869 718,6 948 335,1 757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU
isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks
2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused;
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara /Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 455 657/235 897=1,9 31.12.2008 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 402 345/201 546=2,0 Näitab mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Kattekordaja peab olema kõrge siis on tagatud lühiajalise võlgnevuse õigeaegne tasumine. Suhtarv peaks olema 1 ja 2 vahel. Siit on näha, et ettevõtte lühiajalise kohustuste kattekordaja on hea. Käibekapitalis puudujääki ei ole. Maksevõime kordaja ( Quick Ratio) = Likviidne vara / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevõime kordaja = 356 874/ 235 897= 1,5 31.12.2008 Maksevõime kordaja = 297 963/ 201 546 = 1,5 See näitaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid
Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = ---------------------------------------
Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid. Maksevõime kordaja = (käibevara- varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi vahel. Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga. Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali
Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3
struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601
hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab võõrkapitali osakaalu kogupassivast. 1.1.2 Kasumiaruanne Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud
TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil
......................................................................................................................................... 32 8.3Kapitali struktuuri suhtarvud ...........................................................................................................................
Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja=
Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)...........................................................29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs..............................................................................30 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs..................................................................................32 Lisa 5. Du-Pont-i puu.................................................................................................33 Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010....................................................34 2 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsitavaks ettevõtteks Tallinnas asuva Eesti suurima reisibüroo Estravel AS. Antud ettevõte on huvipakkuv, sest tegemist on Eesti ühe vanima ning usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna
ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus.
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3
terve aasta kohta. 4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime –
VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital Reservid Masinad, seadmed Kasum Andres Laar 2008 2007 BILANSI OLEMUS AKTIVA- VARAD on ettevõtte käsutuses olevad erinevas vormis vahendid nagu raha, väärtpaberid, laekumata nõuded, investeeringud tütar- ja
Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe Dividendi ja aktsia hinna suhe Omakapital ühe aktsia kohta Kodune töö Analüüsi enda koostatud bilanssi (vajadusel lisa hüpoteetilisi andmeid) ja tee saadud näitajate põhjal majanduslikud järeldused. Kirjuta tulemused ja järeldused üles ning võta järgmiseks tunniks kaasa või saada õpetaja e-mailile. Kasuta analüüsiks finantsanalüüsi kalkulaatorit http://www.kalkulaator.ee/?
kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti. f. kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte sees kui ka väliseid inimesi; ettevõte sees ka küsitleda erinevatel tasemetel
Piiramatu kasutusaeg- maa. Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
