Rooma riigi algus (0)

Itaalia geograafilised olud, rahvastik
Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased . 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa ( Sitsiilia ). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist.
Kronoloogiline ülevaade
-II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud
-1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale
- 7-5 saj. Etruskide linnriigid
- Kuningate aeg Roomas 753-509
Esimene kuningas oli Romulus , 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid . Ostia sadam.
-Varane vabariik 509-265
Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit ). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all.
-Rooma, kui Vahemere maade suurvõim 264-133
Sattus koflikti Kartaagoga, mis oli P-Aafrika riik, mis kasvas välja foiniikia kolooniast.
Puunia sõjad: 1. Puunia sõda 264-241 - peeti merel ja Sitsiilia saarel, algselt said roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2. Puunia sõda 218-201 – Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannea lahingus. Rooma koondas väed ja sundis Hannibali Itaaliast lahkuma , Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3. Puunia sõda- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133- pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlasetele.
-Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30
Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati palgaväega. Väepealike tähtsus suurenes. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu ühtseks juhtimiseks . 49. puhkes tüli nende vahel, Pompeius tapeti . Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44. tapsid vandenõulased Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat: Antonius (ida), Octavianus (lääs). Antonius abiellus Kleopatraga, saades seega ka Egiptuselt rahalist toetust, 31. sai Antoniuse laevastik Octavianuselt lüüa. 30. vallutas Octavianus Egiptuse, ühendades kõik vahemere maad
-Varane keiserriik 30 eKr-235 pKr
Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (30 eKr-14pKr). Oskas lepitada ainuvalitsejaga lihtrahva ja enamiku ühiskonnast. Keiser Nero (54-68), tappis oma naise, ema ja senaatorid samuti pani linna põlema. Traianuse valitusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimuse tipu.
Etruskid ja Rooma riigi algus
-Etruskid
Itaalias elas palju rahvaid, 2 at. Itaaliasse rännanud itaalikud. Loodeosas elasid etruskid, Etuuria mk. Nende päritolu pole teada. Kultuuris esines nii foiniika kui ka kreekapäraseid jooni. Kujundasid oma tähestiku, mida ei osata tänini lugeda. Hiigelaeg langeb 7-6 saj. Hauakambrid -. Kiviplokkidest raiutud, elavate linnade omamoodi koopiad . Naisel oli küllalt kõrge positsioon ühiskonnas.
Jumalate ennete tõlgendamine- ennetesse suhtuti tõsiselt. Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma.
-Rooma linna tekkimine
Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi mk. Kujunes ladina tähestik. Linn asub 7 künkal, kujunemine toimus järkjärgult. Linna rajas Romulus
-Kuningate aeg Roomas
7 kuningat, 3 viimast olid etruskid- foorumid, kindlus . Kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga.
-Varane Rooma ühiskond
Valdavalt talupoja ühiskond. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Maa omamine pidi tagama jõu sõjaväeteenistuseks. Vaesemad kodanikud olid proletaanid- ainsaks rikkuseks nende lapsed. Patriooni- kliendi suhe- rikkamate ja vaesemate suhe, vaesem andis end rikkama eeskostse ja kaitse alla.
-Partiitsid ja plebeid
Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet.
Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust.
Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad , plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid- kaitsesid plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld eriklasside vahel, võimaldati pääs riigiametitesse. Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi.
12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee
-Vabariik
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik .
Magistraadid - valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka
Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis
Preetorid(8)- võisid konsulit asendada , korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge
Tsensorid - valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine
Diktaator - määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma
Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve
Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600.
-Vabariigist keiserriigiks
Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Võttis endale nime Augustus
-Riiklik korraldus keiserriigi ajal
Augustuse tõus ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu: senati istungid jätkusid, magistraadid. Tegelik juhtimine koondus aga keisri kätte. Keiser käsutas Rooma vägesid, sendtsit sai valitseja nõuandja. Senaatorite arv hakkas kasvama. Varase keiserriigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Keiserriik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.