Valgustusajastu (1)

5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal
Mis on valgustus?
Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.“ Ma mõtlen, järelikult olen olemas“
Valgustusajastu põhijooned
Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism ; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega
Voltaire
Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire’i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg , jurist ja ajaloolane , võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks;
lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism ;
Charles Montesquieu
konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks;
Jean- Jacques Rousseau
Teos „ühiskondlik leping“ , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta mõistis siiski et inimkond ei sa selle ideaali juurde tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab , et võim lähtub rahvast; Suure prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia.
Entsüklopedistid
Aluse panija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot ; entsüklopeedia keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus.
Entsüklopeeida käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt.
7.Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil
Kuningavõim 17. sajandi algul
Vana probleem oli kuningavõimu suhe feodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi; mõningane kodanlik areng oli tekitanud vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel; Välispoliitilised probleemid: vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga;
Generaalstaadid
Generaalstaatide( seisuste esindused) koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused; Riigivalitsemise alal oli esimeste põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused; kolmanda seisuse eesmäärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest; Aadel omakorda nõudis vastupidist-oma õiguste laiendamist
Richelieu ja kuningavõim
Piiskop; ta oli kuningas Louis XIII usaldusalune ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja; pani aluse prantsuse absoluismile; hugenottide vastupanu mahasurumine; itendandid- seati kohalikuks valitsemiseks
Mazarin ja fronde
Fronde-võimude vastu tegutsemine; Mazarin oli Lois XIV ema Austria Anna armuke ; tema sai riigi tegelikuks valitsejaks;
Absolutism Louis XIV ja Loius XV valitsusajal
Absoluutne võim; Louis XIV nimeks sai päkesekuningas(„riik- see olen mina“) ;nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja seadusi; karistas andis armu; Peale ta surma tuli troonile tema pojapojapoeg Louis XV; Louis XV ei tundnud huvi riigiasjade vastu ;
Reformikatsed Louis XVI valitsusajal
Peale Louis XV surma tuli troonile tema pojapoeg Louis XVI, ta abiellusMarie-Antoinette’iga ; valitsemist oli vaja reformida; Turgot arvas et on aeg asuda ellu viima suurt reformide programmi, kavatses kaotada feodaalsed privileegid; lähtus lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest
20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal Suure Revolutsiooni ajal
Reformikatsed absolutistliku monrahia raames
Louis XVI ilmutas valmidust mõningateks reformideks ; ta määras rahanduse peakontrl. Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti; uueks peakontrl sai Necker ; kuningas kutsus kokku seisuste esindused-generaalstaadid
Revolutsiooni algus. Asutav Kogu
Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart ; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun ; absolutism lõppes
Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale
Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon -Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu;
Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus; kaotati ka aadliseisus; Le Chapelier’ seadus- keelati streigid ja töölisühingud; Prantsuse esimene konstitutsioon; riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria; kodaniku õigused määras „ inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ ;30 sep. 1791 kuulutas asutav kogu välja üldise amnestia ja läks laiali; louis XVI avaldas aga manifesti milles teatas et revolutsioon on lõppenud;
Kuninga kukutamine ja vabariik
Ööl vastu 10 .aug. kõlasid revolutsiooni ühe juhi Georges Jacques Dantoni kasul Pariisis häirekellad, puhkes uus rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileris kuningaloss; Seadusandlik kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku konvendi ; Konvendi istungil võeti vastu seadus millega kaotati kuningavõim; Louis Capet ( Louis XVI) läheb kohtu alla; Ilmsiks oli tulnud endise kuninga salasepitsused revolutsiooni vastu; lõpuks hääletati surmanuhtluse poolt 380 ja vastu 310; Louis Capet hukati giljotiinil 21 jan. 1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus;
Jakobiinide diktatuur
Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee;
Termidoorlik Konvent ja Direktoorium
1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel;
21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal
Vaimulik seisus
130000 inimest; mustad , valged;
Kirik ja revolutsioon
Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused; võõrandatud kirikumaad läksid müügile;
Dekristaniseerimine
Ülemaaline moraali kultus ; mõistuse kultus
Kiriku eraldamine riigist
Kirik jäeti välja ka riigi eelarvest; kirikud püsisid suletud;