale
29.mis on komeet
Komeet on väike taevakeha , mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist.
30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis
päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu)
pinnatemperatuur on 5800 K
Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid.
31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas
Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub ).
32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus
Tähesuurus-ähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv*Absoluutne tähesuurus-Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.*Absoluutne heledus-Planeetide korral defineeritakse planeedi absoluutne heledus kui tema näiv heledus täisfaasi korral tingimusel, et nii planeedi kaugus Päikesest kui ka tema kaugus vaatlejast on võrdsed Maa ja Päikese vahelise kaugusega.
33.mille alusel on tähed jaotatud heledusklassidesse ja millised need klassid on
Kiirgusvõime järgi on tähed jaotatud heledusklassidesse:
I ja II – ülihiidtähed, III – hiidtähed, IV – allhiiud, V –kääbused, VI – allkääbused, VII - valged kääbused
34.mille alusel on tähed jaotatud spektriklassidesse ja millised need klassid on
temperatuuri järgi spektriklassidesse:
O - sinakad ülikuumad tähed (Temp > 30 000K), B - kuumad sinakasvalged (Temp > 20 000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranžid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K)
35.millises vahemikus on tähtede massid , absoluutsed heledused
Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 – 50 Päikese massi
Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,00001336.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng
A)Tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest B)Täht ilmub nähtavale siis, kui temperatuur pilve keskmes on piisavalt kõrge (umbes 3000 K) C)Täht jätkab kokkutõmbumist ja kui temp. tähe keskmes on tõusnud 107 kraadini, siis algab termotuumareaktsioon D)Kui suurem osa vesinikust on muutunud heeliumiks , siis hakkab täht paisuma ja muutub punaseks hiidtäheks E)Tähe heeliumist koosnevas tuumas algavad tuuma-reaktsioonid, mille käigus tekivad raskemad elemendid F)Nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku väikeseks valgeks kääbustäheks G) Selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng
37.mis on supernoova
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi
38. mis on tsefeiid
Tsefeiid – tsefeiidid on pulseeruvad valged või kollased hiidtähed, mille heledus muutub perioodiliselt
39.mis on galaktika
Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum
40.millised on galaktika 3 põhitüüpi
Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks
Astronoomia #1 Astronoomia #2 Astronoomia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor smalldevil Õppematerjali autor
40 küsimust ja vastust

Sarnased õppematerjalid

Astronoomia konspekt 12-klassile
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

- saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud:

Füüsika
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide

Astronoomia ja astroloogia
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip ­ Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia
Astronoomia
5
docx

Astronoomia

Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler)

Astronoomia
Päikesesüsteemi koostis
2
doc

Päikesesüsteemi koostis.

KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus ­ valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4

Füüsika
Füüsika-Astronoomia
3
doc

Füüsika. Astronoomia.

1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja päev

Astronoomia
Kosmoloogia
11
doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat ­ kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika




Kommentaarid (1)

helikiima profiilipilt
helikiima: Väga hea
16:33 19-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun