KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis
Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduse kaitset, mistõttu peetakse teda liberalismi ühkes isaks. Jean-Jacques Rousseu. Põhiteoseks "Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne
Sotsialisism Soov kaotada ebavõrdus ja saavutada ühiskonnas sotsiaalne võrdsus. 2. Miks levisid 19.sajandi teisel poolel ulatuslikus sotsialistlikud ideed? Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu.
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7
Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", milles vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu sellest nägi ta rahva suveräniteedis (võim lähtub rahvast). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid pisad vajalikuks ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetustest jakobiinide ametlik ideoloogia.
haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid. Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk
paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis, mille põhimõtetele vastas kõige paremini vabariik, kuigi ta kahtles ka selles. Valgustusideede levitamisel oli tähtsal kohal „Entsüklopeedia“, mille alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmuski 1751. aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal-absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas
kohtuvõim. Samuti oli tema meelest oluline kodanike vabaduste kaitse. Jean- Jacques Rousseau mõttekäikude tulemusena oli jõudnud ta otsusele, et vabariik on parim valitsemisvorm, kuna tähtis on võimu lähtumine rahvast, kuid ka seal olid veel mõned mõtlemist vajavad kohad. Tema põhiteosteks olid ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", kus ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi teket. Siiski leidus valgustajaid ka Saksamaal. Eredaimateks näideteks võib tuula Gottfried Wilhelm Leibniz'i, Christian von Wolff'i ja Johann Gottfried von Herder'i. Leibniz'i teooria kohaselt oli kõige loojaks Jumal, kuid ta pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest, seega puudus Jumalal võimalus olla vaba. Ta pööras tähelepanu teaduste arendamise
Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. MONTESQUIEU ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Ta arvas ka veel, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. ROUSSEAU - tema põhiteosed on ,,Arutlus teadustest ja kunstidest", ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu nägi Rousseau rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele põhimõttele vabariik. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel nimega ,,Entsüklopeedia", mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT. Selle väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud
Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja
Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse
valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taastada monarhia Prantsusmaa vastu hakkasid aktiivselt tegutsema Austria ja Preisimaa, kes sõlmisid liidulepinug ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792 Revolutsioonisõdade algus Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas
II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas
Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792
Fourth level Fifth level "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Revolutsiooni vastukajad Euroopas Saksa haritlaskond suhtus Bastille' vallutamisse vaimustusega Suurt poolehoidu revolutsioonile avaldasid võõrvõimu all olevad riigid Revolutsiooni vastukajad Euroopas "Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus"- Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus Prantslased alustasid vastupealetungi. Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise
Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792
Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida- Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 2. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis
renessanss Antiikaeg Alates Kristustluse sünnist kujunes tuhande aastaga välja universaalne Kristlik kultuur. 4.saj. lõpul kuulutati Kristlus laguneva Rooma Impeeriumi ametlikuks usuks ning seda peetakse ka keskaja algusesks Muusikat peeti väga oluliseks komponendiks Vana-Kreeka hariduselus. Arvati, et muusika abil on võimalik suurendada tahtekindlust ning arendada harmoonilist pinget Lühiülevaade ühiskonna elule euroopas Toimub üleminek Feodaalkorrale Suureneb kirikuvõim Inimeste teadvusest kaovad vanad Jumalad ning jääb ainujumal Kirikuisad ei tahtnud muusikat lasta kirikusse(kirikus toota muusikat) Kuid siis nähti, et inimestele meeldib muusika ning hakati tootma tekkis Gospli taoline asi.. Ühiskonnas hakkab domineerima askeetlik ellusuhtumine Askeetlus - Ülimalt kasin ellusuhtumine/elulaad, meeleliste püüdluste maha surumine, liha suretamine, isiklikust heaolust loobumine
lahususe teooria. Rousseau oli valgustajate Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti vasakpoolse suuna suurmaks esindajaks. Tema tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin. 1618 üheks põhiteoseks lisandus veel Preisi hertsogkond. Brandenburgi oli ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi kuurvürst Friedrich Wilhelm: arendas enne riigi tekkimist. Entsüklopedistidest oli põllumajandust, tuntuim Diderot, kelle toimetamisel ilmus pani rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi 1751.a. ,,Entsüklopeedia", mille uudsus seisnes piiramiseks rakendas kaitsetolle. Rajas suure ja selles, et see käsitles alfabeetilises hea väljaõppega armee, purustas ehrbellini
Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu, sõduritele palka ei makstud ning probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega. Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku
Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast ,,paganliku" ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid.
Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau Teos ,,ühiskondlik leping" , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta mõistis siiski et inimkond ei sa selle ideaali juurde tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab , et võim lähtub rahvast; Suure prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Entsüklopedistid Aluse panija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot; entsüklopeedia keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus.
kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795- uus seadus, Seadusandlik Korpus direktoorium- Prantsusmaa 5-liikmeline valitsus peale 1795.a põhiseadust uusrikas-inimesed, kes kodusid endale revolutsiooni ajal suure varanduse, pooldasid vabariiki 13.Direktooriumi võim kukutait 9.nov 1799, võimule tuli kolm konsulit, eesotsas Napoleon 14.Sõjad algasid 1792.a, sest välisriigid nägid Prantsusmaa revolutsioonis ohtu feodaalkorrale. Välisriigid tahtsid lämmatada revolutisoon ja taastada monarhia. Prantsusmaa kuulutas Austraile sõja. Valmy lahingus võideti Preisi armeed, Jemappes'i lahingus Austria armeed, vallutatui alastid Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias 15.1793-Prantsuse sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõude ühendama moodustati koalitsioon. Saksamaa, Madalmaade ja Itaalia alad 1794 16.Peamised vastased: Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Holland
2) Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust: Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid
ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga. Charles Montesquieu peateos ,,seaduste vaim" Charles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi mis arvataes oli absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean-jacques Rosseau.- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau tähelepanu teosega ,,arutlus teadusest ja kunstidest". Vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik. Eraomand. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel ,,entsüklopeeida ehk teaduste kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" alusepanijaks Denis Diderot. Uudsus seisnes selles et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja
19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid. Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest. Linlased hakkavad organiseeruma. Aluseks huvid, nende järgi ühinetakse seltsideks. Laguneb vana külaühiskond. INDUSTRAAILAJASTU III tegur, mis aitas kaasa rahvuse kujunemisele (I romantism, II Pr. Rev)
sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat. 2.3. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,, Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis , mis tähendab , et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas nimetatud põhimõttele vabariik, kuigi ka selle suhtes oli tal kahtlusi.
* Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus * Kliima halvenemine * Saja-aastane sõda * Reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Hiliskeskaja teekond varauusaega. Feodaalsuhete kujunemine * Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. * kujunes välja Frangi riigis * valitseja Karl Martell viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik
Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. §16 Lk. 85 Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireiim. Prantsusmaa sündmustes hakati nägema otsest ohtu feodaalkorrale. Tekitas õudust revolutsiooni loosung :"Vabadus, võrdsus, vendlus!" Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli Prantsusmaale edukas. 1792 suvel pöörduti raha poole lausega: "Isamaa on hädaohus!" Tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke
493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis
põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a)
lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754. Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur (768 – 814). Karl Suurest sai ideaalse kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia). Ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi
riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a)
Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rousseau põhiteosteks on "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi minna. Väljapääs tuli rahva suveräänteedist. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi. Ta pidas ühiskonna aluseks eraomandit koos vajalike abinõudega ebavõrdsuse vastu. Oluline oli ka kasvatuse ja koolihariduse reformimine, need pidid olema looduslähedased.
riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Rousseau valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja. Ta äratas tähelepanu traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Tema põhiteos on ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid ta mõistis, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi R. rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Entsüklopedistid Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus entsüklopeediatel ehk seletavatel sõnaraamatutel. Entsükl. alusepanija oli D. Diderot. 1751 ilmus1. köide. E. vastu astusid kat. kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E
Tema meelset pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud.Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ning seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. 1750. aastal ilmunud traktaadiga "Arutlus teadusest ja kunstidest" äratas Jean-- Jacques Rousseau tähelepanu kui ühiskonna probleemide käsitleja. Tema põhiteosteks on aga "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis aga väga hästi, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta aga rahva suveräniteedis, mis tähendas, et võim pidi lähtuma rahvast. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid mõistis ,et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Väga oluliseks pidas ta ka kasvatuse ja
Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid
Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ühiskond ja kultuur Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma, selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia ja Bulgaaria. 9
riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest" ,,Ühiskondlik leping" vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda. Rahva suveräniteed võim lähtub rahvast ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme
Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks. Mindi üle alalisele sõjaväele, mis allus kuningale. Inglismaal ja Prantsusmaal toimusid järgmised muutused : kuningavõim tugevnes, suurfeodaalide vastuseid oli murtud, nendest said tsentraliseeritud riigid. Kujunes välja kuningale ustav ametkond, tekkisid seisused. Pilet 10. 1) Bütsants ühiskond ja kultuur. ( 9 ) Bütsantsis alates 8. sajandist loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Bütsantsi riigipea oli keiser. Keisrile allus Konstantinoopoli Patriarh ( kiriku pea ). Keisril oli kiriku üle täielik võim. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja andis välja seadusi, oli kirikujuht, sõjavägi allus talle, kohtuvõim allus talle. Bütsantsi keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keisrid pidasid ennast kogu kristliku maailma valitsejateks. Keiser pidi alluma ainult jumalale. Alates 10
aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on
2. Lääne-Frangi riik Hiljem sai sellest Prantsuse kuningriik. 3. Lõuna-Frangi riik Hiljem see hoopis lagunes. Selle lõunapoolsest osast kujunes Itaalia ja põhjapoolne osa jäi aastasadadeks Saksa ja Prantsuse tülialaks. 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2
Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles's. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l'hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l’hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania. Majordoomus-Merovingidkloostrisse-langobardideltKirikuriik-kroonitikunniks Karl Suur (elas ; valitses 768-814)768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa feodaalkorrale. (778 ründas ta Cordoba emiraati (araablaste riik Hispaanias), pidi aga rahutuste tõttu Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral Roland) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul) . Tema sõjad ja vallutused :vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri,
tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 687 võttis Majordoomus Pippin Herstalist võimu väliselt enda kätte, tema järeltulija Karl Martell (688-741) võttis aastal 741 endale ametlikult Frangi hertsogi tiitli. Ta oli väga hea väejuht, kes viis frangid võidule Poitiersi lahingus.(732 araablased jõudsid oma vallutustega tänapäeva Hispaania aladele ning Frangi riik suutis neile vastu astuda.) Pani aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Pärast Karl Martelli surma sai valitsejaks tema poeg Pippin Lühike(741-768), kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistab longobardid ning neilt ära võetud maa-alale tekib Paavsti ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst Pippin Lühikese valitsejaks ning saab aluse uus dünastia karolingide dünastia. Pärast Pippin Lühikest saab valitsejaks Karl Suur(768-814), kes on
annaabi.ee 
