FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandat...
Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajas...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisi...
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr....
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus ena...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gü...
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille s...
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
