Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile).
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järgi
Keskaja inimene ja tema igapäevaelu. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks. Feodaalid ei teinud ise tööd, nad olid elukutselised sõjameded,kelle tööd tegid ära talupojad. Sellist korraldust,kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks. Välismaailma suhtes kujutas feodaal endast suhteliselt sõltumatut isikut.
Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid.
Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid
kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49
Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine.
· feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad · feodalism ü/k-korraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda maad harivad feodaalidest sõltuvad talupojad · feodaalne ka läänipüramiid, s.o. feodaalide reastamine tähtsuse järgi hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid · valitseja = kõrgeim feodaal, kellele kuulus nominaalselt kogu riigi maa süserään · suur-feodaalid - hertsogid (endiste hõimupealike järeltulijad)
andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, vastutasuks andes oma maatüki. Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati neil maalt lahkuda. Nad muudeti sunnismaiseks. Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Enamik talupoegi oli Lääne-Euroopas IX-X sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Sellega olid orja ja vaba talupoja vahelised erinevused kadunud. Neid hakati nimetama pärisorjadeks. Täname kuulamast.
4. arvestati kui sõjalise jõuga 5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu
Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa;
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks
Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka
kodanluse ja vana kaubanduslikud vähesus; konfliktid aristokraatia vahel, probleemid; naaberriikidega vastuolud Habsburgide majanduslikud keisririigi ja Hispaaniaga probleemid; usutülid. Mis neid probleeme põhjustas? Eirnev arusaam Parlamendi ja Ainuvõim; haridusele ei Mitmekesine rahvuslik feodaalidele antud võimu kuningavõimu suhte pööratud tähelepanu; kooslus (ungarlased, suuruest, usulised lõpliku paika seadmise vaidlused maa üle. tsehhid jt); türklaste erinevused, hirm võimu puudumine; järjepidevuse pidevad katsed Austriat nõrgenemise tõttu, puudumine vallutada ajalooline vaenlusus valitsemisaparatuuris
Tunnistati nende vabadust ja õigusi, kuid aja möödudes langes nende seisus suhteliselt madalale. Üks peamine sündmus, mille tagajärjel halvenes talupoegade olukord, oli kindlasti Jüriöö ülestõus. Hakati laialdaselt karistama talurahvast ning talupoegade õigustega arvestati nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Sisuliselt kehtestati sunnismaine pärisorjus, mis tähendas seda , et neid ei tohtinud müüa. Talupojad olid need, kes harisid maad, mis kuulusid feodaalidele ning sellega hoidsid viimased end üleval. Sõnakuulmatuse korral said nad karistada, tihti ka füüsiliselt. Küll aga võis olla neil oma majapidamine ning pere. Soodsamas olukorras olid aga talupojad, kes olid nn vabad. Nendel ei olnud nii palju kohustusi ning võisid asuda ka elama mujale. teo hulk hakkas kiiresti suurenema. Enne ülestõusu tegid talupojad ainult mõne päeva tegu aastas. Edaspidi aga pidid nad mõnel pool juba aasta otsa teol käima. Kuid
Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste
Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja feodaalidevahelised suhted ei olnud kiita. Linnad olid rajatud senjööride maa peale, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada. Linnad aga püüdsid end sõltumatuks võidelda. Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa kaubalinnad saavutasid nendes katsetes edu muutudes linnvabariikideks, kes allusid rohkem kuningavõimule kui feodaalidele. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud täielikku iseseisvust, kuid said mitmeid privileege nagu õiguse omavalitsusele. Seega hakkas langema mõjuvõimsate feodaalide tähtsus linnatsivilisatsioonis, olgugi, et paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid 16.sajandi lõpuni senjööride võimu alla. 10.-16. sajandini iseloomustasid feodaaltsivilisatsiooni kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutavad linnad. Linnade osatähtsus sel perioodil oli oluliselt suurem kui varakeskajal
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev
Hakati uurima Vana-Rooma ja Vana-Kreeka teoseid, kunsti ja arhdektuuri. humanism - maailmavaade, kus võetakse inimest tema vooruste ja puudustega manufaktuur - käsitöö ettevõte raad - keskaegne linnavalitsus tsunft - keskaegne käsitööliste ühing, kuhu kuulusid ühe valdkonna käsitöölised 5.Kirjuta pikemalt. Araabia kultuuri mõju Euroopale - kompass, püssirohi, , numbrid. Sõnad: sofa, siirup, suhkur, madrats, alkohol, algebra. feodaalne killustatus - kuningas jaotas maa feodaalidele. Need said temast tugevamaks ning ei allunud kuningale. Kodusõjad. tarastamine - Inglismaal võtsid mõisnikud talupoegadelt maa, ehitasid sinna tarasi, et kasva- tada lambaid, vill müüdi manufaktuuridele. pankade tekkimine - rikkad laenasid soovijatele raha, tagasi küsisid intressiga. 6.Kriipsuta maha need teaduskonnad, mida keskaegses ülikoolis ei olnud. usu-, kunsti-, ajakirjandus-, muusika-, pedagoogika-, arsti-, ladina-, õigusteaduskond 7
ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi. · Laiendas riigi piire Mustast merest Länemereni. · Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus" 9. Seletage mõisted: · Feodaal lääni valdaja · Pärisori sunnismaised talupojad, kellel keelati malt lahkuda. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Olid täielikult isanda võimu all · Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. · Preester Piiskob pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi.
Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene kindlustes algselt. Iseloomusta Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul – raua müük oli moes. KASUTUSELE VÕETI SOORAUAMAAK! – lõõtsaga söeahjus töödeldi. Käsitöö. Põllundustooandus jäid ülejäägid millega sai kaubelda. Keskaegg Läänikord. - FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad Harju-Viru vasallide õiguslik seisund. Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem Jüriöö ülestõus. – Eestlased hakkasid vastu, gankisid metsast, tapsid maha, kogusid vere kokku, ning küpsetasid kodus Eestipärast verikäkki sümboliseerimaks oma jõudu. Peale seda Saksa-Rooma sai vihaseks, sai õrna insuldi, hormoonid hakkasid möllu laskma, ning
Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast.. Olgugi, et mõne jõuka talupoja maja võis vastu pidada sadu aastaid, kuna need olid ehitatud kindlalt ja hoolega. Ehitusmaterjaliks valiti see, mida parasjagu saada oli: põhjapool õlgkatustega puumajad, lõunapool asendati õlgkatus kivikatusega. Kivipõrand oli suus luksus, ka feodaalidele. Ka talupoegade majas asetses tulease algselt toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Mida jõukam ja kõrgem seisus oli seda suuremad ja uhkemad olid ka eluruumid keskajal. Talupoegade söögilaula oli tavaliselt palju leiba, hirsi-ja kaeraputsru ja ka kodust juustu. Peale joodi kalja või õlut. Samal ajal, kui feodaalide söögilaual oli liha, saia ja joodi veini olid talupajad rahul oma söögiga ja ka tänulikud selle eest. Liha pakuti enamasti
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11
Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid
rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj. tärkasid Austrias sporaadiliselt varakapitali suhted. Eriti avaldus see mäetööstuses, milles Austria oli Euroopa tähtsamaid alasid. 17.-18. saj. hakkas Austrias kujunema kapitalism. 1 maailmasõjas oli Austria-Ungari Saksamaa liitlane
õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4
õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti
Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse. Läänimees vasall Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse. Raad linnaelu juhtiv nõukogu Tsunft käsitööliste organisatsioon Gild linnade kaupmehi ühendav organisatsioon Hansa Liit on lepingu põhjal seotud linnadevaheline kokkulepe, et nad pidid ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud toimusid Lüübekis
Talupoja tähtsaim toit oli leib, seda valmistati peamiselt rukkist, lõuna pool aga nisust. Vahest lisandus leivale ka puder või kört. Jookidest oli levinud ka õlu, kali ja lõuna pool tunti ka veini. 1. Mille poolest erineb orja ja pärisorja seisund? Pärisorjad võisid luua perekondi, saada lapsi ja abielluda oma vabal valikul valitud naisega. 2.Millised olid talupoegade põhilised koormised? Mõisategu- pidid harima mõisa põlde, mille saaks kuulus feodaalidele. Lisaks pidid nad rügama oma põldudel ja andma ka osa selle saagist feodaalile, et tasuda loonusrenti. 3.Milline oli keskaegse talupoja toidulaud? Mil määral see erines tänapäevasest? Põhiliselt söödi leiba, sellele lisandus puder või kört. Sügisel saadi ka liha. Palju hakati sööma ka kala. Joodi kalja ja õlut. Tänapäeval toitutakse palju mitmekesisemalt. Siis ei tuntud veel kartuleid ega enamus köögivilju.
ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7. MUHAMED (570-632) islami usu rajaja jumal Allah KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis Araablaste edu põhjus *vaprus, surmapõlgus *hea ratsavägi *kõrge võitluskunsti tase *hea distsipliin Islami leviku põhjused islam on mõjut. Judaismist ja kristlusest. *salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse *islamiusulised vabastati maksudest - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Leiutised: paber, kompass, püssirohi, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel 5 tugisammast e moslemi.... : usu tunnistamine, 5* peab näoga Meka poole palvetama, 1kuu paastu, peab vaestele annetusi jagama, teeb elu jooksul palverännaku Mekasse. Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees)
nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid;kuningas->hertsogid&krahvid->parunid->rüütlid. 3seisust keskajal-I.vaimulikud,II.sõjamehed-rüütlid e. aadel,III.talupojad(hiljem ka linlased)VIIKINGID(normannid,varjaadid)-skandinaavia meresõitjad(taanist,rootsist,norrast),põld,kari,kala,jaht,osavad käsitöölised,kaupmehed,pikkmajad,nimed-Orm(madu),Ulf(hunt),Björn(karu),ohverdused jumalatele-
Pühasõja doktriin See toodi ametlikult ettekäändeks. See seisnes selles, et arvati, et jumal soosiv pühasõda ja see on talle meelepärane. Feodaale ajendas sõtta minema maapuudus. Igale feodaalile oli unistuseks saada oma maad, mis anti neile vastutasuks sõjaväes teenimise eest. Paljusid feodaale ajendas veel usuline vaimustus, kuid suurfeodaalide(sõjameeste) tähtsus riigis hakkas langema ning sõjategevus leidis feodaalidele teiste tegevuse kui sõdida omavahel. Mõned kaubanduslinnadki toetasid ristisõda ja nende jaoks oli see kui kaubanduslik konkurents. Nt Veneetsia. Rooma paavst tahtis aga kehtestada oma autoriteeti ja võimu. Tagajärjed : Esile tõusid Põhja-Itaalia linnad. Lääne-Euroopas arenes majandus tänu silmaringi laienemisele Kujundesid erinevad põllukultuurid ja neid õpiti tundma Hakati valmistama maiustusi Idamaadest hakati tooma sisse kaupa
läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal. Ühiskond põhines eliidi isiklikel suhetel. Hierarhia: aluseks senjööri ja vasalli omavaheline leping.Lään anti vasallile läänistusaktiga- tseremoonia, mis lõi juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet).
Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele feodaalidele oli sõdimine põhiliseks tegevuseks ja ainus sissetuleku allikas. Feodaaltsivilisatsiooni pidev edasi tung tulenes vajadusest leida feodaalide agressiivsusele lahendus. Suund võeti Pürenee poolsaare tagasivallutamisele mauridelt(araablastest moslemid) Eurooplased olid selle ala kaotanud u 5 aastaga. Tagasivallutamisele kulus ligikaudu 700 aastat. Viimane linn Granada vabastati moslemite käest 1492. Edasi kandus võitlus Uude Maailma, kus algas indiaanlaste hävitamine.
Feodalismi tekke põhjused 1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht. 2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas kehtis põhimete:" minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne. Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.. lääni kord oli mõeldud riigi tugevdamiseks, kuid lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus. Läänide tüübid: 1)benefiits- anti tähtajaks kasutada, kuid enamasti pärandati peres edasi. 2)feood- vabalt pärandatav maatükk
Feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu. Pärisorjus: Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seega isandale andamit maksma.Feodaalkorra kujunemisel paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Talupoegade tööta polnud maal väärtust seega neil keelati maalt lahkuda. nad muudeti sunnismaiseteks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus mõista kohut talupoegade üle. Skandin.esiaeg ja ühiskond:Germaani keelt kõnelevad rahvad olid taanlased, rootslased ja norralased.Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, karjakasvatamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist.Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.Peredes peeti ka orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel
kuningas, kes läänistas maid endast madalamal astmel olevatele aadlikele (hertsogitele, vürstidele, krahvidele, piiskoppidele jt), kes omakorda länistasid maid edasi endast madalamatele aadlikele (nt.parunitele). 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kestmine. Süsteemi eesotsas oli kuningas, kes pakkus kaitset neile, kellele ta oli maad läänistanud (suurfeodaalidele), need endast madalamatele feodaalidele ning viimsed rüütlitele, kes pakkusid kaitset talupoegadele. Kehtis reegel: minu vasalli vasall ei ole minu vasall. (Erand: Inglismaa, kõik vandusid truudust kuningale) Feodaalkorra kujunemise eelduseks oli: 1) sõltuvate talupoegade tekkimine, sest paljal maal ei olnud mingit väärtust. Talupoeg pidi tasuks saadud maa eest kandma koormisi (maksud, töö mõisas),
Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital. Peamised majandussüsteemid: 1) Naturaalmajandus ehk tavamajandus - valdavalt põllumajanduslikes ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele; hinda otseselt ei eksisteeri, toiumub vahetus kaup-kauba vastu; majanduskäitumist dkteerivad traditsioonid ja kombed 2) Plaanimajandus - riik kontrollib kogu majandust. Valikuvabadus puudub. Riik on kapitali, omanik. Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad. Majanduskäitumist dikteerib - riik. 3) Turumajandus - riik ei sekku otseselt majandus tegevusse, tootjatele ja tarbijatele
Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati
Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus. 31. manufaktuur- käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised palgatööline- inimene kes töötab teise heaks ja saab selle eest palka tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda. raharent- raha mida pidid talupojad feodaalidele maksma. pärisorjusest vabaks ostmine- saab ennast suure rahasumma eest pärisorjusest vabaks osta 14-15 saj. Levis rahamajandus Põhja-Itaalias ja Madalmaades. 1. Levis raharent, tarastamine, tekkisid manufaktuurid, pärisorjusest vabaks ostmine 3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4
kodanikud kandsid värvilisi riideid, et näidata oma olulisust. Madalamad seisusest tumedaid ja värvituid riideid. Tegumoe poolest aga seisuste riideid ei erinenud. Üldiselt olid riided suhtelised laiad, mis pandi pihalt vööga kinni. Aksessuaarideks olid vöö küljes näiteks paunakesed, mis töötasid justkui väikesed käekotid. Lisandusid veel erinevad kapuutsid, keebid, käised külma ilma puhul ja nokk-kingad. Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks
Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid
Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga.
Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj
seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. __________ 1
seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS ehk lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. __________ 1 vetoõigus (ladina k
annaabi.ee 
