Eluhoonete slaid materjal II kursusel.
17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma
Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. 3
arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkekonstruktsioon Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul. Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. Tulemüür Kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui minimaalne tuleohutuskuja tuleb hoonete vahele (hoonetesse) ehitada tulemüür. Tulemüür peab olema ehitatud mittepõlevatest ehitusmaterjalidest
korral. Tuletõkkekonstruktsioon Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul. Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja selle pindala on suurem kui 0,1 m2, siis peab vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei ületaks 10 kW/m2 . Alla 2 m2 suuruse pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m.
9. Kannatanute paigutus meditsiinitranspordi vahendisse: -kerged kannatanud üles, -rasked kannatanud alla kõige raskemad alla vasakule 10.Kannatanu transpordiks ettevalmistus: -kannatanu peab olema korrektselt kanderaamile fikseeritud kannatanu peab olema soojalt kaetud tilkinfusiooni voolik peavad olema korrektselt kinnitatud ja fikseeritud enne kannatanu üleandmist soovitatav teha veel kiire ülevaatus - dokumentatsioon 11.CASEVAC- haavatute evakuatsioon lahinguväljalt mittemeditsiinilise transpordiga 12.MEDEVAC- haavatute evakuatsioon meditsiinilise transpordiga ja ravi transpordi ajal 13.ROLE tasemed 1. üldarsti abi 2. Kirurgiline abi 3. spetsialiseeritud arstiabi 4. lõplik ravi, rehabilitatsioon 14. MK-d MK1: Arterjaalne zgutt 1, Esmaabiside 10 cm 1, Kolmnurkrätik 1, Esmaabi juhend 1 MK2: Paun 1, märkmik 1, pliiats 1, välimeditsiini kaart 5, arteriaalne zgutt 2, kolmnurkrätik
Umbes pool hukkusid või said haavata, palju jooksis üle. Siis viidi korpus tagalasse, saadeti uuesti rindele alles 1944 lahingutesse Eestis. Rekvisitsioonid ja evakuatsioonid Rekvisitsioonid algasid transpordivahendite sundvõtmisest Punaarmee tarbeks. Esmajoones hobused + mehhaanilised sõiduvahendid. Sageli omavoliliselt. Toiduainete sundvõtmine talurahvalt. Liha, jahu jm sõjaväe tarbeks, hävitati tõukari. Samaaegselt rekvisitsioonidega käivitati evakuatsioon. Peamine eesmärk vältida mistahes materiaalsete väärtuste langemist sakslaste kätte. Tallinnas Vabariiklik Evakueerimiskomisjon. 28. juunil kinnitati evakuatsiooniplaan. Just juuli alguses see võimas. Veeti välja kõike väärtuslikku. Kui edasitung peatus, peatus ka evakuatsioon ja see mõisteti hukka. Edasi 5 plaanipärasemalt, aga rindejoone lähenedes jälle paaniliseks. Tallinnas kõik laevadele segamini inimestega.
· · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti.
(1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager.
esitatavad nõuded (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne
seisundist · Tegutsemis- ja teadustamiskavad · Kogude päästmise, kahjustuste likvideerimise ja järelmõjude peatamise järjekorra · Katastroofide ja avariide tõkestusmeetmed Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur: · Sissejuhatus iseloomustatakse lühidalt ohuplaani, selle eesmärke, autor, organisatsioon, millal tehtud, millal kontrollitud · Esmased tegevusjuhendid (teadustamine, töötajate teavitamine, lugejate evakuatsioon) · Tegevusjuhendid vastavalt õnnetuse liigile (kogude jm varade päästmine) · Taastamistööde kavad kokkuvõtlikult sammud mida võetakse ette kahjustuste likvideerimiseks · Kindlustusteave eeskirjad, reeglid kahjustuste fikseerimiseks jne. · Eeskirjad ja reeglid kahjustuste fikseerimiseks Lisad: · Isikute vastutusalad ja telefonid · Evakuatsiooniplaanid · Abivahendite hankimise nimekiri · Korruste plaanid koos kogude ja nende prioriteetsusega · Võtmete asukohad
Mahavalgunud vedelik koguda liiva, mulla või muu sobiva vedelikku imava materjali abil. Hiljem koguda saastunud materjal kokku suletud metallnõudesse ja anda üle litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejale. Mahavalgunud naftasaadusi hävitavad päästeameti spetsialistid. Tekkinud kahjust teavitada võimalikult kiiresti keskkonnainspektsiooni. 4 Piirkonna evakuatsioon Võimaliku õnnetuse korral teavitatakse lähedal olijaid paigaldatud häiresireeniga. ÜLDHÄIRESIGNAAL 60 sek jooksul tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Tähendus:Viljandi Naftabaasis on ohuolukord. HÄIRE LÕPUSIGNAAL Ühtlane heli pikkusega 60 sek. Signaali edastatakse üks kord. Tähendus:ohuolukord on lõppenud. SIREENI TEST Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sek, lähedal viibivatele inimestele kohustuslikke
Teade kutsus inimesi ajutiselt evakueerida. Selleks hetkeks radiatsiooni tase tõstmisest oli teada mitmes Lääne Euroopa riikides. 27 aprillil, pühapäeval, kell 22 Rootsi territooriumil kontrolli aparatuur fikseeris radiatsiooni tase tõstmist. Alguses hakkati kahtlustama tehast, mis paiknes riigi ida territooriumil, kus järgmisel hommikul oli ära märkinud väga äkkiliselt tõusnud radiatsiooniaktiivsuse tase. Poole tunni pärast hakkas tehase töötajate evakuatsioon, kes tõepoolest arvasid, et kuskil nende ettevõtes tekkis radioaktiivsete ainete leke. Neljatunnilise evakuatsiooni käigus oli teatatud Rootsis olevale kogule, kes tegeles tuumaenergia küsimustega. 6 tunni pärast seda ametlik Rootsi esindaja teata ajalehe agentuurile ,,Associated Press", et radioaktiivsuse levija asub, mitte nende oma tehases, vaid Rootsist ja Soomest idapoolsem. Hetkest, kui avastati radiatsiooni tase tõusu möödus Rootsis 26 tundi
9.aprill Saksamaa tungib Taani ja Norrasse 10.mai Adolf Hitler tungib Prantsusmaale 14.mai Holland kapituleerub Kuninganna Wilhelmina pageb Inglismaale 23.mai Saksa armee purustab Prantsuse kaitse Sedani linnas 23.mai Hitler käsib armeel seisata sõjategevus Prantsusmaal ja Belgias 25.mai Hitler käsib armeel jätkata pealetungi Prantsusmaal ja Belgias 27.mai algab evakuatsioon Dunkirkist 28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22
..................................................... 23 5.3. Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus ........................................................................ 23 5.3.1. Tuletõkkesektsioonid [3] ................................................................................... 23 5.3.2. Tuletundlikkus[3] .............................................................................................. 24 5.4. Evakuatsioon ja pääsud................................................................................................ 24 5.5. Tuleohutuspaigaldis ..................................................................................................... 25 6. KESKKONNAKAITSE. EHITUSJÄÄTMETE KÄSITLEMINE....................................... 26 7. VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 28
· ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti. · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta.
· Hoonetevahelised tuleohutuskujad määratakse vastavalt VV määrusele nr 315 · Hoonete ja lahtiste ladude vahelised tuleohutuskujad on määratud EVS 812-4:2011 tabelis 3 · PVC kattega hallide projekteerimisel võib läheneda probleemile justkui oleks tegemist lahtise laoga. Lahendatud peavad olema oluised tuleohutusnõuded ehitisele. Põllumajandushooned · Tuletõkkesektsioonide moodustamise täpsustused on toodud EVS 812-4:2011 p 14.2 · Loomapidamishoonete evakuatsioon: Lõastamisseadmed peavad võimaldama loomade kiiret grupiviisilist vabastamist Evakuatsioonitee pikkus väljapääsuni kuni 45m ja vähelalt 2 teineteiselt sõltumatult paigutatud pääsu Pööningul paiknevatest hoidlatest peab olema vähemalt 2 teineteisest sõltumatut evakuatsioonipääsu inimestele Garaazid · Garaazide tulekaitsetasemed on toodud EVS 812-4:2011 lisas B1
1. Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maaalused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. 2. Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. 3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon,
enam kui 25 inimesele). Eri korrused on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid. Tuletõkkesektsioonid peavad olema ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala väiksem kui 300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs. Hädaväljapääs on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu kaudu
(2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. § 6. Evakuatsiooninõuded (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.
korral. Tuletõkkekonstruktsioon Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul. Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja selle pindala on suurem kui 0,1 m2, siis peab vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei ületaks 10 kW/m 2 . Alla 2 m2 suuruse pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m
Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. 8) Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid: Ära kustuta vastu tuult! Kustuta leegi jalga, mitte latva! Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest! Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse! Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks! Suure tule korral on parem lasta kahe kustutiga korraga! OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 9)
Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" · 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile. · Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. · Belgia kaitseliinide läbimurdmine. · Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva · Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni · Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest.
ventilatsiooniseade; · automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui: · ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese; · ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m 2, sõltumata alaliste kasutajate arvust; · ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht. Evakuatsioon ehitises viibivate isikute sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.
Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. PULBERKUSTUTI, SÜSIHAPPEGAASKUSTUTI, VESIKUSTUTI-VAHTKUSTUTI-HALOONK Tulekustutid paigaldatakse vertikaalselt alusele, klambriga või kappi vahetult ukse juures või töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m. Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi. Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab
(1) Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad
· (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. · (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. · (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne
väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28. Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D, kogupakkumine g p S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P a) N riiki on tabanud rida avariisid aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse saabumist. c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus-
Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel. 1.9 Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid
1.4.2 Evakuatsiooni algatamise ning kõikide ehitises viibivate inimeste evakueerumise ja evakueerimise korraldus Inimene kes avastab põlengu on kohustatud käivitama häirekellad (punased käivitusnupud seintel) Edasine tegevus peab olema suunatud teiste objektil viibivate inimeste ohutuse tagamisele. Selleks: - Juhtida külastajad ning teised hoones viibivad inimesed hoonest välja, kasutades selleks lähimat evakuatsiooniteed. - Veendudes, et evakuatsioon toimub ja inimesi ei ole ohtlikus tsoonis, võib alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega.(kustutid, tuletõrjevoolikukapid) Seejuures peab olema veendunud , et ei jääda ise ohtlikku tsooni, ning ei tekitata oma tegevusega suuremat kahju kui ära hoitakse. Juhtnöörid isikute evakueerumiseks ja evakueerimiseks on toodud ka tulekahju plaani punktis 1.3.1 1.4.4 Evakueerunute ja evakueeritute kogunemiskoht
6) tagama ohutu evakuatsiooni; 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral; 10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112; § 6. Evakuatsiooninõuded (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise
Nõuded tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise kohta. 4. Nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise ja seal liikumise kohta. TUO'd määratletakse: 5. Suitsetamiskohtadele esitatavad nõuded. EVAKUATSIOON inimeste sunnitud väljumine ruumist ohutusse kohta. 6. Nõudeid side-, tuletõrje- ja päästevahendite kohta. EVAKUATSIOONITEE ehitise põranda mistahes punktist algava ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev ohutult läbitav liiklemistee. 7. Töötaja kohustusi tulekahju tekkimisel, kustutamisel. EVAKUATSIOONIPÄÄS evakuatsiooni alast otse väljaviiv uks
– Otapostasis – kõrvalestad hoiavad peast liiga eemale. Ravi: kirurgiline korrektsioon e. aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile • Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega)
moodustatakse korruste kaupa; pindala järgi; ehitise kasutamisotstarbe järgi Tulemüür tuleb rajada mittepõlevatest ehitusmaterjalidest ja avatäidete tulepüsivus peab olema sama, mis tulemüürilgi, tulemüüris olevaid uksi ei või kasutada evakuatsiooniks, tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses, peab jääma püsima ka külgnevate tarindite hävimise korral Evakuatsioon tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral peab olema hoone kasutajatel võimalus ohutult suunduda välja või minna ohutusse kohta Suitsutõrje hoones peab olema piisava efektiivsusega võimalus suitsu leviku tõkestamiseks ja võimalus kõikidest ruumidest suitsu eemaldamiseks ka tulekahju tingimustes Väikesed suitsulõõrid
oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Lahingutes Muhu saarel kandis suuri kaotusi (peamiselt Vangilangenute näol) 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv. Eestis paiknevatele sõduritele sobis ülihästi enamlik loosung ,,maha sõda!" Sama üleskutse leidis poolehoidu ka tööliste seas, eriti pärast seda, kui valitsus oli sakslaste sissetungi kartuses alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks elatusallika säilitamisel näis olevat sõja kohene lõpetamine. Ühtlasi avaldasid enamlased tugevat survet teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. Keerulises olustikus leidis seegi väide uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid üle enamluse toetajate ridadesse. Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast
•Asendianomaaliad Otapostasis – kõrvalestad hoiavad peast liiga eemale. Ravi: kirurgiline korrektsioon e. aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. •Põletikud •Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid)
7. hädaolukorra valgustus ja märgid 8. telefonid ja portatiivsed raadiosaatjad 9. päästepaadid ja parved koos varustusega 10. Mere Evakuatsiooni Süsteem 11. pürotehnilised vahendid 12. helikopteri tekk 13. laeva vee- ja tulekindlad sektsioonid -ja päästevarustuse asetus on näidatud FIRE AND SAFETY PLAN.il. VENTILATION PLAN.il. Häired ja häiresignaalid 1. ÜLDHÄIRE 2. TULEKAHJU või LAEVAVIGASTUS 3. EVAKUATSIOON 4. TURVALISUSE HÄIRE 5. MEES ÜLE PARDA 6. HELIKOPTER 7. REOSTUSE LIKVIDEERIMINE teavitamiseks vastavast häirest mest lühikesest ja ühest pikast helisignaalist. Laeva erinevais kohtades asuv informatsioon reisijatele nõuab selles olukorras reisijatelt kohest minekut kogunemiskohtadesse. translatsiooni, või laeva tifooniga, või märgusõnaga (Punane., Roheline., Sinine.)., vôi
Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon "Sirbilöök" 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile. Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. Belgia kaitseliinide läbimurdmine. Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940 juunis Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. juunil sõitsid Saksa väed linna. 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. Hitler lootis asjatult, et
SOPEP jaama õppuse juht on vanemmehaanik. 13 Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sillas, 3 päästevesti masinaruumis ja päästerõngad kümnendal tekil) asuvad kuuenda ja seitsmenda teki mõlemas pardas ja kogunemiskohtades. Kummagis pardas on varustust vähemalt kõigile inimestele, see tähendab, et juhul kui evakuatsioon on võimalik ainult ühelt pardalt, siis jagub päästeveste ja kohti päästeparvedes kui ka päästepaatides kõigile reisijatele ning meeskonna liikmetele. Individuaalsed päästevahendid laevas on: päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond. Kollektiivsed päästevahendid on päästepaat ja ise täisminev päästeparv. Abivahenditena on kasutusel: liugtoru(sukk), tõsteparv(MOR), kiirvalvepaat ja valvepaat. Kõik päästevahendid on
tulekahju ja suitsu levimise teed. Kui tegemist on ohtlike ettevõtetega, siis MV tuletab meelde esmaselt meeskonnale, missugused on erinevused "tavalise" tulekahju ja keemiaõnnetuse vahel. Seejärel näitab operatiivkaardil objekti ja seal olevaid andmeid. Asendiplaan näitab ohtlike ainete paiknemiskohti, nende koguseid ning ohtlikkust (sh mõju inimese tervisele). Samuti määrab ohuala ja sellesse jäävate inimeste arvu ning seletab ära, kuidas korraldatakse evakuatsioon õnnetuse korral (kogunemispunkt, evakuatsiooni koht). Ka on oluline vaadata läbi lähimad veevõtukohad ja ettevõtete enda ressurss. Kui on doominoefekti võimalus, siis MV räägib doominoefekti definitsioonist ja näitab operatiivkaardil selle tagajärgi. Kui meeskond on lõplikult tutvunud operatiivkaardiga ja objekti iseloomustusega, siis meeskonnavanem imiteerib olukorda ja näitab lahenduskäiku. Vaadatakse üle iga
sama mis tulemüürilgi. Tulemüür peab toetuma mittepõlevale vundamendile ning olema staatiliselt püsiv ka hoone tarindite varisemise korral nii ühel kui ka mõlemal pool tulemüüri. Tulemüüris olevaid uksi ei tohi kasutada evakuatsiooniks. Tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses. Üldjuhul peab tulemüür ulatuma katusetasandist kõrgemale ja külgsuunas ulatuma seina pinnast välja. Evakuatsioon Tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral peab olema hoone kasutajate võimalus ohutult suunduda välja (otse maapinnale) või minna ohutusse kohta (nt tulekindlasse trepikotta, millest on olemas otseväljapääs maapinnale) Ohutu evakuatsiooni tagamiseks peab ehitises olema piisav arv sobiva pikkusega paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse Pääs pööningule läbi luugi min mõõtmed 600x800 mm. Juurdepääs luugile peab olema
väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28. Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D, kogupakkumine S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P a) N riiki on tabanud rida avariisid aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse saabumist. c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus- ja
ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk, vaat- lusvahendid (binokkel, öövaatlusseade jne). c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine. d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine. e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto- maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne). f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan- deks vajaminevad kogused. g. Meditsiin/evakuatsioon. Kuidas on tagatud? h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel. i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport. 5. JUHTIMINE JA SIDE a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht, jaoülema asendus. b. Side. Sidepidamise vahendid ja viisid, kutsungid, sagedused, kanalid (põhi ja varu), üleminekud, töörežiimid, piirangud, sidekontroll. c. Parool ja lahingutunnus. KÜSIMUSED
23. veebruaril Keila raudteejaama jõudis punakaardi armee. Andrei Põllu juhtimisel, usaldati talle Eesti I polgustaabi laiali saata. Nähti lähenevaid jalgrattureid, enne kui nad said aru, mis toimub siis jalgratturid läksid kraavi ja hakkasid tulistama. Punakaartlased jooksid tagasi rongile ning jõudsid tervelt Tallinnasse, kuid enamus jäi tulistama sakslasi. Keila all suri 40 punakaartlast, sakslastel suri 3 meest ja 2 langenud. Punakaardi rühmitus aeti laiali. Tallinnas algas evakuatsioon. Sakslasi ei takistanud mitte midagi, teekond oli vaba. Sakslased jõudsid Pääskülla. Baltisakslased tahtsid, et kohe nad sissetungiksid Tallinnasse, eestlased ütlesid, et tasub oodata nii nad tegidki. Ilmusid Saksa lennukid, mis pommitasid Tallinna sõjalaevu. Laevade peal olid väljaõpetamata kodanikud, keda sunniti kütma laevu ja teenima. Saksa väed marssisid Valga linna 23. veebruaril, 24. veebruaril jõudsid Tartusse ja Võrru (Väike tulevahetus). Lõuna-Eesti läks
omanikele. Saksamaa sõjasaagiks võib lugeda neid ettevõtteid, kelle omanikeks oli Vene riik v vene kodanikud. Muuhulgas läksid sa riigi kätte ka suured Tlnasse ehitatud sõjalaevatehased, mille väärtus oli tohutu. Samuti raudteetransport ja laevad, kuid need jäid tööle Baltikumi piirkonda. Majanduses üldnie laostumus Sa okupatsiooni ajal siiski süvenes. Ennekõike avaldus see tööstuses, kuigi langustendents oli alganud juba Ve aja lõpus. Langusele pani põhja evakuatsioon Ve sisekubermangudesse. Sakslased ei suutnud siinseid tööstusettevõtteid käivitada ka seetõttu, et puudusid kütusevarud. Silmas tuleb pidada ka seda, et Sa jaoks pakkus Baltikum huvi eelkõige põllumajanduspiirkonnana. Esialgu jäid seisma enamik seni veel töötanud tööstusev-d. 1918 pandi taas tööle lina-, tiku- ja tselluloosivabrikud. Tööstustööliste koguarv oli siiski vähenenud 5-kordselt. Põllumajandus... ...
