III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks + ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp i matriitsreakts ioon V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioo nil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid)
Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks. Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger ehk anti-guide-ahelaks. Passenger-ahel lagundatakse, kuid guide-ahel kuulub RNA- indutseeritud geenivaigistamiskompleksi (RISC). Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb siis, kui guide-ahel paardub mRNA komplementaarse järjestusega ning katalüütiline RNA
inimeste ükskõiksus ja hoolimatus ning ta tunneb end isegi inimesi täis tänaval üksi. Rahvast täis tänavalt varju otsides siseneb mees varjulisse kõrvaltänavasse, kus justkui kutsub teda sisse astuma avatud uksega maja. Sealt saabki raamatu unenäoline tegevustik alguse. Mis olid minu jaoks köitvamad sümbolid ning kuidas mina teost mõistsin? Laias plaanis võttes saab raamatut lugeda kui kriitikat tollase kui ka tänapäevase maailma suhtes. Suur maja on killustunud fragmentideks, mille vahel mees uitab, kujutab tänapäevast maailma. Oleme kõik koos, kuid ometi nii eraldi ja üksinduses. Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17,
2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon V: Komplementaarsus DNA lähteahel G C T A Sünteesitav RNA C G A U ahel VI: Tulemus: 1. Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid 2. Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: · eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud · jaguneb teatud fragmentideks · lisatakse teatud järjestused · muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) Geneetika ülesanded: 1.Blond mees on abielus punapäise naisega. Perekonnas on kaksikud pojad mõlemad blondide juustega. Millist värvi juustega lapsi võivad pojad saada, kui üks neist abuellub blondi, teine punapäise naisega? 2. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat
Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud Madalamal % kuivab liha liiga palju Vertikaalne lihaasend Raskusjõul lihaskiud taastavad elastsuse KUIVMEETOD Tapetud looma lihas hakkavad ensüümid ründama teisi raku molekule, muutes suured maitsetud väikesteks maitsvateks fragmentideks Valk aminohapeteks Rasv aromaatseteks rasvhapeteks Ensüüm kalpaiin vähendab liha sitkust nõrgestades toetavaid valke Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA)
EPISOODDRAAMA 11. klass NIMI: Armin Golovanov Episooddraama on uue, avatud draamavormi üks näide. Sellises näidenditüübis võib korraga areneda / olla mitu tegevusliini, konfliktid on hajutatud ning stseenid on lõdvalt seotud, lagunedes fragmentideks, mida võib väga erinevalt kokku monteerida, kasutades nende sidumiseks mitmesuguseid vahemänge. Algus- ja lõpp-punkti ei rõhutata ja konfliktil pole sündmuste ja tegelaste arendamisel olulist rolli. Avatud näidendis võib episoode ühendavaks osaks olla aeg, tegelane (koolis õppiv noor) jms. Vaatajale ei pakuta mingeid lõplikke lahendusi, vaid pannakse ta probleemide üle mõlema. KIRJUTA ÜHEVAATUSELINE NOORTETEEMALINE EPISOODDRAAMA. Merle Karusoo ,,Olen kolmeteistkümneaastane"
seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro (katseklaasis) töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine, kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse.Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. 8. Geenitehnoloogia arstiteaduses - Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt geenitehnoloogiat arstiteaduses. Näiteks saab juba teha uuringuid millised haigused võivad sind tabada ning mis on sinu võimalik eluiga. Seda kõike uuritakse just geenitehnoloogiaga. Samuti aitab see uurida võimalike viiruste ja haiguste kuju
in vitro töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Eesmärk ravida teatud haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul
Neutraalsed molekulid juhitakse masinast välja vaakumpumba abil; Kiirendatud ioonide voog satub massianalüsaatorisse, kus ioone sorteeritakse nende m/z järgi; Lahutatud ioonid jõuavad detektorisse, kus ioonne vool muutub elektriliseks signaaliks, mis omakorda võimendatakse ja registreeritakse. 39.Ioonide allikad (vähemalt kolm) Elektroonne ionisatsioon - suhteliselt väikesed lenduvad molekulid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; ioonide allikas laguneb molekul fragmentideks. Elektropihustus - polaarsed mitte lenduvad ühendid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; Tekivad mitmekordselt laetud ioonid; Töötab atmosfääri rõhul. Ionisatsioon maatriksi abil - suured molekulid; Proov segatakse tahke maatriksiga; saab ioniseerida väga suuri molekule. 40.Massianalüsaatorid (vähemalt kaks) Lennuaja analüsaator - ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga.
