50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helimetsake
Õppematerjali autor
VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) · Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). b. Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas.
Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona o
suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon
osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan
(tornlinnus), osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon
Hakkas domineerima naturaalmajandus. Riigiametnikele toetuv võimukorraldus hakkas asenduma isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Karl Martell hakkas oma sõjameestele maatükke jagama, et nad suudaksid endale ratsamehe ja vastava varustuse soetada, see tagas omamoodi nende usalduse, sest nad said palka. Maatükki, mida jagata nimetati lääniks, ehk feoodiks, ja vastavalt siis läänimees või feodaal. Ratsnike osatähtsus suurenes, nii et varsti moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad ja läänidest pärusvaldused.. feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja arvatakse, et see võib olla üks Frangi riigi lagunemise põhjustest. Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi.
XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid