Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus (0)

Valgustus - murrang inimkonna vaimuelus
Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni , mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II.
Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose „Arutlus meetodist“. Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli „ Cogito , ergo sum“, mis tähendab „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“.
François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on „Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda“, millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest . Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism , milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega.
Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux ’ parlamendi presidendiks. Hiljem pani ta aga ameti maha ja tegi läbi suure ringreisi, mille jooksul oli tal võimalus tutvuda mitmete Euroopa riikidega ning seal valitsevate olukordadega. Tema poolt avaldatud peateoseks sai „Seaduste vaim“, mis tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ning oli oluline riigi ülesehituses. Hiljem mõjutas see mitmete riikide riigikorra kujunemist. Montesquieu ideede järgi oli ideaalseks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia , milles tingimata on eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Samuti oli tema meelest oluline kodanike vabaduste kaitse.
Jean- Jacques Rousseau mõttekäikude tulemusena oli jõudnud ta otsusele, et vabariik on parim valitsemisvorm , kuna tähtis on võimu lähtumine rahvast, kuid ka seal olid veel mõned mõtlemist vajavad kohad. Tema põhiteosteks olid „Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest“ ja „Ühiskondlik leping“, kus ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi teket.
Siiski leidus valgustajaid ka Saksamaal. Eredaimateks näideteks võib tuula Gottfried Wilhelm Leibniz’i, Christian von Wolff ’i ja Johann Gottfried von Herder ’i. Leibniz’i teooria kohaselt oli kõige loojaks Jumal, kuid ta pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest, seega puudus Jumalal võimalus olla vaba. Ta pööras tähelepanu teaduste arendamise probleemidele ning arvas , et teadus peab tooma praktilist kasu, püüdes meisterdada erinevaid kasu tootvaid instrumente . Wolff tõi välja ka terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ühiskond arenes tema meelest vaid läbi kodaniku ettevõtlikkuse. Herder’i mõttemaailma järgi pidi toimuma pidev progress, mis suunab ühiskonda humaansuse poole. Sellega seonduvalt arvas ta, et inimkond vabaneb vaid siis, kui riik hävineb.
Tänu ligikaudu kaks sajandit kestnud valgustusajastule, mis suunas inimesi ise mõtlema ja filosofeerima, suutis ühiskond suuresti vabaneda neid ennem piiranud ja ka piinanud seadustest, mis mingis osas olid tegelikult inimvastased . Samuti pandi sellega alus varem tundmatute teaduste arengutele ja uurimistele, mis aitasid ühiskonna ja ka riigid järgmisele arengutasandile, pürgides helgema eluolu poole.
23.04.2012