12-dets-06 raha välja: kommunaalteenuste ost $200 -200 18-dets-06 raha sisse: konsultatsiooniteenuse müük $800 800 E3-15 21-dets-06 raha sisse: ostjalt ettelaekumine $900 900 21-dets-06 sekretäriga töölepingu sõlmimine 26-dets-06 raha välja: 05.12 krediitostu eest $300 -300 28-dets-06 raha sisse: 09.12 krediitmüügi eest $600 600 -600 30-dets-06 raha välja: omaniku kasumi jaotus $1 600 -1 600 detsembrikuu tulu ja kulu korrigeerimised 31-dets-06 tekkepõhine teenustulu $400 400 31-dets-06 21.12 ettelaekunud teenuse müük $300 31-dets-06 detsembris kulutatud kontoritarbed $200 -200
2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood) Näitab, kui pika maksetähtaja annab firma keskmiselt oma klientidele ja iseloomustab ka klientide maksedistsipliini. Deb.võlgnevuse laekumisperioodi (raha laekumise välde) näitaja arvutamisel on tulemuseks päevade arv: mitme päevaga jõuab raha krediitmüügi eest firmasse. Mida väiksem tulemus seda parem, sest siis on ilmselt firma finantsolukord tugevam. Väga kiireks laekumiseks loetakse 10 päeva, normaalne on kuni 30 päeva. Nt. kui laekumisaeg on 40 päeva, aga ostjatele antava arve tasumise tähtaeg 14 päeva, võib öelda, et klientude valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva 4. Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover)
uuele krediidipoliitikale. Kordamisülesanded: Ülesanne 1: Ettevõttel on pidevalt võimalik saada laenu 16%-ga. Ja samas ostab müüjalt, kes pakub tingimusi 2/10 kogu 30. Kas ettevõte peaks soodustust kasutama? Aga tingimuste 2/10 kogu 80 puhul? Ülesanne 2: Ettevõte soovib osta 1000 EUR-i eest arvuti. Müüja pakub tingimusi 3/20 kogu 90. Ettevõte võib võtta ka laenu arvuti ostuks 12%-ga. Kas ettevõttel tasub kasutada krediitmüügi soodustust? Ülesanne 3: Ettevõte kasutab praegu krediitmüügitingimusi 3/20 kogu 90 tasumist oma ostude eest. Samas kaalutleb ta maksmise edasilükkamist ning tasumist 90 päeva pärast. Saadud vaba raha investeeritakse 12% lühiajalistesse vahenditesse. Kas taoline otsus on mõttekas? 13 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
endiste toodete müüki, mõnikord võib uus pingutus suurendada olemasolevate toodete läbimüüki. Rahavoo arvutamisel tuleb arvestada igat rahavoogu, mis võib olla seotud otsuse langetamisega. 3) Käibekapitali vajadus Paljudel juhtudel tuleb uue projekti tarvis teha investeeringuid käibekapitali ehk lühiaktivatesse. See võib olla uute varude vajaduse rahuldamiseks, investeering debitoorsesse võlgnevusse krediitmüügi puhul jms. Käibekapitali vajadust arvestatakse rahavoogudes isegi siis, kui raharinglus toimub ettevõttesiseselt. Näiteks firmal pole võimalik kasutada laosolevate kaupade all olevat raha teisteks investeeringuteks. Üldiselt eksisteerib käibekapitali vajadus kogu projekti eluea jooksul. Kui projekt lõpetatakse, toimub tavaliselt korvav raha sissevoog, kuna laekub käibekapitali all olnud raha. 4) Juurdekasvuliste kulude arvestamine
Ebatõenäoliselt laekuvad summad (5 000) (50 000) Kokku (neto) 30 000 950 000 Kasumiaruande väljavõte : Tulud: 20x2 20x1 Müügitulud 0 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 0 50 000 Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1) Krediitmüügi all mõistetakse järelmaksmisega müüki. Väärtusvähendi arvutamisel võetakse aluseks eelnevatel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist. Kui aluseks on võetud osatähtsus krediitmüügist, siis kulu ebatõenäolisest laekumisest ei sõltu konto Väärtusvähend saldost. Kulu ebatõenäolisest laekumisest = ebatõenäolise laekumise määr * krediitmüük Näide 20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 eurot. Varasemate kogemuste põhjal jäi laekumata 1%
võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis
juhtimine. Käibevarad moodustuvad kõikidest aktivatest, mida ettevõte loodab aasta jooksul sularahaks muuta, k.a. raha kassas, lühiajalised väärtpaberid (KRVP), debitoorne võlgnevus ja ainelised varud. Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a% ning juhul, kui klient ei võta pakutud allahindlustingimust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba eest maksmisega veel kuni c päevani. Varude juhtimine: Varude juhtimine on kõikidest käibevarade juhtimisest kõige raskem. Probleem seisneb peamiselt selles, et saadaolevad
uuele krediidipoliitikale. Kordamisülesanded: Ülesanne 1: Ettevõttel on pidevalt võimalik saada laenu 16%-ga. Ja samas ostab müüjalt, kes pakub tingimusi 2/10 kogu 30. Kas ettevõte peaks soodustust kasutama? Aga tingimuste 2/10 kogu 80 puhul? Ülesanne 2: Ettevõte soovib osta 1000 EUR-i eest arvuti. Müüja pakub tingimusi 3/20 kogu 90. Ettevõte võib võtta ka laenu arvuti ostuks 12%-ga. Kas ettevõttel tasub kasutada krediitmüügi soodustust? Ülesanne 3: Ettevõte kasutab praegu krediitmüügitingimusi 3/20 kogu 90 tasumist oma ostude eest. Samas kaalutleb ta maksmise edasilükkamist ning tasumist 90 päeva pärast. Saadud vaba raha investeeritakse 12% lühiajalistesse vahenditesse. Kas taoline otsus on mõttekas? 61 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
FAT kus DFAH põhivarade käibevälde. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (accounts receivables turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub aruandeperioodil debitoorse võlgnevuse tasumine deebitoride poolt. Näitaja pöördväärtus kajastab müügikäibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Arvutuskäik on järgmine: S (5.5) ART = , AR kus ART debitoorse võlgnevuse käibekordaja, S krediitmüügi käive, AR debitoorne võlgnevus20. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (days sales outstanding) ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood (receivable collection period) näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Sisuliselt saadakse teada päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.6) DSO = , ART kus DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde.
annaabi.ee 
