Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Galaktikad ja universum (0)

1 Hindamata
Punktid

GALAKTIKAD  JA 
UNIVERSUM
SIGRID  KIVILO
12.KLASS
VASTSELIINA GÜMNAASIUM
2016 .Õ.A
GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM
• Galaktika on suure massiga 
gravitatsiooniliselt seotud 
tähesüsteem.
• Galaktikad koosnevad tähtedest, 
kosmilisest tolmust ja gaasist, mida 
hoiab koos galaktika 
külgetõmbejõud
.
• Galaktikate läbimõõt võib  ulatuda  
mõnest valgusaastast paarisaja 
tuhande valgusaastani.
• Maailmaruumis on palju erineva 
suuruse ja kujuga galaktikaid.
GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM
• Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 
triljonit tähte.
• Tähed tiirlevad ümber galaktika 
massikeskme.
• Galaktika  keskme  ümber asuvad vanemad 
tähed ja kerasparved.
• Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse 
ja -parvedesse.
• Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja 
teised  taevakehad .
MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE
• Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, 
peetakse silmas meie kodugalaktikat - 
Linnutee galaktikat.
• Täheparv, milles asub Päike.
• Spiraalne hiidgalaktika.
• Läbimõõt 100 000 va.
• Koosneb 200-400 miljardist tähest
• Kõik tähed, mida taevas näeme, 
asuvad Linnutee galaktikas.
MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE
• Linnutee paistab kohati veidi haruline - 
põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis 
varjab  osa tähti.
• 1610 - Linnutee koosneb paljudest tähtedest; 
Galileo Galilei,  teleskoop .
• 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest 
tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab 
koos gravitatsioon .
• 1755. aastal tegi  Immanuel Kant  Linnutee 
struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas 
Wrighti ideed.
MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE
• Astrofotograaf Stéphane 
Guisard külastas Tšiilis asuvat 
Paranali observatooriumit ja 
jäädvustas kalasilma 
objektiiviga 360° x 200° 
vaate  Linnutee galaktikast. 
Guisard pani oma fotodest 
kokku meeleoluka video. 
(www. telegram .ee)
KÄÄBUSGALAKTIKAD
• Enamik galaktikatest on 
kääbusgalaktikad.
• Teiste galaktikatega võrreldes on need 
suhtelised väikesed.
• Linnutee  suurusest  moodustavad nad 
umbes sajandiku.
• Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte.
• Kääbusgalaktikaid võib jagada ka 
elliptilisteks, spiraalseteks ja 
korrapäratuteks.
ELLIPTILISED GALAKTIKAD
Elliptiline galaktika  klassist  
E3.
• Ümmarguse või pikliku kujuga.
• Koosnevad põhiliselt  vanematest
punastest  tähtedest.
• Nende heledus väheneb ühtlaselt serva 
suunas.
• Elliptiline  profiil , mis annab neile elliptilise 
kuju sõltumata vaatlemisnurgast.
• Neis galaktikais on vähe uute tähtede 
moodustamiseks vajalikku gaasi ja tolmu.
SPIRAALSED  GALAKTIKAD
• Väga erinevad – alates korrapärasest 
kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, 
keskelt pisut paksemani „varreni“.
• Keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 
tähtedest ja gaasist  koosnevat  
spiraaliharu.
• Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika 
keskmes " varras " mis ulatub mõlemale 
poole galaktika tuumast ning seejärel 
ühineb spiraalharudega.
KORRAPÄRATUD GALAKTIKAD
• Galaktikad, millel puudub selge eristatav 
kuju.
• Tihti kujult kaootilised.
• Arvatakse, et nad moodustavad veerandi 
kõikidest galaktikatest. 
Suur Magalhaesi 
pilv
• Enamik korrapäratuid galaktikaid on 
kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga 
deformeerunud gravitatsiooni tõttu. 
• Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes 
kogustes   kosmilist  tolmu ja gaasi.

• L N I
õp
 V E
mata suu  R
re  S 
 ulatu U 
seg M
a ruum.
• Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem 
ehk Galaktika ja ka teised galaktikad.
• Universum kasvab pidevalt.
• Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest.
• Universum on  kosmoloogia   teadusharu  
uurimisobjektiks.
• Kogu universumi suurus pole teada – see võib 
olla  lõpmatu .
• Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel 
meelel , et kõige paremini kirjeldab meie 
universumit Suure paugu mudel.
SUUR  PAUK  EHK BIG BANG
•  Mateeria , ruumi ja aja ühine tekkimine algsest 
singulaarsusest.
•  Hüpoteetiline  sündmus.
• ~ 13.8 miljardit aastat tagasi.
• Universum hakkas 
kujuteldamatult tihedast olekust 
plahvatuslikult paisuma.
• Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis 
Universumi alguseks.
• Nimetus „Big Bang“ – inglise kosmoloog Fred 
Hoyle
SUURE PAUGU TEOORIA
• Suure Paugu teooria käsitleb 
peale Suure Paugu ka universumi 
varajast arengut pärast Suurt  Pauku .
• Universumi praegune seisund on 
erinev tema kunagisest ja tulevasest 
seisundist.
• Suure Paugu teooria juured ulatuvad 
antiik- ja keskaegsesse  filosoofiasse .
UNIVERSUMI  PAISUMINE  PÄRAST SUURT 
PAUKU
TÄNAN  TÄHELEPANU EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Galaktika ehk tähesüsteem
  • Galaktika ehk tähesüsteem
  • Meie kodugalaktika - linnutee
  • Meie kodugalaktika - linnutee
  • Meie kodugalaktika - linnutee
  • Kääbusgalaktikad
  • Elliptilised galaktikad
  • Spiraalsed galaktikad
  • Korrapäratud galaktikad
  • U n i v e r s u m
  • Suur pauk ehk big bang
  • Suure paugu teooria
  • Universumi paisumine pärast Suurt Pauku
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Galaktikad ja universum #1 Galaktikad ja universum #2 Galaktikad ja universum #3 Galaktikad ja universum #4 Galaktikad ja universum #5 Galaktikad ja universum #6 Galaktikad ja universum #7 Galaktikad ja universum #8 Galaktikad ja universum #9 Galaktikad ja universum #10 Galaktikad ja universum #11 Galaktikad ja universum #12 Galaktikad ja universum #13 Galaktikad ja universum #14 Galaktikad ja universum #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurakv Õppematerjali autor
Slaidiesitlus erinevatest galaktikatest (ülevaade galaktikates, universumist, suure paugu teooriast)

Sarnased õppematerjalid

Linnutee ja teised galaktikad
16
docx

Linnutee ja teised galaktikad

Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...................................................................................... 6 Omapärase kujuga galaktikad............................................................................. 7 Kääbusgalaktikad.........................................................................

Astronoomia ja astroloogia
Galaktika
5
docx

Galaktika

GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.

Füüsika
Galaktika ehk tähesüsteem
10
rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt

Loodusteadused
Linnutee
11
doc

Linnutee

LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika ­ Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............

Füüsika
Linnutee ja teised galaktikad
5
docx

Linnutee ja teised galaktikad

Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu

Megamaailma füüsika
UNIVERSUM
16
ppt

UNIVERSUM

UNIVERSUM Merlin Kitsingi Meie universumi ajaloost? · Universumi ajaloo vaatlust alustame hetkest, kus temperatuur on jõudnud tasemeni, mil keskmise footoni energia on võrdne prootoni-antiprootoni paari seisuenergiaga. See on esimene kriitiline punkt maailma ajaloos-aine eraldumine antiainest. Suur Pauk · 21.sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga. · Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilvest, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel. · Suur Pauk oli hüpnootiline sündmus 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk · Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja

Füüsika
Galaktikad
12
doc

Galaktikad

...........................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid

Füüsika
Linnutee
9
doc

Linnutee

Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika

Astronoomia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun