Prantsuse revolutsioon ja Euroopa (0)
Prantsuse revolutsioon
ja Euroopa
Jaanika Saska
Põltsamaa Ühisgümnaasium
10a
Revolutsiooni vastukajad
Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud
Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas
Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all
Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga''
väljaastumist
Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide
terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma
Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu
feodaalkorrale Euroopas
Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus,
vendlus
Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa
Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele
Kuningas Louis XVI
Revolutsioonisõdade algus
Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda
Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine
1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu
tegutsemaks Prantsusmaa vastu
1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja
Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi
armee tungis riiki
1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva
poole `'Isamaa on hädaohus`'
Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes
astusid sõjaväkke
1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung
Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse.
Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga.
1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste
abistamise kohta, kes soovivad kukutada
hirmuvalitsejaid
Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele,
sõda paleedele!"
Vallutussõdade algus
Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama.
1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland
omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks.
Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale.
1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile.
Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus.
1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes
sissetungiga Hollandisse
Prantsuse armee tegutses võõrastel maadel põhimõttega "Sõda peab end ise ära toitma"
1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase
vallutusi
1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu
Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu
Prantsusmaast sõltuvat vabariiki
Austria lüüasaamisega lagunes ka esimene Prantsusmaa-vastane koalitsioon
1798. aastal alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et ohustada Inglismaa
valdusi Indias
Prantsusmaa jätkuvad sõjalised vallutused sundisid Euroopa riike moodustama 2.
Prantsusmaavastase koalitsiooni. Koosseisuga - Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi
Napoleon Bonaparte
Revolutsiooniaegne eluolu
Püüti luua uut olustikku
Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja
''preili'`
Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'`
Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva
rõivastus
Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks
Igati rõhutati vooruslikkust
Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju
Hakati hävitama religioosseid sümboleid
Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda
Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja
neist põhimõtetest loobuti
Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse
Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning
sellepärast seda ka hävitati
Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine
Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud
Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka
arhiividokumentidesse
Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine
Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside,
kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud
1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada
sihipäratut kultuuripärandi hävitamist
Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli
fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel
1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud
kunstimuuseum
Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv,
mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele
1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude
rajamise kohta terves riigis
Bastille kindlus
Ühiskonna politiseerumine
Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse
võimu ja kirikusse
Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja
aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale
Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas
Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu
Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada
üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne.
Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa
Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati
ja valitsemiskultuuri
Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju
Viited
http://www.nndb.com/people/230/000092951/
( 18.04.2011 )
http://worldhistoryatyhs.wikispaces.com/French+Revolution ( 18.04.2011 )
http://members.klosterneuburg.net/handerle/BASTILLE.HTM ( 18.04.2011 )
Laur, M. & Tannberg, T. 2009. Inimene, ühiskond, kultuur III osa Uusaeg. AS BIT.
Tänan tähelepanu eest !
prantsuse revolutsioon
Sarnased õppematerjalid
21
pptx
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
sõda paleedele!"
Vallutussõdade algus
Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama.
1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland
omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks.
Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale.
1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile.
Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus.
1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes
sissetungiga Hollandisse
Prantsuse armee tegutses võõrastel maadel põhimõttega "Sõda peab end ise ära toitma"
1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase
vallutusi
1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu
Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu
Prantsusmaast sõltuvat vabariiki
22
odp
Euroopa ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
Annika Allik
Põltsamaa ÜG
10A
Revolutsiooni vastukajad
Revolutsioonilised sündmused
Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast
vastukaja
Bastille vallutamise teate võtsid saksa
haritlased vastu vaimustusega
Rahvuskogu tegevuses nähti
valgustusideede elluviimist poliitikas
Prantsuse revolutsioonile avaldati
poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all
Bastille vallutamine
Revolutsiooni vastukajad
Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase
rahvahulga" väljaastumist
Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et
,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi
kuningate küsimus"
Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus,
vendlus"
Prantsusmaa sündmustes hakati nägema
ohtu feodaalkorrale Euroopas
Revolutsioonisõdade algus
24
ppt
Prantsuse revolutsioon ja euroopa ( slaidid )
Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal
leidsid Euroopas laialdast vastukaja
Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile
nendes maades, mis olid võõrvõimu all
Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide
terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne
vaimustus vaibuma
Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma
otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas
Revolutsiooni loosung - VABADUS,
VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa
valitsejates lausa õudust
REVOLUTSIOONISÕDADE
ALGUS
Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa
sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid
lämmatada revolutsiooni ning taastada
monarhia
Austria, kes kaasas ka Preisimaa,
tegutses Prantsusmaa vastu suunatud
sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt
Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks
Prantsusmaa vastu liiduleping
1792. aasta kevadel kuulutas
Seadusandlik Kogu Austriale sõja
1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik
Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on
hädaohus"
27
pptx
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa. Powerpoint esitlus
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
Pille-Riin Saarse
Põltsamaa Ühisgümnaasium
10 a klass
Kuidas algas Prantsuse revolutsioon
Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei
pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele
Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kuningas Louis XVI
Kuidas algas Prantsuse revolutsioon
Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud
2) aadlikud
2
docx
Essee - Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa
haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu
avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti
revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga"
väljaastumist.
Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI
6
doc
Ameerika Ühendriikide sünd
Ameerika ühendriikide sünd
Põhja-ameerika koloniseerimine:
-konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul
-mängis rolli emigrantide usuline taust
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa
-prantsuse hugenotid- califnornia
-NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased
-lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel
Inglise kolooniate elukorraldus:
-18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja
omavalitsus olemas)
5
docx
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga?
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide
arengule positiivse või negatiivse mõjuga?
Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja
mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need
sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende
ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid
sündmuseid oli parem?
Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus
kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek
ühelt kvaliteedilt teisele
2
doc
Ajaloo kontrolltöö
2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada
3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk
konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale
4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste
vördöiguslikkust ja vabadust
5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan
6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse
revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori
7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib
8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga
9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka
uue põhiseaduse.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid