oleks ka järgnevaid põhjusi. Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust. 8. Algpõhjuse argumendi kriitika. A. Kui kõigel peab olema põhjus, peab olema põhjus ka Jumalal. B. Kui miski võib olla ilma põhjuseta, siis võib ilma põhjuseta olla ka maailm. "Oma loomuselt ei erine algpõhjuse argument sugugi selle hindu mõtteviisist, kes arvas, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale." (Bertrand Russell) 9. Korrapära argument. Eeldus: Korrapära ning otstarbekohasus ei teki iseenesest. 10. Korrapära argumendi kriitika. Otstarbekohasuse (korrapära) argument ei ole järjekindel, sest A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad
Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi. Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida
Maailmas kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb, et energia muundub ühest liigist teiseks või siirdub ühest süsteemist teise (näit Päikeselt Maale). Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab. Carnot poolt kasutusele võetud termin entroopia on teatud mõttes ebaõnnestunud mõiste, kuna ta
1) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid
POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb Osakeste vaheline kaugus Suureneb Osakeste paiknemise korrapära Väheneb Osakeste vahelise vastastikmõju tugevus Väheneb Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr AINE ENERGIA · KEEMISE AJAL VEDELIKU TEMPERATUUR EI MUUTU EHKKI VEDELIK SAAB KOGU AEG ENERGIAT JUURDE · VEDELIKU KEETMISEKS KULUNUD ENERGIA LÄHEB MOLEKULIDE KORRAPÄRA VÄHENDAMISEKS JA NENDE LIIKUVUSE SUURENDAMISEKS · VEDELIKU AURUMISES- VÕI MUUL JÄÄVAL TEMPERATUURIL VAJALIK
pole keelatud protsesside toimumine ka vastupidises suunas. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad. Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiireEntroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks.
ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt mesogeenideks. Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid:
" ja "kuidas?" ning olemasolevat kohainformatsiooni kasutades leida vastused, mis aitavad langetada paremaid otsuseid. Joonis 1. Erineval kujul olevate ja erinevatest allikatest pärinevate andmete integreerimine GIS-i abil. GIS seisneb korrapärade leidmises Tänapäeval olemasoleva tohutu informatsioonihulga juures on GIS võtmevahendiks selle kõige mõistmisel. Kuna kohaga on seotud nii palju informatsiooni, siis aitab GIS leida korrapära, mida me ilmselt ilma kaardita ei suudaks leida. GIS-i abil saab koostada temaatilisi kaarte (väärtuse järgi kodeeritud kaardid), mis aitavad korrapärasust illustreerida. Liiklusõnnetuste uurimiseks võime kõigepealt koostada kaardi, kuhu kanname iga õnnetuse asukoha. Edasi võib õnnetused kodeerida toimumisaja järgi. Võime kasutada üht värvi öösel toimunud õnnetuste jaoks ja teist värvi päeval toimunud õnnetuste jaoks
täielikult tööks. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. Mõistmaks spontaanse muutuse suunda, tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Näiteks temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Termodünaamika teist printsiipi on sõnastatud erinevalt. Näiteks Claiuse sõnastused on: · Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust
Klassistsismi Arhitektuur Karlotte Kilu Klassitsismi arhitektuuri ehitised Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati
Nicolas Poussin Kardinal Barbarini lahkumisega Roomast kaasnes vaesus, kuna tal ei olnud teisi toetajaid Siis oli ta ka pikka aega haige Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust, tema maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist, antiikmütoloogiast, ajaloost 1630ndail võttis Poussini stiil konkreetsema ilme ja koos sellega saavutas ta ka kunstilise küpsuse "Germanicuse surm" 1627 Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika
o Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad o Iga protsess, mille jaoks toimub iseeneslikut o Iga protsess isoleeritud süsteemis () toimub iseeneslikult o Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust o Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire o Iseeneslikult kulgeb protsess vabaenergia vähenemise suunas () · Entroopia - Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. · Entroopia kasvab: o Sulamisel o Aurustumisel o Temperatuuri tõstmisel o Gaasi paisumisel o Tahke aine lahustumisel jne. · Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia · Termodünaamika II seadus o Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas.
Termodünaamika II printsiip- Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Entroopia- Suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Tähis: S Ühik: J/K Agregaatolekud- Aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Tahke aine- Molekulid asetsevad korrapäraselt ja lähestikku, molekulid ainult võnguvad. Vedelik- Molekulidel on mingid korrapära alged olemas, kuid kord ei ole püsiv, molekul sooritab võnkliikumisi naabermolekulidega nendega pidevalt põrkudes. Gaas- Molekulid asetsevad korrapäratult ja on kaootilises liikumises. Reaalne gaas- Reaalselt eksisteeriv gaas. Gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Ülekandenähtused- a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. b) Soojusjuhtivus- Temperatuuri ( siseenergia) ühtlustumine mingi
temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks. Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab 5. Mis on tahkiste välisteks tunnuseks? V: säilib ruumala ja kuju 6. Millist keha omadust nimetatakse isotroopsuseks? Millist anisotroopsuseks?
mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) "Germanicuse surm" 1627 Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Nicolas Poussin Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust Maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist, antiikmütoloogiast ja ajaloost 1630ndail võttis Poussini stiil konkreetsema ilme ja koos sellega saavutas ta ka kunstilise küpsuse Muutus värvikäsitlus (varem erksad, hiljem tagasihoidlikud, külmad toonid) Küpsust näitab ,,Poeedi inspiratsioon" "Püha perekond trepil" 1648 Maali iseloomustus: rahulik kompositsioon,
Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka tema loodud maailm meie jaoks parim võimalikest variantidest. Antud tekstiga üritab autor tõestada, et kõik asjad on saanud ja saavad alguse Jumalast. Ta peab Jumalat kõige loojaks ja me kõik oleme osake temast ning meie kõigi saatus on tema poolt ette määratud
Teadus ja kultuur 19. saj Usk inimmõistusesse. tähtsuse kaotasid barokk ja rokokoo. Kainem ja asjalikum kodanlus jättis oma jälje kultuurielule. Igapäevaelu oli mitmepalgeline ja probleemiderikas. Aja jooksul süvenes pettumus ja rahulolematus oma kaasajaga. Loovisiksused hakkasid hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii euroopas kui USAs. Aurumasina, ainsa tööstuses ja veonduses kasutatava jõumasina, kasutuselevõtt. Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Leiutati elekter. Leiutati telegraafiaparaat ja morsetähestik. Euroopas valitses klassitsism. Hinnati lihtsust, selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Sünnimaa prantsusmaa. Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia ...
Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prantsusmaal oli klassitsistlik kunst seotud revolutsiooniga. Oma ainestiku leidis klassitsistlik kunst sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Klassitsism arhitektuuris Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad. Väheste kaunistustega ja siledad seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range ilme. Tartu ülikooli peahoone Klassitsism arhitektuuris Sisekujunduses olid tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsismi hilisemat ajajärku iseloomustas punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööbel. Klassitsism maalikunstis Klassitsismi aja maalidel
Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7
ndatel rakettide juhtimiseks. Kui arvuti hakkas muutuma odavamaks ning kättesaadavamaks, hakkas rohkem levima ka GIS. Kõige rohkem kasutasid seda metsamajandusettevõtted ja loodusressursside agentuurid. Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistamisel. Kuna asukohaga on seotud väga palju infot, siis aitab GIS leida selles korrapära, mida ilma kaardita ilmselt ei suudetaks leida. GIS-I andmete kogumisel on oluline roll kaugseirel. Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse
Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi Jean De La Fontaine 8. juuli 1621 13. aprill 1695 Klassitsismi suurkuju Tema eeskujudeks olid Aisopos ja Horatius Pooldab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia Jean De La Fontaine
elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva spektraalkoostisega valguse või elektronkimbuga., ainet kuumutades jne. Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained: üksikutest eraldi väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e tenäosuslaineteks. Heisenburgi määramatuse printsiip: Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui õigesti liigume. Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest
• Tuua kasu oma kodumaale • Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks: • 1) Inimestele on omane eeldada looduses rohkem korrapära kui seal tegelikult on ning omistada loodusele tahtmisi ja kavatsusi • 2) Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta tegelikeks asjadeks peab. Iga inimene kogeb maailma sõltuvalt sellest, millise kasvatuse ta on saanud ning mida läbi elanud. • 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed
revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism 2)Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära ; välditakse juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile
Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid Domineerib religioosne ainestik Antiikmütoloogilised elurõõmsad teosed
Looduses kehtib põhimõte, mille kohaselt iga süsteem omab minimaalset antud tingimustes võimalikku energiat. Molekulid asetuvad nii, et nende potentsiaalne energia on minimaalne. Minimaalne potentsiaalne energia on molekulidel vaid teatud korrapärase asetuse puhul. Korrapäraselt asetunud molekulide kogumit nimetatakse kristalliks. Keedusoola kristallide ruumvõre tuvastas esmakordselt saksa teadlane Max Laue 1912 a. röntgenstruktuuranalüüsi abil. Kui ühesugune korrapära säilib üle terve ainetüki, on tegemist monokristalliga. Kui korrapära antud ainetüki piires muutub on tegemist polükristalliga. Kui kristalli füüsikalised omadused ei sõltu suunast, on aine isotroopne, kui sõltuvad, on aine anisotroopne. Näit. kvartskristallist teatud sihis väljalõigatud plaadikese elektrilisel pingestamisel teatud suunas hakkab plaadike võnkuma sünkroonselt elektrivälja võnkumisega ( s.o. piesoelektriline pöördefekt).
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist.
Sidemeentalpiad antakse reeglina gaasifaasi kohta. 19. Arvutage keskmiste sidemeentalpiate abil reaktsioonientalpia. - H0=Hf0(sideme lagunemine)+(- Hf0(sidemte tekkimine) 20. Arvutage reaktsioonientalpia erinevatel temperatuuridel. - Hr,20=Hr,10+Cp(T2-T1) C-soojusmahtuvus Cp=nCP,m(produktid)-nCP,m(lähteained) 21. Mis on entroopia ja milles seisneb selle tähtsus termodünaamikas? Millised tegurid mõjutavad süsteemi entroopiat? Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv entroopia. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Süsteemi entroopiat
kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon 18) Sentimentalism 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi
ta sai hoobi mürgitatud mõõgalt, ei olnud tal enam valikut elu ja surma vahel. Saatus oli valinud tema jaoks mitteolemise. Võib-olla on tõesti olemas saatus, nagu Hamletis, mis tegi otsuse juba ammu enne printsi kaalutlusi ja mõtisklusi. Siin kohal tekib küsimus, et kas inimene saab üldse otsustada ise, olla või mitte olla? Saatus on tegelikult uskumus, mis põhineb eeldusel, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära. Paljud arvavad, et just see kujundab nende tulevikku. Jeesus Kristus sõnas lause: "Mida keegi külvab, seda ta ka lõikab!" Mina arvan samuti, et inimene mõjutab enda tulevikku oma käitumise ning tegude järgi. Võib-olla on tõesti olemas teatud välised jõud, mis võivad avaldada mõju elule, kuid tähtsamat rolli oma olemises mängib siiski isiksus ise. Kõik ei olegi määratud tegema suuri tegusid, aga igal inimesel on oma eesmärk ning põhjus, miks edasi elada
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on olulin...
tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust.
Jaapani lilleseade ehk ikebana. Bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses. Jaapani arhidektuuris, ei ehitata suuri ja raskeid maju vaid kasutatakse palju puitu ja kergeid vaheseinu seoses maavärinatega. Jaapanis on säilinud vanim puitehitis maailmas, milleks on 7. sajandi Horiyuji klooster Nara lähedal. Jaapanis asub ka maailma suurim puitehitis. Jaapani stiilis aias puudub sümmetria, eesmärgiks on saavutada looduslähedus, mitte korrapära. Söögipulki peeti Jaapanis alguses väärisesemeteks ning kasutati esmajoones religioossetel tseremooniatel. Jaapanlaste jaoks kõige püham koht on Fuji mägi.
vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, usaldusväärsus, ta mõtleb oma tegevuse läbi ja hindab korrapära. Ekstravert on keskendunud rohkem välismaailmale. On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest. Teine paar isiksust määravad tegurid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus. Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: romantism Iseloomusta romantismi kui vaimset liikumist ühe lausega! Romantism keskendub müstilusele, läbielamistele, iseseisvumisele, loodse ülistamise ja revolutsioonidele. Nimeta 5 romantismile iseloomulikku joont, mis erinevad klassitsismist. Selgita, kuidas. 1. Romantism eelistab tundeid ja müstilisust, aga klassitsism tahab, et oleks selgus ja korrapära, poleks midagi ebareaalselt ja õudast vms. 2. Romantism valib teemaks kellegi läbielamised ja tunded, aga klassitsism rõhutab seda, mis on kõigile üldkehtiv. 3. Romantism räägib loomeinimeste iseseisvumisest, et nad peaksid ise majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5
Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud meenutavad molekulide paiknemise poolest kristalle. 14. Mida nimetatakse pindpinevuseks? Vedeliku pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seeda püüab ta omandada võimalikult minimaalset pindala. 15. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu,mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. 16. Mida nimetatakse märgamiseks ja mittemärgamiseks?
· Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala. · Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. · Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle eest vanemad ei hoolitse ja nad antakse lastekodusse või kasuvanematele. Arvan et ka see on saatuse poolt määratud, millistele vanematele sa sünnid, sest seda ei saa ju ise määrata või valida. Osa...
(1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik, Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos
Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik.
võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised.
Füüsika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temperat...
aatomikogumis on ülekaalus ergastatud aatomid. mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta, seda EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema leiulained seisulaineteks, mille EI TEA. mida sinu arvates tähendab aatomimudel?- mudel, kuhu on paigutatud aatomituum ja aatomid ning nende korrapära ning omavahelised suhted. see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on
Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust,
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb üldjuhul korrapära, mis väljendub selles, et spektrijooned on koondunud spektraal seeriatesse. Kui elektron liigub kõrgemale orbiidile, siis ta aatom neelab energiat, kui aga elektron liigub madalamatele orbiitidele, siis aatom kiirgub energiat. · Bohr'i postulaadid I postulaat- Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat. II postulaat- Kui elektron liigub ühelt orbiidilt teisele siis ta vastavalt kiirgab või neelab energiat kvantide kaupa
ja kinnine,armastab tegutseda üksinda(lugeda,looduses jalutada) ning ei talu suurt seltskonda(flegmaatik või melanhoolik ning eeptosoomja atletism]Tagasihoidlik &kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud indiviid.Ta avab end ainult heade sõprade ees.Sõpru tal palju pole,kuid tema sõprus on tugev ja andunud.Teda iseloomustab ettevaatlikkus,ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi,hindab elus korrapära,on usaldusväärne. Ekstravertne- [tsüklotüümne-selline inimene armastab teguitseda koos teistega,tal on palju sõpru ja tuttavaid ning ei talu üksindust(koleerik ja sangviinik ning püknik]pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole.Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega,mistõttu on tal rohkesti sõpru,kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest.Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6
Elukutselised, valmis tekst puudus-stsenaariumid, tekst improviseeriti näidendi käigus, 16.s Barokk ja klassitsism: tunnused-B-17-18saj. Maailm on lõhestatud, kaootiline; Vastandite ja kontrastide kunst; Väga emotsionaalne. K-18-19saj. Emotsioonide asemel on mõistus ja mõistuspärasus(ratsionalism); välditakse juhuslikkust; Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Erinevus B valitses kaos, itaalia/hispaania, K selgus ja korrapära, Prantsusmaa Valgustus: filosoofiline kirjandus- f liikumine oli, ühiskonda taheti paremaks muut. Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism: ideaalid- utoopilise iseloomuga, otsiti minevikust, Erilist huvi tunti keskaja vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
