Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 Aluste ehk hüdroksiidide keemilised omadused 1) alus + happeline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + BeO BeCl2 + H2O 3H2SO4 + In2O3 In2(SO4)3 + 3H2O 2) alus + hape sool + vesi Neutraliseerimisreaktsioon + - + 2- + 2- 3+ - + - 3+ - 2RbOH + H2SO4 Rb2SO4 + 2H2O Cr(OH)3 + 3HCl CrCl3 + 3H2O 3) alus + sool uus alus + uus sool Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi
2- SO 3 . K+ + MnO4- + Na+ + SO32- + H+ + SO42- => Mn2+ + SO42- + Na+ + SO42- + K+ + SO42- +H2O Kui mõni ioon on olemas mõlemal pool muutumata kujul (koostis pole muutunud, laeng pole muutunud), siis see tähendab seda, et see aine ei osale ioonkujul reaktsioonil ja need saab välja taandada. K+ + MnO4- + Na+ + SO32- + H+ + SO42- => Mn2+ + SO42- + Na+ + SO42- + K+ + SO42- +H2O Värvidega märkisin ära ioonid, mis on nii lähteainetes ( vasakul) kui ka saadustes (paremal) samal kujul ja seega ei osale ioonkujul reaktsioonis. Need saab välja taandada. Kui tekib küsimus et miks ma värvisin vasakul roheliseks ühe SO42- iooni ning paremal justkui kaks, siis tuletan meelde selle lehe alguses mainitut. Oluline on see milliseid ioone leidub, mitte nende kogus. Meil nende koguseid pole veel võimalik teada kuna pole reaktsioonivõrrandit tasakaalustanud. MnO4- + SO32- + H+=> Mn2+ + SO42- + H2O
4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. 4. metall + sool→ uus sool + uus metall (asendusreaktsioon) lähteaine sool peab olema vees lahustuv ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises oleva metall (vt. Pingerida) – ehk
vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja II. Katse 6.2.: kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimine metalliga Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + H2O Pannes reageerima vase (metall, punakas) kontsentreeritud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, pruun lämmastikdioksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteaines olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V,
elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne,
elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne,
poolel. Parempoolsetel on algolekuks reaktsioonisaaduste poolt moodustatud redokssüsteem. Elektronide üleminekuvõrrandi vasakul poolel olevate keemiliste elementide sümbolitele kirjutatakse koefitsiendiks reaktsioonivõrrandi paremal poolel olevate elementide sümbolite indeksid (H). C. REDOKSREAKTSIOONI VÕRRANDI KOEFITSIENTIDE LEIDMINE Redoksreaktsiooni tasakaalustatud võrrandis peab iga keemilise elemendi aatomite arv lähteainetes ja saadustes olema võrdne. Samuti peab võrdne olema liidetud ja loovutatud elektronide arv, sest lähteained ja saadused on elektriliselt neutraalsed. Lihtsuse mõttes vaatleme aatomite ja elektronide vahetust molekulide vahel. Molekulidelt moolidele üleminek ei muuda arvväärtusi. Elektronide üleminekuvõrrandid annavad redutseerijat sisaldava aine ühe molekuli poolt loovutatud ja oksüdeerijat sisaldava aine ühe molekuli poolt liidetud elektronide arvud
Ammooniumsool-sool, mille katiooni(de)ks on ammooniumioon(id) NH4 Metall+hapnik=metallioksiid Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid Metall+hape=sool+vesinik EI KEHTI HNO3 JA H2SO4, VESINIK NOOL ÜLESSE Alus+hape=sool+vesi Aluseline oksiid+vesi=alus OKSIID PEAB OLEMA TUGEVALT ALUSELINE Happeline oksiid+vesi=hape Aluseline(amfoteerne) oksiid+hape=sool+vesi Happeline oksiid+alus=sool+vesi Aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Alus+sool=alus+sool LÄHTEAINED VEES LAHUSTUVAD, SAADUSTES ÜKS MITTELAHUSTUV(SADE) Hape+sool=hape+sool LÄHTEAINE TUGEV HAPE, SAADUS NÕRK HAPE VÕI TEKIB SOOLA SADE Sool+sool=sool+sool LÄHTEAINED VEES LAHUSTUVAD, SAADUSTES ÜKS MITTELAHUSTUV(SADE) Mittelahustuv alus=metallioksiid+vesi Vees lahustumatu karbonaat=metallioksiid+CO2 LAHUSE pH TASE pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelistes lahustes pH<7, leidub vesinikioone. Aluselistes lahustes pH>7, leidub hüdroksiidioone.