eestotsas kindral Unt. Lisaks tegutsesid Tartu ja Tartu maakonna kaitseliidusalgad Kuperjanovi juhtimisel ja Tartu alla koondus ka üks osa Vene valgakaartlaste väest. Stanislav Bulak-Balahhovits - tsaariarmee ratsaohvitser - punaste poolt valgete poole üle läinud. Tartus kujunes situatsioon, et kaitsjad olid isegi ülekaalus ründajatest. Sellest hoolimata Tartut kaitsta ei suudetud. Tartu all valmistuti lahinguks, aga selleks ei tulnud midagi välja, 20. dets õhtul algas Tartus evakuatsioon. Seda kasutasid enda huvides ära nii Tartu linnaelanikud kui ka mõned polgu allüksused. Tartu maakonnavalitsuses esimeheks oli sotsdem Jans - mees, kelle teod ei vääri positiivset meenutamist - tema arvates ei olnud Eestil mingit sansi võidelda suure Venemaa vastu, nõudis, et valitsus tühistaks kõik sõjalised ettevalmistused. II jalaväepolgul puudus tsiviilvõimude toetus. Sellises olukorras ei jäänudki II polgu juhtkonnal muud üle, kui oma väed tagasi tõmmata. 22
Kas on haavu või hematoome? Emfüseem – kas kirurgiline emfüseem viitab lokaalsele kõrivigastusele või on liikunud üles kaelale pneumotooraksist? Larynx – kõri. Kas see on terve? Kas esineb krepitatsioone? Veenid – kas need on laienenud (südame tamponaad, ventiilpingeline pneumotooraks)? Everytime – iga kord. Ja kindlasti enne nende nähtude katmist kaelalahasega. Avatud pneumotooraks Adhesiivne rindkere klapp ja kiire evakuatsioon Ventiilpingeline Dekompressioon nõelaga ja kiire evakuatsioon pneumotooraks Massiivne hemotooraks Kiire evakuatsioon on kõige olulisem sekkumine Laperrind Kiire evakuatsioon on kõige olulisem sekkumine Teie panete esimesena avatud pneumotooraksi diagnoosi: ravige seda kohe, kui see on tuvastatud. Nõeltorakotsentees võib kiiresti leevendada ventiilpingelist pneumotooraksit ja muuta selle tavaliseks pneumotooraksiks
diviisid aitasid operatsiooni „Taifuun“ esialgu seisma panna, kandsid kolossaalseid kaotusi, aga saksa pealetung mõneks ajaks nende kaitsesse takistus. Moskvas eneses oldi valmis kõige halvemaks, et saksa väed tungivadki sinna sisse, ehitati barrikaade ja püstitati tankitõkkeid, al 15.okt alustati Moskva evakuatsiooni, veeti välja valitsusorganid, parteiorganid, koolid, muuseumid, varahoidlate varad. Stalin ise jäi siiski Moskvasse, ka Punaarmee kindralstaap. Selline ootamatu evakuatsioon ja teade sellest, et saksa tankid lähenevad Moskvale, tekitasid paratamatult paanika. 15.-17.okt valitses Moskvas kohutav paanika. Kord taastati alles pärast seda, kui Moskvas kuulutati välja piiramisseisukord ja saadeti tänavatele sõjaväeosad, kes said range käsu korra rikkujad maha lasta. Sõja ajal oli repressiivpoliitika NL-le iseloomulik. Sõja I nädalal võttis Stalin maha terve rea läänerinde kindraleid, kes anti kohtu alla ja lasti maha. Juuli lõpus oli Stalini
15.07.2004/48 ( RTL 2004, 100, 1599) 30.07.2004 «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 lõike 11 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED §1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded. §2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) evakuatsioon inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul; 2) evakuatsioonitee ehitise põranda mis tahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee; 3) evakuatsioonipääs evakuatsioonialast otse välja viiv uks või ehitise sees- või väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult evakueeruda maapinnale;
annaabi.ee 