Tekib 2 tütar-DNA molekuli. Eukarüootse raku kromosoomil on palju replikatsiooni alguspunkte ja replikone. Replikatsioonikahvli liikumine DNA süntees alati 5’-˃ 3’ suunaline. See tähendab, et: ühte, see on liiderahelat, saab pikendada jätkuvalt teist, see on viivisahelat saab pikendada RNA primerite ja spetsiaalse ensüümi, praimaasi, abil Sünteesi tagajärjel tekivad viivisahelal lühikesed DNA fragmendid, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks. Viivisahela sünteesimine DNA praimaas sünteesib DNA järjestuse pealt lühikese RNA praimeri DNA polümeraas jätkab DNA sünteesi - moodustub Okazaki fragment eesolev RNA praimer asendatakse DNA-ga Okazaki fragmentide katkekohad liidetakse DNA ligaasi abil Okazaki fragmentide sünteesiks on vajalik ensüüm- DNA praimaas, mis sünteesib nn. praimeri - lühikese RNA oligonukleotiidi. Praimaasi töö tulemusena moodustub DNA-RNA hübriidahel,
o järelklassikaline 284- 563 okko behrensi periodiseering o religioosse õiguse periood- 9 saj lõpp ekr- 3 saj ekr o eelklassikalise õiguse periood 250 ekr-82 ekr o klassikalise õiguse periood (spetsiifilis klassikaline ja klassikaline (kõrg&hilisklassikaline) o järelklassikaline250-563 leges duodecim tabularum o 12 tahvli seadused o Era- ja avaliku õiguse allikas o On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks o I.1: Si in ius vocat, ito (kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu) o Rooma nr tähistab tahvlit, ja teine nr fragmenti(võivad erineda väljaannete kaupa, sp tuleb töösse märkida, millisest väljaandest oled võtnud selle) Gaiuse institutiones o Ehk gaiuse institutsioonid o Tähistatakse G. Või Gai. Või Gai. Inst. o 4 osa, mida nim vommentarius (raamat) mis on hiljem jaotatud §;raamatuid ja § tähistatakse numbritega o G. 1.3. : lex est...
Selle põhjuseks on interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel Selle interaktsiooni põhjuseks on tõenäoliselt geenid, mis mõjutavad tunnust heades ja halbades tingimustes. 33.Molekulaarbioloogia ja rekombinant- DNA tehnoloogia Tänu rekombinat tehnoloogia kasutusele võtmisega avardanud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. On astutud samm edasi biotehnoliigias ja haiguste diagnostikas. Põhimeetodid on: 1)DNA molekuli lõhestamine e lõikamine fragmentideks restriktsiooniensüümide abil, mis lõhuvad sidemed nukleiinhapete vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjestusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks on eri NH järjestus) 2)Nukleiinhappeline hübridiseerimine tänu DNA, RNA molekulide võimele siduda vabasid Nhid on võimalik teatud NH- järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis.
Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Rooma õiguse tähtsaimad allikad Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid Koostatud 160 pKr Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit.
morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. 3. Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsütoosiks (fosfatidüülseriin eksponeerub raku välismembraanile) rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 4. Kas apoptoos on pöörduv ja kui jah, siis millistes faasides on see võimalik? Pöörduv ainult esimeses faasis 5. Miks fragmenteerub DNA 100 aluspaaristeks lõikudeks?
and Urban Planning 27.08.2008. Artikli autoriteks on Weizhong Sua, Chaolin Gub, Guishan Yanga, Shuang Chena, Feng Zhenc. Maastiku muutust seostatakse linnastumisega, eriti valglinnastumisega, mis on olnud viimase poole sajandi vältel märkimisväärne ning selle nähtuse kasvu ennustatakse veel mitmeks tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks või fragmentideks, võivad muutuda looduslikud elupaigad ja liigilised koosseisud, häiritud saada hüdroloogilised süsteemid ning muutuda energia vool, toitainete ringlus ning laikude vaheline ressursside vool. Seetõttu on oluline, et kaalutakse maastike ühendamist, mis on säilitava planeerimise ja maastiku muutuse analüüsi aluseks. Siiski, enne otsuste tegemist ning rakendamist, on äärmiselt oluline, et ollakse teadlik, kuidas maastiku killustumist mõõta. Maastikumeetrika töötati välja alles 1980
molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi
valgu. siRNA - RNA vaigistamine (RNA silencing) on mitme etapiline protsess, misläbi kaksikahelaline RNA (dsRNA) töödeldakse valgu Dicer poolt nii, et tekivad lühikesed RNA dupleksid. Need väikesed RNAd järgnevalt seonduvad valguperekonnaga Argonaute. Tulemuseks on geeni vaigistamine. siRNA ja miRNA loomisel Dicer või Dicerisarnased (DCL) valgud lõikavad pikad dsRNA (kaksikahelaline RNA) või tagasivolditud (linguvõi juuksenõela-kujuline) RNA väikesteks ~ 21 25 nt fragmentideks siRNA-d kaitsevad genoomi: · Löövad tagasi sissetungivad viirused · Vaigistavad ,,hälvik-transkripte · Vaigistavad transposoone ja korduselemente siRNAd samuti hoiavad mõnede geenide epigeneetiliselt vaigistatud staatust. Enamus taimeviiruseid on RNA viirused, mis paljunevad läbi kaksikahelalise vaheetapi. Kaksikahelaline RNA (dsRNA) lõigatakse Diceri (DCL) valgu poolt, et tekitada siRNA molekule, mis seonduvad AGO valguga, et vaigistada viiruse replikatsiooni ja ekspressiooni.
Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) b. Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) c. Klassikalise õiguse periood i. spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) ii. klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr) d. Järelklassikaline (250 - 563 pKr) ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAIMAD ALLIKAD LEGES DUODECIM TABULARUM - Kaheteistkümne tahvli seadused. On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks. GAIUSE "INSTITUTSIONES" - Gaiuse Institutsioonid Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst 4 osa, mida nim commentarius ("raamat"), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533
Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, seejärel hakkavad lõhustuma valude aminohapeteahelates olevaid peptiidsidemeid. Valgud lõhustatakse maos fragmentideks. Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul. Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktioon. Organism saab vajadusel glükoneogeneesi teel muuta
vesiniksidet(mitte kolm, nagu C-G paaridel). Seega on A-T sidemeid lihtsam lõhkuda, sest väikesema arvu vesiniksidemete lõhkumise jaoks kulub vähem energiat.[5] Pärast DNA ahelate eraldamist luuakse algahelatele RNA praimerid. Juhtivale DNA ahelale sünteesitakse üks RNA praimer aktiivse origini kohta, mahajäävale ahelale sünteesitakse aga mitmeid praimereid, neid nimetatakse avastaja järgi Okazaki fragmentideks. DNA polümeraas pikendab juhtivat ahelat pidevalt, mahajäävat ahelat aga fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi (vt mahajääv ahel). Replikatsioonikahvel
Faag paljuneb erinevates bakteritüvedes erineva edukusega. Seda nähtust kirjeldati esmalt faag lambda ja P2 puhul. W. Arber leidis, et T4 paljunemine on osades E. coli tüvedes restrikteeritud (piiratud). Rakus on olemas metülaasid, mis modifitseerivad nukleotiide spetsiifiliselt restriktaaside poolt äratuntavatest 4 - 6 bp pikkustest DNA järjestustest. Metüleerimata DNA on substraadiks restriktaasidele, mis lõikavad DNA kleepuvate või tömpide otstega fragmentideks. Edasise degradatsiooni viib läbi rakuline nukleaas ExoV. Restriktsiooni- modifikatsioonisüsteemi bioloogiliseks funktsiooniks on võõra DNA degradatsioon (raku enda DNA on spetsiifiliselt samade restriktaaside äratundmissaitidest metüleeritud). Enamlevinud on klass I ja klass III restriktsiooni-modifikatsiooni süsteem. T-faagide DNA sisaldab hüdroksümetüültsütosiini (HMC) tsütosiini (C) asemel. Selline modifikatsioon kaitseb T4 faagi DNA-d T4 poolt kodeeritud endonukleaaside eest