Reaktsioonile vastav hüdrolüüsi võrrand: Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + H+ See kulgeb lõpuni, kuna alumiiniumhüdroksiid sadeneb välja. Tõestus reraktsioonide võrrandid: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3KOH K3[Al(OH)6] Kahest võrrandist järeldub, et alumiiniumhüdroksiid on amfoteerne, kuna reageerib nii aluse kui happega moodustades mõlemal juhul soola. 4.Ainete lahustumine hüdrolüüsireaktsiooni saadustes. A. Valan katseklaasi~3 cm3 kontsentreeritud AlCl3-lahust ja lisan mõned eelnevalt oksiidikihist puhastatud Zn-tükikesed. Kuumutades algab äge reaktsioon. Al³+ + Clˉ + H+ + OHˉ ↔ Al(OH)³ + HCl Zn²+ + H+ + OHˉ ↔ Zn(OH)² + H2 ↑ Võrranditest võib järeldada, et Zn lisamine nihutab AlCL3 hüdrolüüsitasakaalu vasakule, kuna vähendab lähteainete hulka. B. Teen analoogilise katse ka Na3PO4-lahuse ja Al-tükikestega, kuumutades lahust keemiseni.
b) nõrga happe ja tugeva aluse sool c) nõrga happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsi mõjutavad tegurid 1. mida suurem on iooni polariseeriv toime veele (mida suurem on iooni laeng), seda suurem on hüdrolüüsi ulatus 2. mida lahjem on lahus, seda suurem on hüdrolüüsi ulatus 3. mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on hüdrolüüsi ulatus (Le Chatelier; hüdrolüüs endotermiline protsess ΔH > 0) 4. tugeva leelise lisamine (kui saadustes on OH- ioonid) või tugeva happe lisamine (kui saadustes on H+ ioonid) tõrjub hüdrolüüsi tagasi tavaliselt on hüdrolüüsi tasakaal lähteainete suunas (sest vesi on nõrgem elektrolüüt kui tekkiv nõrk alus/hape). LAHUSTUVUSKORRUTIS Lahustuvuskorrutis KL – ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis (kusjuures kordajad reaktsioonivõrrandis lähevad astmeteks) rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses.
omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises.gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva lõhnaga(väävliühendite 0,02% sisalduse lisamisel) gaas.veeldub kergesti.
Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6
Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas saavad otsa või nende tegevus lõplikult peatub, siis saabub surm. Vitamiinid
· Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. · Kui tekib hape HCO, siis laguneb ta tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks. 9. Hape (lagunemine kuumutamisel) = Happeline oksiid + Vesi · Lagunevad ainult hapnikhapped. 10. Alus + Sool = Uus alus + Uus sool · Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks lahustumatu. 11. Alus (laguneb kuumutamisel) = Aluseline oksiid + Vesi · Ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid. 12. Sool + Metall = Uus sool + Uus metall · Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. · Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega
Ülempiir on 700mg. Organismis on magneesium luudes, lihastes. Magneesium on rakusisene aine. Ta osaleb ensüümides, nukleiinhapete ja valkude sünteesis. On vajalik rakuenergeetikas. Teda vajavad lihased lõõgastumiseks. Ta stabiliseerib membraane (ka Ca ja K taset rakus) jne. Magneesium on alumiiniumi antitood. Magneesiumi allikad: värsketes aedviljades (rohelistes osades), õuntes, idandites, kalas, lihas, piimas, teravilja saadustes, õlirikases seemnetes,pähklites, sibulas, peedis. Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C. Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel). Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol. Magneesiumi puudusel tekib kihelus ja tundetus kätes jalgades, lihasvärin, depressioon,
Lihaste valulikkus Kuiv nahk Seborröaline nahk e tugevalt rasune nahk Langenud hemoglobiini tase Vitamiin H ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg. Vitamiin H-d leidub maksas, veiselihas, täisteraleivas, pärmis, munas, keedetud sojaubades, läätsedes, kalas keefiris ja pähklites. Vitamiin K K-vitamiini mõiste hõlmab rasvlahustuvaid naftokinoone. K1-vitamiini (füllokinoon) leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides. K2-vitamiini (menakinoonid) sünteesivad peensoole bakterid. K3- vitamiin on tehislik vesilahustuv menadioon, mis alküülub inimkehas K2-ks. K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Peensoole mikrofloora toodetav ja taimedest/loomadest produktina tulev vitamiin K imendub peensoole ülaosas mitsellide koosatises. Tema imendumist häirivad antikoagulant
* 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, PP-vitamiin jt). Rasvas lahustuvad vitamiinid A-vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirte toimel laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esineb A-vitamiin karotiinina, nn A-provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide kristallidena, mis hõljuvad värvuseta raku mahlas. Rohelistes köögiviljades kuulub karotiin koos klorofülliga kloroplastide koostisse.
ibuprofeeni või diklofenakiga); Joonis . Kodune apteek. (Käos 2006). VITAMIINID Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mõjusamad kui sünteetilised. Kartul, kapsas sibul, küüslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kõik looduslikud vitamiinide allikad ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust sünteetiliste vitamiinide järele. Viimaste puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid, aminohapped ja bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud. Seepärast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vähe kui võimalik ning varugem oma koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande. Näiteks peaks seal kindlasti olema kibuvitsamarju kogu talveks. Ärge unustage tuleval sügisel kogumast ka pihlakamarju. Kuivatatuna säilivad nad suurepäraselt ja neist valmistatud tõmmised annavad kindla energia teie tervisele. (Mandre 1995:20)
päevalilleseemned, kaeratoidud, sojaõli, rapsiõli, Leevendab väsimust. Risk kasvajate tekkeks ja mandel, kreeka pähkel. arenguks. Vitamiin K Biofunktsioon: Puudutab Vere hüübimise Ehk Naftokinoon. verehüübimist. aeglustumine, sinakad laigud K1 (füllokinoon) mis leidub taimsetes saadustes K- vitamiin on vajalik ka glükoosi kehal, verejooksud ninast, ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora.
A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID
See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes. Selle tekkimisel oli uraanituum neelanud 17 neutronit. 100. element nimetati Enrico Fermi auks fermiumiks. Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas
c) raua- ja väävlipulbri segu - raudsulfiid. 9. Milline on S märk järgmistes protsessides? Miks? a) CaO(t) + CO2(g) CaCO3(t), |S<0 tekivad keemilisedsidemed b) 2 H(g) H2(g), |S=0 aine olek ei muutu c) NH4HCO3(t) NH3(g) + CO2(g) + H2O(g), |S>0 keemilised sidemed katkevad d) Fe(t) + H2SO4(l) FeSO4(l) + H2(g). |S>0 saadustes eraldub gaas 10. Milline on jää sulamise G märk järgmistel temperatuuridel: a) 10 oC, b) -5 oC, c) 0 oC? G<0 G>0 G=0 Üldine keemia. Näidisküsimused. 11. Kas on võimalik teostada protsessi, mille G > 0? Millistel tingimustel? Reaktsioon ei toimu isevooluliselt. Saab toimuda väljaspoolt tuleva energia arvelt. Fotosüntees(päike), elektrolüüs(el.vool) 12
Vanaõli eri liikide segamine omavahel või muu kütusega on lubatud jäätmeloaga määratud tingimustel, kui sellega ei kaasne oht inimese tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. [6] 3.2.3. Taaskasutamine ja kõrvaldamine Vanaõli taaskasutamise, sealhulgas regenereerimise saadused ei tohi sisaldada muid jäätmeid või aineid määral, mis põhjustaks täiendavat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. PCB-de sisaldus eelnimetatud saadustes ja vahetult põletatavas vanaõlis ei tohi ületada 50 mg/kg. Keelatud on põletada vanaõli, mille PCB-de sisaldus pole akrediteeritud laboris eelnevalt kindlaks määratud. Vanaõli võib põletada keskkonnakompleksluba või jäätmete põletamiseks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav põletusseadme valdaja. [6] 12 4. VÄRVID JA LAKID 4.1
Seda saadakse jahvatatud fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 _ 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 _ Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine.Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat. Lisaks superfosfaadile toodetakse veel topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati
fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine. Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat
elektroniga elektronipaarist, mis moodustab keemilist sidet mingis teises osakeses. Mõlemal juhul tekib madalama energiaga osake, millel pole paardumata elektroni. 3. Alkaani halogeenimine on summaarse võrrandi järgi asendusreaktsioon. Reaktsiooni mehhanismi, s.t protsessi kulgemise täpse kirjelduse alusel on see ahelreaktsioon. Arvutades süsiniku oksüdatsiooniastmed lähteainetes ja saadustes, leiame, et see on alkaani oksüdeerimise reaktsioon. 4. Esiteks peab halogeeni molekul lagunema radikaalideks. Siis peaks halogeeni radikaal ründama süsiniku aatomit, et tõrjuda välja (asendada) vesiniku radikaal, kuid halogeeni radikaal ei saa rünnata süsiniku aatomit kui reaktsioonitsentrit, sest see on varjatud vesiniku aatomite poolt. Seepärast on kõige kättesaadavamaks reaktsioonitsentriks hoopis vesiniku aatom, mille radikaal ,,ära võtab"
tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1
annaabi.ee 
