Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal (0)

Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347 -1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse.
Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele.
Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu.
Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium , mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika .
Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks.
Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus palju aega ladina keele selgeks õppimisele ja palvete ning pühakirjade meeldejätmisele. Selleks loeti ladinakeelseid kirikuraamatuid. Toomkooli teine aste oli neile kes pürgisid kirikuvõimu kõrgematele kohtadele. See koosnes kvadriiviumi ainetest.
Kool ei hoolitsenud oma õplaste eest kuigi palju. Söök tuli noortel ise hankida. Paljud käisid seda linnatänavatel kerjamas. Vaheaegadel käidi mööda maad ringi ja tutvustati külarahvastele koolisõpitut. See tähendab, et loeti ette usuraamatute peatükke, palveid ning lauldi kirikulaule. Selle eest saadi toitu ja öömaja. Sellist viisi toidu hankimiseks kasutati ka mujal Euroopas.
Peatselt pärast esimeste kloostrite ehitamist Eestisse avati siin ka esimesed kloostrikoolid. Need olid erilisemad sellepärast, et seal ei õpetatud enam ainult munki vaid ka neid kes ei soovinud hakata preestriks ega astunud kloostrisse . Kloostrikool jagunes kaheks:
*sisemine kool, kus õpetati novitsiide see tähendab tulevaste munkade kool
*väline kool kus õppisid linnalapsed.
1236 .aastal andis ordu ülemkapiitel korralduse, et mungad õpiksid ka kohaliku keelt. Ja 13. sajandi lõpus jutustati kloostrikirikutes juba eesti keeles. Sellest arenes välja eesti kirjakeel.