(kerged ioonid on kiiremad) Kiirendatud osakesed mööduvad elektromagneti poolusest Magnetväli kallutab ioonide liikumist (oleneb kiirusest ja magnetvälja suurusest) Teatud elektrivälja tugevuse korral jõuavad detektorisse ainult kindla massiga osakesed Tehniliselt koosneb massispektromeeter proovisisendist (joonis 1), kuhu viiakse uuritav proov, iooniallikast, kus proovi molekulid ioniseeruvad ja kus tekkinud ioonid lagunevad fragmentideks, mis on antud molekulile spetsiifilised. Tekkinud fragmendid sorteeritakse massianalüsaatoris vastavalt fragmendi m/z väärtusele ja fikseeritakse detektoris. Siin tuleb ka mainida, et iooniallika, massianalüsaatori ja detektori süsteemides tagatakse sügavat vaakumit (10-4 10-7 Torr) näiteks turbomolekulaar pumba abil. Detektori signaal esitatakse nüüdisajal arvutis graafikuna, kus x-teljel on massi ja laengu suhe ja y-telje tekkinud fragmendi suhteline hulk
koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3
järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel, kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed. Ensüüm ligaasi abil ühendat eri päritolu lõigud kovalentsete sidemetega, tekib rekombinantne DNA molekul. Bakterid kaitsevad end sedasi viiruste eest. 46. DNA kloneerimise etapid. 1)DNA lõigatakse restriktaasi abil fragmentideks ja segatakse bakterite plasmiididega, mis on lahti lõigatud sama restriktaasiga 2)Iga plasmiid ühineb võõra fragmendiga. Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4)Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega, saadakse DNA-pank. 47. Mis on cDNA? Kodeeriv DNA e eksonid. Paiknevad eukarüootide geenis vaheldumisis intronite e mittekodeerivate aladega
spektroskoopiast energia kiirgumist, mispuhul liigub molekul ergastatud olekust põhiolekusse. UV-kiirgusega ergastatakse molekuli elektronid, mille tagajärjel kiiratakse osa energiast tagasi. Massispektromeetriline Ainete lahutamine massi/laengu suhte järgi ioonidena gaasifaasis. Uuritav proov (gaasiline, vedel või tahke) ioniseeritakse nt elektronidega pommitades, mistõttu lagunevad proovi molekulid laenguga fragmentideks. Fragmendid aga lahutatakse vastavalt massi/laengu suhtele, neid kiirendades ja viies elektri- või magnetvälja. Fragmente detekteerib nt elektronkordisti vastavalt fragmendirohkusele. Keemiliselt seotud statsionaarsete faaside süntees. C18 või C8 on kovalentselt seotud silikageelile; kovalentne side räniga. Ioonkromatograafia olemus Laengutevaheline vastasmõju analüüdi ja stats.faasile immobiliseeritud ioonide vahel.
suunas. Selle tõttu ei saa mahajäävat ahelat replikatsioonikahvli liikumise suunas pidevalt sünteesida. Mahajääv ahel sünteesitakse fragmentide kaupa. Algsele DNA ahelale liidetakse RNA praimer ning uut ahelat sünteesitakse vastupidiselt replikatsioonikahvli liikumise suunale. Praimer eemaldatakse (prokarüootides DNA polümeraas I poolt) ning RNA molekulid asendatakse DNA molekulidega. Toimub uue RNA praimeri liitumine ning järgmise fragmendi süntees. Neid lõike nimetatakse Okazaki fragmentideks ning need liidetakse DNA ligaasi poolt, et saada terviklik DNA ahel. Algsele DNA ahelale liidetakse RNA praimer ning uut ahelat sünteesitakse vastupidiselt replikatsioonikahvli liikumise suunale. RNA primer is erased by a special DNA repair enzyme (an RNAse H) that recognizes an RNA strand in an RNA/DNA helix and fragments it; this leaves gaps that are filed in by DNA polymerase and DNA ligase. Mahajääval ahelal on ahela väikese lõigu ühes otsas RNA praimer ja lõigu teises
struktuur, surutakse transkriptsioon alla. Eriti tugevalt mõjub H1 lisamine. Aktiivselt transkribeeritavad geenid on nõrgalt seotud H1-ga või see puudub hoopis. 30. ChIP immunosadestamismeetod - usutav meetod kui proteiin seob spetsiifilisse genoomi piirkonda in vivo. Elurakud on töödeldud sillutamise agendiga, et formeeruda mittespetsiifilisi sillutamisi DNA ja seostavate proteiinide vahel. Peale kromatiini pügamise väiksteseks fragmentideks, eelis proteiin on imunosadestav. Iga proteiin-seov DNA on pärast analüüsitav kvantitatiivse PCR, kloneerimise, järjestuse või hübridisatsiooniga mikroridadel. 31. Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest (RNA'st ka). Valgud võivad olla aluselised (histoonid -H1, H2a, H2b, H3, H4- ja protamiinid spermides) või happelised (mittehistoonsed valgud). 32. FISH analüüs (Fluorescent In Situ Hybridisation) - kromosoomiaberratsiooni määramine.
tuuleerosiooni. Kirjelda elupaikade killustumise ja miks see on ohtlik? Mis on servaefekt? Killustumine toimub teede, radade, põllumajanduse ja inimasulate arengu tõttu. Elupaikade killustumine pisifragmentideks, kus paljud liigid ei suuda elada või mis paiknevad neile kättesaamatus kauguses. Kui looduslik taimkate põllumajandustegevuse käigus eemaldatakse, lõhutakse kunagised lausalised elupaigad üksteisest eraldatud fragmentideks. Pärast intensiivset raadamist on need isoleeritud fragmendid tavaliselt väga väikesed saarekesed, mida eraldavad viljapõllud ja karjamaad. Väikesed elupaigakillud saavad olla koduks vaid väga väikestele loomaasurkondadele, mis võivad suurematest kergemini välja surra. Samuti on väga väike nende hilisema taasasustamise tõenäosus. Servaefekt tähendab, et paljud linnud koonduvad pesitsema põldude/rohumaade äärtesse või põllupiirdeks oleva
(DNA polümeraas sünteesib uut ahelat ainult 5’-3’ suunas). Mahajääv ahel sünteesitakse fragmentide kaupa. Algsele DNA ahelale liidetakse RNA praimer ning uut ahelat sünteesitakse vastupidiselt replikatsioonikahvli liikumise suunale. Praimer eemaldatakse ning RNA molekulid asendatakse DNA molekulidega. Toimub uue RNA praimeri liitumine ning järgmise fragmendi süntees. Neid lõike nimetatakse Okazaki fragmentideks ning need liidetakse DNA ligaasi poolt, et saada terviklik DNA ahel. 4 Eukarüootides on DNA replikatsioon kontrollitud rakutsükli poolt. Rakk läbib kasvamisel ja jagunemisel erinevad rakutsükli faasid, DNA replikatsioon leiab aset S faasis (sünteesi faas). Eukarüootse raku arenemist läbi rakutsükli mõjutavad rakutsükli kontrollpunktid.
kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. · Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused. 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsütoosiks (fosfatidüülseriin eksponeerub raku välismembraanile) rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. · Kas apoptoos on pöörduv ja kui jah, siis millistes faasides on see võimalik? Kui pöörduv siis ainult esimeses faasis
ja 5. saj eKr alustati XII tahvli seaduste loomisega ning seda ius scriptum vormis, mis tagaks võrdsuse ja vabaduse ning oleks teatavaks tehtud ja kättesaadav kõikidele roomlastele. 1.1 Allika liik XII tahvli seadus kui seaduste allikas on seadustekogu, mida pole tervikuna säilinud algsel kujul ega ka ümberkirjutusena, küll aga on teada seadustekogust üksikuid fragmente ja seaduseteksti lõikude rekonstruktsiooni, mis on kogutud ja meile teada hilisemate autorite teostest. Fragmentideks on sõna- sõnalised tsitaadid seaduse tekstist ja teine osa on seaduse sätete ümberkirjutised, mis annavad meile osalise ülevaate seadusekogust. Seadustekogu pärineb 5. sajandist eKr ja teada olevad fragmendid on kirja pandud 1. sajandist eKr kuni 6. sajandini pKr ja üht osa seadusetekstist on redigeeritud veel 9. sajandil. Kuna seadustekogu on läbinud rohkem kui tuhat aastat, siis on ka see teinud vastavalt läbi suuri muutusi nii
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis.
3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon V: Komplementaarsus DNA lähteahel G C T A Sünteesitav RNA C G A U ahel VI: Tulemus: 1. Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid 2. Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: · eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud · jaguneb teatud fragmentideks · lisatakse teatud järjestused · muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) GENEETILINE KOOD JA VALGU SÜNTEES lk 99-103 Geneetiline kood- koosneb kolmest mRNA molekulis asuvast nukleotiidist, mis määravad ära ühe aminohappejäägi (AH) valgus. Koodon mRNA molekuli nukleotiidikolmik N: AUG Geneetilise koodi omadused: 1. 3-nukleotiidne 2. sünonüümne ühele AH vastab mitu koodonit. 3. ühetähenduslik üks koodon määrab ära ühe AH. 4
Kaloraažist peaks valkudega olema kaetud 10-12 % üldisest kaloraažist. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30 % ja ülejäänud süsivesikutega (55-60 %). Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos. Pepsiinide ja HCl koosmõjul. HCL muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, mis hakkavad lõhustama valkude aminohappeahelates peptiidsidemeid. Valgud lõhustatakse maos mitte lõplikult, vaid 3 fragmentideks. (3-4-5aminohappeahelast koosnevad ahelad) Valkude lõhustamine jätkub peensooles. Kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul. Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine (aminohapeteni) ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude plastiline ehk ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktsioon
keskkonda. 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. Juhtivalt: 5'-3' suunaline ALATI. Pidev DNA süntees, DNA sünteesi alustamiseks on vaja vaba 3' OH otsaga praimerit juhtival vaja ainult alguspunktis. Mahajäävalt: kuna DNA ahelad on antiparalleelsed, siis teise ahela puhul, mis pikeneb 3'-5' suunas, toimub tegelikult ka 5'-3' suunaline süntees. Kuid katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nim Okazaki fragmentideks. Okazaki fragmentide initsiatsiooniks on vaja praimosoomi. Liigub mööda DNA molekuli, kasutades ATP-d. Helikaas keerab kaksikahela lahti, promaas sünteesib praimereid. RNA praimeritelt jätkab sünteesi DNA polümeraas III. Topoisomeerid teevad ahelatesse ajutisi katkeid, et soodustada DNA-ahelate lahtikeerdumist. Mahajääv ahel on DNA replikatsioonikompleksis linguna kaasas. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni.
IV ja V on seotud viaderohke DNA sünteesiga olukorras kus DNA polümeraasi III poolt läbiviidav replikatsioon on blokeerunud DNA kahjustuste tõttu.Neil puudub vigu korrigeeriv aktiivsus. 52)DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. Juhtiv ahel on see millel pidev DNA süntees toimub 5'->3' suunas kasvava DNA ahela puhul.Mahajääv ahel pikeneb 3'->5' suunas ,toimub tegelikult 5'->3' süntees aga katkendlikult,lühikeste fragmentidena, mida nim. Okazaki fragmentideks. Sünteesi alustamiseks on vajalik 3'OH praimer(juhtiva ahela süntees vajab praeimerit ainult replikatsiooni alguspunktis.Okazaki fragmentide initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi praimosoom.Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist.DNA helikaas keerab lahti DNA kaksikahela ja primaas sünteesib praimeri.Topoisomeerid teevad ahelatesse ajutisi katkeid et soodustada DNAahelate lahtikeerdumist.Replisoom on replikatsiooni aparaat, mis koosneb DNA polümeraas III
III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) 24. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. POWERPOINT: L3 DNA-valk http://en.wikipedia.org/wiki/Messenger_RNA#Prokaryotic_mRNA_degradation Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA- ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav
aluspaare) ja aitavad sellega lahtikeerdumisele kaasa, sest A-T aluspaaridel on kaks vesiniksidet (mitte kolm, nagu C-G paaridel). Seega on A-T sidemeid lihtsam lõhkuda, sest väiksema arvu vesiniksidemete lõhkumise jaoks kulub vähem energiat. Pärast DNA ahelate eraldamist luuakse algahelatele RNA praimerid. Juhtivale DNA ahelale sünteesitakse üks RNA praimer aktiivse origini kohta, mahajäävale ahelale sünteesitakse aga mitmeid praimereid, neid nimetatakse avastaja järgi Okazaki fragmentideks. DNA polümeraas pikendab juhtivat ahelat pidevalt, mahajäävat ahelat aga fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või
III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) 27. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Erinevused: - rakutuum - geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5’cap ja 3’polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad mRNA osad: - avatud lugemisraam e ORF
III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) 27. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Erinevused: - rakutuum - geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5'cap ja 3'polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad mRNA osad: - avatud lugemisraam e ORF
Valgu aminohappejärjestust saab määrata kahel viisil: - Valgu reaalne sekveneerimine - Valku kodeeriva geeni DNA sekveneerimine ning selle põhjal valgu järjestuse tuletamine. Valgusekveneerimine koosneb 7 etapist: 1) Mitme polüpeptiidahela korral lahutada ahelad 2) Katkestada (taandada või oksüdeerida) disulfiidsidemed 3) Määrata N ja C terminaalsed jäägid 4) Lõigata iga ahel lühemaks fragmentideks ja määrata iga fragmendi järjestus 5) Korrata 4.ndat sammu kasutades erinevaid lõikeprotseduure et saada erinevaid fragmente 6) Rekonstrueerida ahela kogujärjestus ülekattuvate fragmentide järjestuste põhjal 7) Määrata disulfiidsidemete asukohad Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seotud lahustumatule vaigule. Liidevata
laarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab üha enam kasutamist ka loomakasvatuses ja veterinaarmeditsiinis. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele võtmine on oluliselt avar- danud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. Ühtlasi on tänu rekombinant-DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja haiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid on järgmised: 1) DNA molekuli lõhestamine e lõikamine fragmentideks restriktsiooniensüümide abil, mis lõhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjes- tusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) 2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine - tänu DNA, RNA molekulide võimele siduda vabasid NHid on võimalik teatud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmen- tide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis.
rakuväliseid peptiide, millest enamus on samuti enda peptiidid. Infektsioonide korral esitatakse peptiide, mis on raku välistest bakteritest, toksiinidest või parasiitidest. Olnevalt APC-st võetakse valgud rakku sisse kas endotsütoosi või fagotsütoosi teel. Membraanilt sisse sopistunud vesiikul koos fagotsüteeritud materjaliga liitub endosoomidega, milles on madal pH. Endosoomid sisaldavad proteaase ja algab valkude lagundamine 10-30 aa fragmentideks, mis kantakse transportvesiikuli abil nn hilisesse endosoomi, kus toimub peptiidide seondumine MHCIIga. Nagu MHCI nii ka MHCII ahelad viiakse kohe sünteesi järel ER-i. MHCII katab kolmas valk "invariant chain" (IC), mis kaitseb peptiidi siduvat osa. MHCII + IC liigub Golgi kompleksi ja sealt endolüsosoomi, kus IC laguneb. Alles jääb CLIP osa, mis vahetatakse peptiidi vastu välja. Klass II MHC- peptiid viiakse plasmamembraani.
85. Iseloomustage apoptoosi etappe Apoptoosi alguses toimub raku kokkutõmbumine, kromatiin pakitakse kokku ja viiakse tuumamembraani äärealadele (püknoos), tsütoplasma kondenseerub. Seejärel tuum mureneb (karüoreksis) ja rakk fragmenteerub surnud rakuks ja apoptootilisteks osakesteks. Lõpuks fagotsüüt teeb pacmani. Alternatiivne variant sama seletamiseks :): 1. aktiveeritakse kaspaasid 2. kromatiin kondenseerub (pakitakse kokku), aktiveeritakse nukleaase (kromatiin lagundatakse fragmentideks), tuum fragmenteerub 3. tsütoplasma kondenseerub, raku membraani muutused markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (rakk laguneb vesiikuliteks) 86. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi kaspaas - (spetsiifilised proteaasid) apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris asub tsüsteiin. Peptiidsidemed lagundatakse Asp jäägi kohalt. Kaspaase on palju - esmalt aktiveeritakse prokaspaas, mis oma korda aktiveerib
II variant. DNA süntees toimub ainult 5'® 3' suunaliselt. Samas pikendatakse replikatsioonikahvlis mõlemat DNA ahelt. 5'® 3' suunas kasvava DNA ahela puhul toimub pidev DNA süntees. Seda DNA ahelat nimetatakse juhtivaks ahelaks (leading strand). Teise ahela puhul, mis pikeneb 3' ® 5' suunas, toimub tegelikult samuti 5'® 3' suunaline süntees, kuid katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks. Seda DNA ahelat nimetatakse mahajäävaks ahelaks (lagging strand). DNA sünteesi alustamiseks on vaja vaba 3'-OH otsaga praimerit. Juhtiva ahela süntees vajab praimerit ainult replikatsiooni alguspunktis Okazaki fragmentide puhul on iga fragmendi sünteesiks vaja uut praimerit. Okazaki fragmentide sünteesi initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi, mida nimetatakse praimosoomiks. Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist. Praimosoom liigub mööda DNA molekuli, kasutades ATP energiat
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s
2) Elektrofaas – rakk hakkab kahanema ja tekitab protsess muutub pöördumatuks a. Mitokondriaalse membraani-potentsiaali kadumine, tsütokroom C ja ATP vabanemine tsütosooli b. Moodustub apoptosoom – Cyt C seondub APAF-1’ga (apoptoosi proteaasi aktiveeriv faktor 1) ning omakorda kaspaas 9’ga c. Apoptosoom aktiveerib efektor-kaspaasid: kaspaas-3 ja -7 d. Aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks e. AIF (apoptoosi indutseeriv faktor) kontrollib kromatiini kondenseerumist ja tuuma fragmenteerumist 3) Degradeerimise faas – mitmed ensümaatilised mehhanismid on aktiveeritud (efektor-kaspaasid 3,6 ja 7), degradeeritakse valgud ja DNA a. Fosfatidüülseriini translokatsioon plasmame 4) Ilmnevad morfoloogilised muutused – kromatiin kondenseertitakse, tuum fragmeneteerub ja rakk puruneb mitmeks fragmendiks (apoptootilised kehad)
31 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. DNA ahelate komplementaarsuse tõttu on DNA ahelad vastassuunalised. Replikatsiooni alguspunktis moodustub 2 replikatsioonikahvlit, mille alusel toimub edasi mõlemasuunaline DNA replikatsioon. DNA ahelad on antiparalleelsed. Teise ahela puhul, mis pikeneb 3’ 5’ suunas, toimub tegelikult samuti 5' 3' suunaline süntees, kuid katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks. Juhtiva ahela süntees saab olla pidev, teise ahela süntees on aga katkendlik. Okazaki fragmendid seotakse üksteisega DNA ligaasi toimel. DNA polümeraas on võimeline ainult olemasolevat nukleiinhappe ahelat pikendama, vajades seetõttu sünteesi alustamiseks praimerit. DNA liiderahela sünteesil on vaba 3’OH otsaga praimerit vaja vaid üks kord, sünteesi alustamiseks. Iga viivisahela lõigu sünteesiks on vaja praimerit. Okazaki fragmentide sünteesi initsiatsiooniks on vaja
ületamisega nn. paleae (lisand, täiend) vormis, kogumikku lisati ka uusi dekretaale. Varsti hakkasid tekkima uued erineval viisil süstematiseeritud kogumikud. Tänu paavstide dekretaalidele koondus kanooniline õigus järjest enam Roomasse. Paljude (nii ametlike kui eraviisiliste) kogumike seast oli tähelepanuväärseim Pavia piiskopi Bernhardi koostatud Breviarium extravagantium (1190). Autor jagas üksikud dekretaalid üksikuteks fragmentideks ja süstematiseeris seejärel fragmendid. Taoline süstematiseerimistehnika muutus tavaliseks ka edaspidi. 3.4. Dekretalistid Kanooniline õigus oli arenev süsteem pidevalt teiseneva allikalise baasiga, mistõttu kujunevad ka uued kogumikud. Paavstide Innocentius III (1210) ja Honorius III (1226) dekretaalide ametlikud kogumikud muutusid peagi kanonistide uue koolkonna dekretalistide põhiliseks kommenteerimisobjektiks. Kanoonilise õiguse mitmes valdkonnas oli olulise tähendusega
hävimine. Vajalik kahjustatud, vigase DNA-ga, vales kohas paiknevate, mittefunktsioneerivate rakkude kõrvaldamiseks. Näiteks B ja T lümfotsüüdid, mis tekitavad antikehi oma rakkude vastu. 10.)Iseloomustage apoptoosi etappe: Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1.Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2.Hakkab kondenseeruma kromatiin, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3.Kondenseerub tsütoplasma, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (fosfatidüülseriin eksponeerub plasmamembraani eksoplasmaatilisele poolele, rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 11.)Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi: Kaspaasid on apopotoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin
annaabi.ee 
