väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse
Laekumised kaupade müügist 617,158.00 Väljamaksed tarnijatele - 76,922.45 Laekunud intressid 35.00 Muud rahavood äritegevusest - 14,093.10 Kokku rahavood äritegevusest 526,177.45 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud materiaalse põhivara müügist 500.00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 500.00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaen 70,000.00 Saadud pangalaenu tagasimaksed - 57,000.30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40 Kokku rahavood 537,737.85 Raha ja raha ekvivalendid per alguses 117,225.00 Raha ja raha ekvivalendid per lõpus 639,170.25
rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. © 2014. Janek Keskküla 20 Rahavoogude aruanne (kaudne meetod) (tuhandetes kroonides) Lisa nr 2012 2011
Laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0 0 0 101,760 92,000 193,760 101,760
Antud laenude tagasimaksed Возврат выданных ссуд Saadud intressid Полученны интрессы Saadud dividendid Полечены дивиденты Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 Всего денежные потоки от инвестиционной деятельности. Rahavood finantseerimistegevusest Денежные потоки от финансовой деятельности Saadud laenud Полученные ссуды Laenude tagasimaksed Возврат ссуд Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Платежи основной части аренды капитала
01.01 - 30.06.2005 $ Põhitegevus Laekumine ostjatelt Maksmine tarnijatele Raha netokäive põhitegevusest Investeerimistegevus Soetatud põhivara -412 000 Raha netokäive investeerimistegevustest -412 000 Finantseerimistegevus Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering (laen) 200 000 Raha netokäive finantseerimistegevusest 500 000 raha netokäive kokku: 912 000 Raha jääk 01.01.05 0 Raha jääk 30.06.05 88 000 Old Victorian Bed and Brekfast Kasumiaruanne 01.01 - 30.06.2005 $ Tulud 0 Kulud 0
Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002 Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151
Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619 Makstud dividendid -99328 -58976 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -740119 351899 RAHAVOOD KOKKU 4030 -19626 Raha ja raha ekvivalendi perioodi alguses 84724 104350 Raha ja raha ekvivalnetide muutus 4030 -19626 Raha ja raha ekvivalendi perioodi lõpus 88754 84724
Muud rahavood äritegevuses 9 676 12 154 -2 478 17 872 15 880 1 992 Äritegevuse netorahavoog 1 563 325 1 215 416 347 909 29 614 104 719 -75 105 kokku Dividendimaksed -603 811 -415 761 -188 050 -103 965 42 909 -61 056 Finantseerimistegevusest -647 160 -448 679 -198 481 -116 758 87 830 28 928 rahavood kokku Kokku rahavood 981 329 1 176 606 -195 277 -87 144 16 889 -104 033 Raha ja raha ekvalendid perioodi 3 082 303 2 100 974 981 329 99 175 186 319 -87 144
väljaminekuid, aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne
Antud laenud -213 -549 -5 166 Antud laenude laekumised 1 745 177 1 911 Saadud intressid 204 258 953 Saadud dividendid 4 4 4 Netorahavoog 2 022 638 -3 450 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 925 6 642 21 937 Saadud laenude tagasimaksed -4 907 -8 617 -22 265 Kapitalirendi maksed -1 921 -2 379 -3 261 Makstud intressid -1 089 -1 122 -1 808 Muud maksed -4 -15 -31 Netorahavoog -5 996 -5 491 -7 469
Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes? –Võlad tarnijatele rahakäibed äritegevusest –Viitvõlad rahakäibed investeerimistegevusest –Maksevõlad rahakäibed finantseerimistegevusest 3.Mida iseloomustavad efektiivsussuhtarvud (kas kvalitatiivses või 4.Mida iseloomustavad rentaablussuhtarvud (kas kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)? kvantitatiivses tähenduses)? Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte varade kasutamine Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte tegevuse edukus (kasumi teenimise
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -472 557 -731 990 Kokku rahavood äritegevusest 666 237 -12 819 Rahavood investeerimistegevusest Dividendide väljakuulutamine -100 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -100 000 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 10 000 Laenude tagasimaksed 549 254 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -549 254 10 000 RAHAVOOD KOKKU +16 983 -2 819
Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29 Koondkasumiaruanne 30-33 RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44 Üldreeglid 34-36 Rahavood äritegevusest 37-39 Rahavood investeerimistegevusest 40 Rahavood finantseerimistegevusest 41 Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42-44 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47 LISAD 48-50 SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57 VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32000 -26000 Kokku rahavood 10047 14580 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 41679 27099 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10047 14580 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 51727 41679
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
· Näiteid investeerimistegevusest: · tarnijatele tasumine põhivara eest; · aktsiate soetamine; · laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne. · · Finantseerimistegevuse rahavood · Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. · Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest: · aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas; · pangalaenu tasumine; · pangalaenu laekumine rahas jne. · · Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS §11) · kontoplaan (koos kontode sisu kirjeldusega) · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel
Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Ebaolulised juhtimisotsuste seisukohast on need kulud, mis on juba tehtud. Ebaolulised on need kulud, mille summa on konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline. Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid ehk raha ja rahalähendite laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon),
see -5310984€’le. Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus oli aastal 2012 -12975€ ja aastal 2013 36051€. Kõige rohkem muutus põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus, mis vähenes -517451€’lt -251909€’le, mis tähendab 51,3% vähenemist. Rahavood põhitegevusest kokku langesid -5903792€’lt -5526842€’le. Rahavood investeerimistegevuses kokku muutusid -2092119€’lt -658305€’le, mis näitab, et investeeringud langesid aastaga 68,5%. Rahavood finantseerimistegevusest kokku suurenesid 5837431€’lt 6137508€’le. Puhasrahavoog oli aastal 2012 18105€ ning 2013. aastal -23150€. KOKKUVÕTE Sain teada palju huvitavat Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta, näiteks seda, millised on erinevad kulud tööjõule, toetustele ja millised on põhilised tulud koolile, näiteks koolituste pakkumine ja kui suur on TTK vara. Sain teada erinevaid huvitavaid statistilisi andmeid, näiteks seda kui
bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. Põhivarad on: pikaajalised finantsinvesteeringud; kinnisvarainvesteeringud;
vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi
Töötuskindlustus-makse 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 FIE sotsiaalmaksud FIE tulumaks Eelmise perioodi palgavõlgade tasumine Eelmise perioodi maksuvõlgade tasumine Maksud Lisa 1 Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) Finantseerimistegevusest Lühiajalise laenu tagasimaksed 9,333 9,333 Pikaajalise laenu tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa maksed: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väetise külvik Prits Kombain Töö auto 0 0 0 0 0 0 0 Intressimaksed Dividendide väljamaksed
olla nii positiivne kui negatiivne. Käibekapitali on ettevõttel vaja jooksva müügitegevuse rahastamiseks - osa raha seisab kinni varude all; kuna ostjad maksavad toodangu eest tavaliselt peale kauba saamist, siis on vaja rahastada ka nõudeid ostjate vastu. · Uued laenud ning vanade laenude tagasimaksed on võimalik leida ettevõtte rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood finantseerimistegevusest". Seal on ära toodud nii aasta jooksul võetud uute laenude mahud kui toimunud vanade laenude põhiosa tagasimaksed. Vaba rahavoog firmale (FCFF - free cash flow to firm). Vaba rahavoog firmale mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist ning ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist (kuid enne võlausaldajatele tehtud makseid)
põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja 825 0 0 0 immateriaalse põhivara müügist Antud laenud -600 0 0 0 Antud laenude tagasimaksed 600 0 0 0 Laekunud intressid 29 11 0 174 Kokku rahavood -19 730 11 -5 294 -743 investeerimistegevusest RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Makstud intressid 0 0 -196 -518 Makstud dividendid -9 500 -8 000 -6 966 -7 030 Makstud ettevõtte tulumaks -2 525 -2 127 -1 852 -1 986 Kokku rahavood -12 025 -10 127 -9 014 -9 534 finantseerimistegevusest Kokku rahavood 11 800 -5 537 -4 280 6 465 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 7 758 13 295 17 582 11 136 alguses
ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. Põhivarad on: pikaajalised finantsinvesteeringud; kinnisvarainvesteeringud;
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -97 574 -111 940 Kokku rahavood -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 680 014 1 603 899
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Dividendide väljamaks (brutoumma)
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Siia lahtrisse kirjutada 5. Finantseerimistegevusest tegevusaastal
Muud rahavood äritegevusest -1 020 312 -785 010 Kokku rahavood äritegevusest -267 809 -2 599 973 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -40 883 Laekunud intressid 243 313 Kokku rahavood investeerimistegevusest 243 -40 570 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 270 623 1 021 675 Saadud laenude tagasimaksed -882 213 -643 042 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -112 956 -97 899 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 275 453 280 734 Kokku rahavood 7 887 -19 809 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 74 800 94 609
finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: · mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine); · äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja · investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. [2] 10.4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 30 Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja:
arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED)
00 120.00 102.00 120.00 110.00 130.00 2101 1958 2355 2909 Siia lahtrisse kirjutada 5. Finantseerimistegevusest tegevusaastal
arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED)
puudub oluline turuväärtuse muutuse risk Rahakäibe aruande struktuur Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast: põhi(äri)tegevuse rahakäive, investeerimistegevuse rahakäive ja finantseerimistegevuse rahakäive. Põhitegevuse rahakäive Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka rahakäibest. Põhitegevuse rahakäibena esitatakse ka muust tegevusest tekkivat rahakäivet, mis ei ole tekkinud investeerimistegevusest ega ka finantseerimistegevusest. Näiteid põhitegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest Ostjatelt teenuste eest Töötajatele töötasude maksmisel Maksude maksmisel Investeerimistegevuse rahakäive (1) Investeerimistegevus on pikaajalise kasutuseaga vara soetamine ja müük ning lühiajaliste investeeringute soetamine ja müük.
PLUSS/MIINUS Rahajäägi muutus investeerimistegevusest PLUSS/MIINUS Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest VÕRDUB Rahajäägi kogumuutus 2/9/2015 Mai Takkis 56 Finantsaruannete omavahelised seosed BILANSS RAHAKÄIBE ARUANNE AKTIVA Raha ja pangakontod RAHAJÄÄGI MUUTUS (+ või -) (Aasta lõpu jääk-aasta alguse jääk)
00 770.00 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 766.00 138.00 87.00 191.00 173.00 104.00 107.00 113.00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0.00 #VALUE! #VALUE! 1,109.00 563.00 2,033.00 522.00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 4,735.00 1,598.00 #VALUE! #VALUE! 3,178.80 2,218.80 3,706.80 2,231.80 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale
Koolituskulud 1 000 1 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 8 194 7 015 7 256 19 906 7 501 7 827 9 212 9 967 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed 0 Lühiajalise laenu tagasimaksed 0
Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 200,00 20,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 320,00 100,00 Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 870,00 Finantseerimistegevusest Käibemaksu korrigeerimised 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 647,42 Kasutamine kokku 1 828,00 1 202,00 957,00 947,00 857,00 847,00 847,00 847,00 869,00 975,00 987,00 4 403,00 15 566,00 26 206,75 22
Raha on ettevõttes pidevas liikumises. Raha laekumiste ja valjamaksete vahet nimetatakse netorahavooks, mis on sisuliselt rahavoo aruande vastus ja naitab aruandeperioodil rahakonto muutust. Kui sissemaksed on suuremad kui valjamaksed, siis on netorahavoog positiivne, vastasel juhul negatiivne ehk rahakonto saldo vahenes. Rahavoogude eelarves tuleb valja tuua raha muutus aritegevusest (cash-flow operations CFO), investeerimistegevusest (cash-flow investments CFI) ja finantseerimistegevusest (cash-flow financing CFF). Äritegevuse rahavoo saab esitada nii otsesel kui kaudsel meetodil, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoog esitatakse ainult otsemeetodil. Rahavoogude seisukohalt on kaibevarade (v.a. raha) suurenemine negatiivne rahavoog, sest ettevõte peab raha valja andma nende finantseerimiseks. 9. Horisontaalanalüüs Horisontaalanaluusil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -619 802 -2 971 009 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 843 800 2 873 280 Laekunud intressid 17 686 85 120 Laekunud dividendid 46 305 52 741 Kokku rahavood investeerimistegevusest 287 989 40 132 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 1 136 000 Saadud laenude tagasimaksed -1 161 566 -517 018 Arvelduskrediidi saldo muutus -930 113 906221 Makstud dividendid -250 000 -720 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 341 679 805203 Kokku rahavood 116 762 -1 791 790
väljaminekute kategooriad 1. põhivara ost-müük 2. kinnisvara invest. ost-müük 3. tütar- ja sidusettevõtete ost-müük 4. muud finantseerimise-investeerimisega ost-müük 5. teistele antud ja tagasi saadud laenud C. Rahavood finantseerimistegevuses finantseerimistegevus on tegevus mille tulemuseks on muutused ettevõtte oma- ja laenukapitali koostises. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil, bruto summadena kajastatakse finantseerimistegevusega seotud laekumised ja väljamaksed 1. laenude saamine ja tagasi maksmine 2. kapitali rendi maksed 3. aktsiate emiteerimine 4. oma aktsiate ost-müük 5. dividendide maksmine
tegevuskulusid; milline on ettevõte rentaablus ehk kasumi teenimise võime võrreldes sama haru teiste ettevõtetega jne. RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT) kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood põhitegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. Niisugune info võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte rahalist olukorda, ettevõtte tegelikku ostuvõimet ja kohustuste tähtajalise tasumise võimet. Samuti annab aruanne infot ettevõtte rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil ning prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid ning hinnata
● Rahajäägi muutus põhitegevusest (sisuliselt kassapõhine kasum, ettevõtte põhilised tulu teenimisega seotud üksiktegevused ja muud tehingud, mis ei ole investeerimis- või finantseerimistegevused) ● Rahajäägi muutus investeerimistegevusest (kajastab muutusi ettevõtte aktivates; pikaajaliselt kasutatava vara ja muude raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringute soetamine, müümine ja nendega seotud raha liikumised) ● Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest (tegevused, millega kaasnevad muutused omakapitali ning võetud laenude suuruses ja koosseisus; näitab seda, kuidas firma finantseeris oma põhi- ja investeerimistegevust) ● Rahajäägi kogumuutus (põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest kokku) ● Rahajääk perioodi alguses (raha algjääk) ● Rahajääk perioodi lõpus (raha lõppjääk) ● Rahajäägi muutus (sisuliselt kordab kogumuutust, kasutamine oleneb aruande koostajast)
Laekunud aktsiakapitali sissemakse - 3 350 000 Saadud laenud 2 000 000 - Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -564 000 -240 000 Makstud dividendid -1 400 000 - Saadud sihtfinantseerimine 13 2 100 000 - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 136 000 3 110 000 Rahavood kokku 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 220 725 34 059 Raha ja raha ekvivalentide muutus 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 342 514 220 725 8 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008
mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides). Rahavood e rahakäibearuanne koosneb: rahavood põhitegevusest (äritegevusest); rahavood investeerimistegevusest; rahavood finantseerimistegevusest. Põhitegevus (äritegevus) ettevõtte põhilisest tegevusest saadud tulu, mis ei kuulu investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse alla. Investeerimistegevus mittelikviidsete varade ja teiste raha ekvivalentide alla mittekuuluvate investeeringute omandamine ja müük. Finantseerimistegevus muutused ettevõtte omakapitali ja laenukapitali suurustes ja koostises. Põhitegevusest (äritegevusest) tulenev rahakäive e rahavood näitavad meile, kas
aktsia hinna maksimeerimine. huvirühmade rikkuse maksimeerimine 55. Äriseadustikus sätestatud äriühingute hulka ei kuulu: aktsiaseltsid. usaldusühingud. mittetulundusühingud. osaühingud 56. Ettevõtte rahanduse liikide hulka ei hulka: väikeettevõtte rahandus. riigirahandus korporatsioonide rahandus. uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus 15 57. Rahavoogude aruande osaks ei ole: rahavood finantseerimistegevusest. rahavood investeerimistegevusest. rahavood äritegevusest. rahavood ettevõtlusega mitteseotud tegevusest 58. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk? kasumi maksimeerimine. viia maksimumini ettevõtte turuväärtus ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini 59. Milline neist finantsaruannetest selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul
kuludega, varade ja ko- hustuste ning invest. ja finantseerimiste suurenemiste, vähenemistega. Rahavood jagunevad 3 kategooriasse: · Rahavoog põhitegevusest - klientidelt saadud raha, hankijatele materj. eest tasutud raha, saa- dud ja makstud intressid ning maksud, saadud dividendid, makstud palgad ning muud äritegevuse- ga seotud rahavood. · Rahavood firma investeeringutest - mat. põhivara müük, laenude andm. ja kogum., finantsin- vest. osaluse müük ja ostmine. · Rahavood finantseerimistegevusest - aktsiate väljaandm., aktsiate ja võlakirjade müük, laenu- de võtm. ja tagasimaks, dividendide tasum., omaaktsiate tagasiostm. 14 10. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid omaniku seisukohalt. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud inves- teeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, planeerimi-
tegelikku vahendite suunamist kõrvale jne. Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: § Rahavood põhitegevusest on: puhaskasum – varude kasv – debitoorse võla kasv + kreditoorse võla kasv – tulumaks + amortisatsioon § Rahavood investeerimistegevusest on: - investeeringud põhivarasse + põhivara müük - pikaajalised finantsinvesteeringud + tagasilaekuvad summad § Rahavood finantseerimistegevusest on: laenude ja aktsiate sissemaksed, laenude teenindamiseks tehtud väljamaksed (makstud dividendid), aktsate-/osakapitali vähendamine aktsiate / osakute tagasi ostmine Selleks, et ettevõtja võiks kuust kuusse teadlikult ja edukalt oma firmat juhtida ei saa piirduda ainult raamatupidamise põhidokumentidega. Otstarbekas on kontrollida ka andmeid materjalide või kaupade sisseostmise, toodete ja teenuste omahinna, toote- ja teenuseliikide omavahelise suhte
perioodidel tegelikku vahendite suunamist kõrvale jne. Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: § Rahavood põhitegevusest on: puhaskasum varude kasv debitoorse võla kasv + kreditoorse võla kasv tulumaks + amortisatsioon § Rahavood investeerimistegevusest on: - investeeringud põhivarasse + põhivara müük - pikaajalised finantsinvesteeringud + tagasilaekuvad summad § Rahavood finantseerimistegevusest on: laenude ja aktsiate sissemaksed, laenude teenindamiseks tehtud väljamaksed (makstud dividendid), aktsate-/osakapitali vähendamine aktsiate / osakute tagasi ostmine Selleks, et ettevõtja võiks kuust kuusse teadlikult ja edukalt oma firmat juhtida ei saa piirduda ainult raamatupidamise põhidokumentidega. Otstarbekas on kontrollida ka andmeid materjalide või kaupade sisseostmise, toodete ja teenuste omahinna, toote- ja teenuseliikide
annaabi.ee 
