Impulsi jäävuse seadus (2)

1. Moisted:
• Inertsus – keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist.
• Impulss – liikumshulk, p=mv (kg*m/s)
• Impulsi jaavuse seadus – vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav . p1+p2 = p1'+p2' => m1v1
+ m2v2 = m1v1' + m2v2'
• Too – A=F*s*cosα (J)
• Voimsus – N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv
• Kineetiline energia – liikuva keha energia, K=mv2/2 (J)
• Potensiaalne energia – vastasmoju energia, P=mgh
• Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P.
• Uldine energia jaavuse seadus – energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi
kandub uhelt kehalt teisele.
• Energia jaavuse seadus mehaanikas – kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav.
Füüsikaline suurus Tähis
Ühiku nimi
Ühik
Raadius
R;r
meeter
m
Pöördenurk

radiaan; ( kraad )
rad; (deg)
joonkiirus v
m/s
nurkkiirus

radiaani sekundis
rad/s
sagedus
f; 
pööret/sekunids; herts
Pööret/s
Hz
Periood
T
sekund
s
Ringliikumine: Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ringliikumisel asub telg , mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees.
Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus (, kus v on joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)
Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga  ja raadiuse väärtuse r kaudu: .
Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks  (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet:
, kus  on nurkkiirus (rad/s);  on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s).
Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: .
Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s).

Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus!

Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused.

Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
Ülesanded:

Koormus massiga 100 g võngub vedru elastsusjõu mõjul sagedusega 2 Hz. Leida vedru jäikus.

Peterburis Iisaku katedraalis asuva Foucault ’ pendli pikkus on 98 m. Kui pikk on pendli võnkeperiood.

Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm. Leida pendlite pikkused.

Kuidas muutub Maalt Kuule viidud pendli võnkeperiood. Kuu mass Maa massist 81 korda väiksem, Maa raadius aga Kuu raadiusest 3,7 korda suurem.

Vedru külge viidud kuulike viidi 1 cm võrra tasakaaluasendist välja ja lasti lahti. Kui pika tee läbib kuulike 2 s jooksul, kui tema võnkesagedus on 5 Hz. Võnkumise sumbumist mitte arvestada.

Auto sõidab trepilisel teel, mille mühkude ligikaudne vahekaugus on 8 m. Auto vedrustuse omavõnkeperiood on 1,5 s. Millisel auto kiirusel muutuvad auto vertikaalsuunalised võnkumised eriti märgatavaks.

Ookeanilaine pikkus on 200 m ja sagedus 0,06 Hz. Arvuta laine levimiskiirus.

Tenoril võib hääle sagedusvahemik olla 80 – 350 Hz, koloratuursopranil 260 – 1400 Hz. Missugused on häältele vastavad lainepikkuste vahemikud õhus.

Kui kaugel asub mets, kui kaja kuuldub 1,5 s pärast hõiget.