PRANTSUSE
REVOLUTSIOON JA
EUROOPA
SEISUSED
I seisus- vaimulikud
* ei maksnud makse
II seisus- aadlikud
* ei maksnud makse
III seisus- talupojad, käsitöölised,
kodanikud
* maksid makse
REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD
Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal
leidsid Euroopas laialdast vastukaja
Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile
nendes maades, mis olid võõrvõimu all
Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide
terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne
vaimustus vaibuma
Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma
otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas
Revolutsiooni loosung - VABADUS,
VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa
valitsejates lausa õudust
REVOLUTSIOONISÕDADE
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greteeeee
Õppematerjali autor
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Annika Allik Põltsamaa ÜG 10A Revolutsiooni vastukajad Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Bastille vallutamise teate võtsid saksa haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus
sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile. Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus. 1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes sissetungiga Hollandisse Prantsuse armee tegutses võõrastel maadel põhimõttega "Sõda peab end ise ära toitma" 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi 1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki
sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile. Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus. 1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes sissetungiga Hollandisse Prantsuse armee tegutses võõrastel maadel põhimõttega "Sõda peab end ise ära toitma" 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi 1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid