Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muut...
Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas toimuvate kohastumuste vahel on segane Liikide eksisteerimine teatud kohas sõltub kahest faktorist - Liigid peavad kuidagi jõudma selle kohani - Ja peavad suutma ka seal ellu jääda Asjaolud, mis mõjutavad teatud liigi arvukus ja levikut evolutsioonilises ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused - Abiootilised tingimused
KOKANDUS Rekreatiivse tegevusena Aire Ilves RK10 Kokanduse analüüs Oluline roll inimese Click to edit Master text styles evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2
31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39
elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib, koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar-, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad
NÄRVISÜSTEEMI ARENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid o Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus
organismitüüpide eellased. -) Millega seletatakse liikide väljasuremist? (2/2p) *) Liikide väljasuremist võib seletada sellega, et kuna ükski liik ei saa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik ja seetõttu tekivad uued liigid, kes suudavad vastavas keskkonnas paremini toime tulla ning seega süüakse vanemad ja nõrgemad loomad ära. -) Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? (3/3p) *) Kohastumine seisneb evolutsioonilises adaptsioonis, kus kõigi liigi/populatsiooni isendite ehitus ja talitlus muutub keskkonnas paremaks toimetulekuks. On vajalik keskkonnategurite talumiseks ja eluspüsimiseks. -) Milline on olelusvõitluse vajalikkus? (2/3p) *) Olelusvõitlus on oluline toiduahelas, sest aitab kohastuda erinevate keskkonnatingimustega, hoides tasakaalu liikide ja populatsioonide kujunemisel, kuna ellu jäävad vaid tugevamad. -) Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? (3/3p)
14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Terved isendid. 18. On 19. Triiv 20. Suunav 21. Bioloogilisest 22. Mimikiri 23. Homoloogiline 24. Primitiivsuse Selgitage pikemalt ja tooge näited! 25. Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon. 26. Evolutsiooniline progress hõlmab, loob ja edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt
mutatsioonid. 14.Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15.Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16.Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17.Terved isendid. 18.On 19.Triiv 20.Suunav 21.Bioloogilisest 22.Mimikiri 23.Homoloogiline 24.Primitiivsuse Selgitage pikemalt ja tooge näited! 25.Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon. 26.Evolutsiooniline progress hõlmab, loob ja edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27.Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud
Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks: Evolutsioon ise on lihtne seisukoht, et organismide ja nende sugupuude omadused muutuvad ajas.
Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond – see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks: Evolutsioon ise on lihtne seisukoht, et organismide ja nende sugupuude omadused muutuvad ajas.
Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21. Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist. 22. Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri. 23. Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline. 24. Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon? Nad mõlemad on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis. (nt. positiivses suunas liikuv populatsioon) 26. Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi! Evolutsiooniline progress hõlmab ning loob ning edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ning arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. (evolutsiooniline progress hulkraksed; evolutsiooniline regress ainuraksed) 27
Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine 2. Eukarüootide teke endosümbioosi tulemusel Organismide siirdumine veest maismaale 3. Uute organismitüüpide areng hulkraksuse Uute organismitüüpide areng hulkraksuse baasil baasil Probiontide moodustumine 4. Organismide siirdumine veest maismaale
evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Evolutsioonilise arengu üldised põhimõtted Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks.
võetud Darwini poolt ja võib olla eksitav. Esiteks on elulemus ainult üks osa, millele valik toimib ning paljude populatsioonide korral ei ole see üldse määrav. Näiteks polügaamsetel liikidel enamus isaseid elab suguküpsuseni, kuid vaid mõned neist viljastavad emaseid ja annavad edasi oma geene. Isaste elulemus kui tunnus ei erine üksteisest oluliselt, küll aga erineb nende võime paeluda emaste tähelepanu. Just see viimane omadus määrab paljunemise edukuse. Kohasus evolutsioonilises mõttes ei tähenda mitte suurimat, parimat ja tugevamat, vaid populatsiooni isendite (genofondi) edukama geneetilise variandi keskmist paljunemismäära. See on suurus, mis näitab, et mingit kogumit geene kogu populatsiooni genofondist antakse edukamalt edasi kui teisi. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, milledel on tõenäosus soodustada järglaste andmist on alati eelis nende tunnuste ees, mis soodustavad ellujäämist
(Mayer, Whitington, 2011) Limanäsade uuringud on näidanud, et sealsed närvid on pärit närviväädist, mitte ajust ja küüsikloomade aju on kahepoolne, mitte kolmepoolne nagu varem arvatud. See lubab arvata, et tagaaju ei olnud veel eristunud küüsikloomade ja lülijalgsete ühises esivanemas, vaid arenes välja alles lülijalgsetes. (Mayer, Whitington, 2011) Mayeri uuringu järgi kasvab aju osade arv panarthropodas evolutsioonilises jäjekorras. Küüsikloomade ja lülijalgsete viimasel ühisel eellasel oli oletatvasti kahest osast koosnev aju eesaju ja vaheaju. Lülijalgsete evolutsiooni käigus aga liikus kolmanda kehasegmendi neuromeer ettepoole, ühinedes ajuga ja moodustades aju kolmanda osa, tagaaju. (Mayer, Whitington, 2011) 8 Närvisüsteem
(c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus (d) psüühilise representatatsiooni puhul erinevad esindatu ja esindaja substantsi poolest 7. Isiksuse psühhodiagnostika põhimeetodiks on (a) mõtteline eksperiment (b) arstlik (psühhiaatriline) läbivaatus (c) ajuprotsesside kuvamine fMRI abil (d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks (a) DNA poolt suunatud valgu sünteesi mehhanismi muutused võrreldes ahvidega (b) üleüldine kliima soojenemine ja elutingimuste paranemine (c) reflekside taandumine ja instinktide keerulisemaks muutumine (d) keelelise suhtlemise areng ja töövahendite kasutuselevõtt 9. Inimese teadlikule tahtelisele kontrollile allub/alluvad kõige raskemini (a) motoorsed toimingud
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm
· Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad). Kumulatiivne diversiteet - ühel pindalaühikul elab rohkem taimi, kui ühe aasta jooksul välja paistab (erinevatel taimedel on erinevad puhkeperioodid). 37. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; Evolutsioonilises ajas on liikide arv suurenenud (pärast Kriiti on lindude ja imetajate liikide arv väga järsult kasvanud). Taimede puhul on uue rühma teke tähendanud eelneva valitseva rühma taandumist. Loomadel on võimalik spetsialiseeruda, taimedel on ressursid jäänud samaks. Võistlus käib selle peale, kes efektiivsemalt toitaineid kätte saab ja ära kasutab
14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Terved isendid. 18. On 19. Triiv 20. Suunav 21. Bioloogilisest 22. Mimikiri 23. Homoloogiline 24. Primitiivsuse Selgitage pikemalt ja tooge näited! 25. Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon. 26. Evolutsiooniline progress hõlmab, loob ja edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt
Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse. Mis on nn Washington Consensus põhise innovatsioonipoliitika põhisisu? Poliitikate kogum
Ent kromosoomikomplektide (ja nende mikrotunnuste) võrdlemisel on samuti leitud suhteliselt väikesi erinevusi hominoidide vahel, üldiselt samasuguseid, kui muude loomade perekonna-liikide vahel; peale selle, kromosoomse evolutsiooni kiirused näivad olevat ühesugused kõigil hominoididel; ehk ainult gibonlaste fülogeneesiharus on nad olnud veidi suuremad (D. A. Miller, 1977). Jääb seega oletus regulaatorgeenide erilisest osast hominoidide evolutsioonilises progressis. Kuid nende geenide eristamine ja nende evolutsiooniliste muutuste uurimine on praegu veel algusjärgus. Kuid siiski on võimalik püstitada mõningaid üldisi printsiipe selliste geenide evolutsiooni järelmite kohta. Esimese sedatüüpi analüüsi on teinud ameerika molekulaargeneetik, üks molekulaarkella printsiibi rajajaid E. Zuckerkandl (1976). Tema väitel avalduvad regulaatorgeenide mis tahes mutatsioonid esmaste efektide tasemel kahesuunaliste kvantitatiivsete
Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tôstes selle kesmist temperatuuri ~32C. Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36. Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas. Rio konvektisoon: lepiti kokku, et looduse keskkondliku kaitse prioriteediks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Bioloogiline mitmekesisus jaotatakse: taksonoomiline (liigiline), funktsionaalne, geneetiline. Siiani pole tõestatud, miks bioloogiline mitmekesisus tähtis on, selle kaitse on rajatud intuitsioonil . Praeguseks on ~1, 3 miljonit liiki, kellest ~900000 moodustavad putukad. Kõige liigirikkam on ookeani põhi, millele järgnevad troopilised vihmametsad ja kivimid.
Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tõstes selle kesmist temperatuuri ~32C. Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36. Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas. Rio konvektisoon: lepiti kokku, et looduse keskkondliku kaitse prioriteediks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Bioloogiline mitmekesisus jaotatakse: taksonoomiline (liigiline), funktsionaalne, geneetiline. Siiani pole tõestatud, miks bioloogiline mitmekesisus tähtis on, selle kaitse on rajatud intuitsioonil . Praeguseks on ~1, 3 miljonit liiki, kellest ~900 000 moodustavad putukad. Kõige liigirikkam on ookeani põhi, millele järgnevad troopilised vihmametsad ja kivimid.
bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hulkraksete loomahõimkondade esindajad. Põhjused: O2 hulga suurenemine atmosfääris ja maismaa ulatuslik hõlvamine. 6. BM ja liikide väljasuremine evolutsioonilises skaalas. Massväljasuremine, taustväljasuremine. Väljasuremiste põhjused. Hilisordoviitsiumi lõpp – hävis 50% loomade sugukondadest, sh paljud trilobiidid. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine. Hilisdevon – 30% loomade sugukondadest, sh paljud kalad, korallid. Oletatavad põhjused on samad mis eelmisel. Permi lõpp – häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade
samas kui sugulisel paljunemisel on positiivse valiku all oleval tunnusel võimalus levida samaaegsalt ka horisontaalselt, seega kokkuvõttes märksa kiiremini. Kriitiliseks on vaid algfaas ka kasulikud mutatsioonid võivad juhuse tahtel kaotsi minna seni, kuni nad piirduvad vaid mõne isendiga, kes võivad hukkuda enne järglaste saamist Isegi ,,tühised" viis protsenti fitness'i eelist (koefitsient 1,05), on evolutsioonilises ajas väga võimas eelis ja viib suure tõenäosusega vastava mutatsiooniga genotüübi fikseerumiseni populatsioonis populatsiooni geenitiigis. Teisisõnu jääb alles vaid üks alleelne variant ning niisugust populatsiooni kutsutakse (selle alleeli suhtes) homosügootseks. Null finess tähendab kohest ja pöördumatut väljasuremist (isendi hukku). Nulliga võrduv finess ei ole mingi imeasi ka inimesel on palju nn ühe geeni haigusi, mille puhul homosügootsus tähendab surma enne
Nt parasvöötme mets peale raiet ca 10 aastat liigirikkus suureneb paranenud valgustingimuste tõttu, siis hakkab vähenema, sest puud on kasvanud ja metsaalune on pimedam. Rohttaimed on sunnitud süsteemist lahkuma, toimub diversiteedi vähenemine. Puud kasvavad suureks, hakkavad surema, nende arvelt tekivad valguslaigud. Diversiteet hakkab jälle suurenema, kuni saavutab kliimaksi ca 100 aastat. 38. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; Loomariigis on kasv eksponentsiaalne, uusi taksoneid tuleb juurde kiirenevalt. Suured evolutsioonilised läbimurded ei ole mõjutanud vanu olijaid, areng on kiirenev. Taimeriigis surub moodsama rühma teke alla vanema olija, kuna taimed tarbivad täpselt samu ressursse, vähesed on spetsialiseerunud. Massekstinktsioonid liikide väljasuremine ajas on alanev, st taksonite eluiga keskmiselt pikeneb.
20. Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21. Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist. 22. Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri. 23. Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline. 24. Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon? Nad mõlemad on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis. (nt. positiivses suunas liikuv populatsioon) 26. Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi! Evolutsiooniline progress hõlmab ning loob ning edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ning arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. (evolutsiooniline progress hulkraksed; evolutsiooniline regress ainuraksed) 27. Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?
assembly, by determining the availability of key species, and by governing opportunities for functional compensation within the community. 35. Avatud süsteemid ja koosluste bioloogiline mitmekesisus: liigifondi hüpotees I Liigifond sõltub liigitekkeprotsessidest ja liikide ajaloolistest migratsioonidest (I) kindlas elupaigas kooseksisteerivate liikide arv on määratud selle elupaiga `tavalisusega' evolutsioonilises aja- ja ruumiskaalas-Kanaarid näide, vanematel saartel rohkem endeeme 36. Bioloogilised invasioonid. Võõrliigid kui ökosüsteemi insenerid ja päiskiviliigid Põhjustavad ulatuslikku majanduslikku kahju (invasiivsed umbrohud nt), inimese põhjustatud enamasti. 1/10 reegel Palju nt Uus-Meremaal Tihti probleem liigne tranpireerimine, raiskavad vee mullast ära Mükoriisaprobleem ka aga mis?
oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. · Lühiajalised (mõneaastased ) muutused Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist. 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 1. Sesoonsed muutused diversiteedis ehk aastaajaliselt, see muutub liikide arvelt; näilised diversiteedi vaheldumised 2. Lühiajalised muutused puudutame eriti taimekooslust 3. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele. 4
o Populatsiooni tasandil toimuv muutus on ümberspetsialiseerumine, nt teist tüüpi toiduobjekti või toitumisstrateegia valik (oluline roll semiootilistel protsessidel) o Koosluse tasandil toimuvate muutuste näiteks on suksessioon kui ühtede liikide asendumine teistega teatud kindla järjekorra alusel (domineerimisel põhinev konkurents) Lisaks võib ökoloogiliste suhetes muutusi toimuda ka evolutsioonilises ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi muutusi ja kohastumusi. Vahel nimetatakse evolutsiooniliseks võidujooksuks et teise osapoolega sammu pidada, peavad mõlemad osapooled pidevalt arenema Nt on Tanganyika järves Aafrikas elavatel molluskitel karbipoolmed kujunenud märgatavalt paksemateks kui enamikel magevee molluskitel ja
aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Looduskaitseteadusel on kolm põhilist eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed,
S = cAz Log S = log c + z log A z – näitab seose intensiivsust, ehk tõusu (nii vees, kui maismaal) saartel: suur z mandril: väike z Seda põhjustab levimine. Saarele migreerumine ja seal ellu väämine on keeruline. See teeb saare suuruse kriitiliseks. Kunkurents väikesel saarel on suur, liike on väha ja võib ette tulla palju õnnetusi. (saarel on 3 kitse, kogemata tapad kõik). Globaalne liigirikkus evolutsioonilises ajas – positiivse tagasiside põhimõttel. Mida rohkem liike, seda rohkem liike. Evolutsiooniline aeg alates kambriumist-tänapäevani. LOOMAD y-telg – fossiilsete selgsoogsete seltsiline mitmekesisus. Selgroogsete arv: peaaegu eksponentsiaalne. Algab: kahepaiksetega, hiilgeaeg permis, edasi
Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. 15 Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse.
Neist kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob endaga kaasa kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahje. Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie) 40.Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid (konspekt); Esimeseks skaalaks oleks sesoonsed muutused diversiteedis ehk aasta ajaliselt. See muutub liikide arvelt. Siin on ka erinevad aspektid- näilised diversiteeti vaheldumised. Lühiajalised muurused( mõne aastased). Siinkohal puudutame eriti taimekooslusi. Ölandi Suur Alvar( Loopealne) on üsna haruldane. Tegu on õhukese mullaga vahepealsetel põllumaadel. Seal kasvavad pisikesed ja punased taimed
Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hulkraksete loomahõimkondade esindajad. Põhjused: O2 hulga suurenemine atmosfääris ja maismaa ulatuslik hõlvamine. 6. BM ja liikide väljasuremine evolutsioonilises skaalas. Massväljasuremine, taustväljasuremine. Väljasuremiste põhjused. Hilisordoviitsiumi lõpp hävis 50% loomade sugukondadest, sh paljud trilobiidid. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine. Hilisdevon 30% loomade sugukondadest, sh paljud kalad, korallid. Oletatavad põhjused on samad mis eelmisel. Permi lõpp häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade sugukondadest.
eemal 13. kahetasandiline kombineerumine – lihtsatest elementidest võib saada piiramatult kõrgema tasandi ühikuid. Biokommunikatsioon kui evolutsiooniline kohastumus fitness – mõõt, millega kirjeldavad evolutsioonibioloogid, kuivõrd hästi kohastunud on antud liik selles keskkonnas, kus ta elab, mõõduks tavaliselt elujõuliste järglaste arv, kuna organism tahab ju anda oma geene võimalikult palju edasi. Üks probleem, mis evolutsioonilises käsitluses tekib, on paradoks, et kui evolutsiooni eesmärk on iga indiviidi edukuse suurendamine ja see, et iga indiviid saaks võimalikult palju geneetilist infot edasi anda, siis muutub kommunikatsioon manipuleerimisvahendiks, viisiks, kuidas konkreetne indiviid saab teisi indiviide mõjutada käitumisviisil, et see oleks antud loomale kõige kasulikum, ühisosa, mille pinnalt kommunikatsioon saaks tekkida, justkui kaob ära.
põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Jean-Baptiste de Lamarcki töödes esitatud kirjeldust, mille kohaselt liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest Jean-Baptiste de Lamarck
Käitumise suundus Motivatsiooni püsivus Emotsioonide osa motivatsioonis Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Käitumise eneseregulatsioon Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber
ainult triiv; Hardy-Weinbergi tasakaalu mudel; Wright-Fisheri ideaalpopulatsiooni mudel. 2. Millised olid (on) neli murrangulist faasi populatsioonigeneetika arengus. Kuidas olid omavahel seotud neil perioodidel kasutada olnud andmed ja avastused. (Sille) 1) Kuni 1960: Kasutati fenotüübilisi andmeid (tigude mustrid, lilleõite värv), mis käitusid Mendeli I seaduse järgi ja kasutati neid alleelide andmetena. Modernses evolutsioonilises sünteesis ühendati Mendeli seadused ja biomeetrikute saadud pidevad andmed looduslike populatsioonide kohta. Kadus vastuolu kahe koolkonna vahel. 2) 1960-1980: Molekulaarsete andmete kogumise andmed, nt valkude elektroforeesilt. Avastati, et mutatsioone on rohkem, kui arvati, ja tekkis Neutraalne molekulaarse evolutsiooni teooria (NMET) ja Peaaegu neutraalne molekulaarse evolutsiooni teooria (PNMET). Samuti molekulaarse kella teooria.
pööramine 19. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, selle põhjuste seletusi Selle käigus muutub vastav tegevus stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks. Displei ühtlasi emantsipeerub, muutub selgeks ja ühemõtteliseks. Põhjuseks tagada sõnumi ühemõttelisus, varjata looma tõelist motiveeritust. KÄITUMISE FUNKTSIOON. 1. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias. Evolutsioonilises bioloogias on funktsioonil spetsiifiline sisu: organismi mingi omaduse või tunnuse (näit. käitumismustri) funktsiooniks on selle valikuline väärtus ellujäämise ja/või sigimisedu mõttes 2. Näide käitumise funktsionaalsest seletusest. Miks lind laulab? Selleks, et tõrjuda rivaale, meelitada emaseid ligi jne. 3. Otsene ja kaudne funktsioon, käitumise polüfunktsionaalsus. Seos tegevuse ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne nt linnulaulu seos sigimisedukusega. 4
Meil kõigil on looduse poolt sisseprogrammeeritud jõud, mis vajab väljaelamist ja selle energia vallandab välisstiimul. · Sigmund Freud agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel. · Agressiivsus kui geneetiline tunnus(kaksikute agressiivsuse tase on sarnane); agressiivsuse hormonaalne regulatsioon (nt testosterooni tase veres on seotud agressiivse käitumisega) · Keskkond vs pärilikkus Agressiivsuse evolutsiooniline kontekst D.Buss Evolutsioonilises kontestis on välja toodud motiivid, mis võivad olla agressiivse käitumise põhjusteks. · Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression. · Adaptive problems "to which aggression might have evolved as a solution": Co-opting resources held by others Defending against attack Inflicting costs on intrasexual rivals Negotiating status and power hierarchies
- Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud
võidelda. Invariantne, stiliseeritud, stereotüüpne ja liialdatud displei täidab autori väitel niisugust otstarvet kõige paremini. Mis puutub sellise strateegia kasutamisse inimestel, siis siin sobib ilmselt näiteks tuua ka selliseid parallele nagu kauplemine idamaades, ametiühingute läbirääkimised tööandjatega jne. VII KÄITUMISE FUNKTSIOON Bioloogilise funktsiooni mõiste etoloogias - Sõnal „funktsioon“ on evolutsioonilises bioloogias kindel spetsiifiline sisu: Organismi mingi omaduse bioloogiliseks funktsiooniks on selle omaduse valikuline väärtus, mis suurendab organismi evolutsioonilist kohasust. Evolutsioonilise kohasuse ehk fitnessi all mõistetakse sisuliselt organismi bioloogilist edukust ehk tema ellujäämise tõenäosust ja/või sigimisedukust. Isend, kellel vastav omadus esineb või kellel see on paremini väljendunud, on bioloogiliselt edukam kui see isend, kellel seda
Soolsus ookeanides jaguneb ebavõrdselt. Kõige soolasem 1 km sügavusel on Vahemeres ja Kanaaride piirkonnas. Keskmine soolsus on ekvaatori piirkonnas. Väikseim soolsus on aga Vaikse ookeani põhja- ja lõunaosas. Kõrgeim temperatuur on ekvaatori piirkonnas. Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. · Simulatsioonis saab luua ülemaailmsesse ookeani mandreid ja saari, mida hakkavad asustama liigid. BIOOMID suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus. Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus
Max Müller. Tylori kaasaegne. Uuris palju sanskriti tekste. Tema filoloogiline lähenemine põhines eeldusel, et kõik india müüdid on metafoorid. Mülleri meelest on tegemist keelelise põhikujundi, keelelise mehhanismiga. Metafoorist personalismini on ainult väike samm. Frazer "The Golden Bough" (kuldne oks) mütoloogiakäsitlus. Maagia (väga selgelt müüdist ei lahutanud) - religioon - teadus. Üks justkui eitab teist selles evolutsioonilises skeemis. Viljakusmaagia. Teataval hetkel eitab religioon maagiat (nõiaprotsessid). Mingil hetkel teadus eitab religiooni. Teadus on maagia edasiarenenud versioon. Miks maagia nii kaua vastu pidas, peab. Miks shamaani institutsioon nii kaua püsinud on? Antropoloogias hetkel arvamus, et see pidi ikkagi toimima. Ajaline hüpe. Claude Levi-Strauss Tylorismis 20.-l sajandil uuesti esile tõstnud ja siis uuesti tõlgendanud seda nii, et see muutus hoopis millekski teiseks
mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise
kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks.
Miks lind laulab? (a) kausaalsed seletused: “Sellepärast, et on kevad” või “sellepärast, et laulja on isalind, kelle testosterooni tase on tõusnud vajalikule kõrgusele” jne. Need vastused osutavad käitumise otsesele põhjusele, käitumise vallandumise mehhanismile. (b) funktsionaalsed seletused: “Selleks, et tõrjuda rivaale” või “selleks, et meelitada ligi paarilist” jne. Need vastused osutavad käitumise ultimatiivsele põhjusele, kaugemale tagajärjele, funktsioonile evolutsioonilises mõistes. Mõne tegevuse funktsiooni on väga lihtne mõista, sest need seonduvad otseselt kohasuse peamiste komponentidega. N: munemine on sigimisedu otsene eeldus, vaenlase eest põgenemine on ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on märksa raskem mõista, sest seos tegevuse ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. N: linnulaul seos sigimisedukusega. Polüfunktsionaalsus – ühel käitumisel mitu funktsiooni: linnulaul a)peletab
Selle eelmise teooria võttis omaks ameeriklane Lewis Henry Morgan (November 21, 1818 Detsember 17, 1881), kes oli tihedalt seotud irokeesidega(indiaanlaste hõim kelle õigusi esindas). Elas nede juures ja sümboolselt nad ,,lapsendasid" ta. Irokeesidel oli sugulusel põhinev org. Suguluse arvestamine oli emaliinis ja naistel oli suhteliselt kõrge positsioon. See juhtis Morgani naiste positsiooni märkamisele ja seostus kohe Bachofeni mõtetega. Samas kirjutas ta evolutsioonilises võtmes. Ühendas evolutsiooni ja erokeesi. Kirjeldas sugukondliku korda. Sugukond ingl.klann- see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne. Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu
annaabi.ee 
