Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kogu hoid, hooldus, kaitse (0)

1 Hindamata
Punktid
Kogu  hoid , hooldus , kaitse
 
Hoid, hooldus, kaitse
•  kogude  hoid (kogu säilitamine, hoid; col ection 
maintenance ) –  kogude  pikaajalist säilitamist ja 
kasutamist kindlustavad meetmed:  ratsionaalne  
paigutus , optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja 
bioloogiliste  tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade 
järgimine jne
• kogude hooldus – teavikute kaitse kahjulike mõjude 
(ni skus, tolm,  kahjurid  jm) eest nende säilivuse 
tagamiseks
• kogu kaitse – kogu terviklikkuse kindlustamine; 
meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms 
vastu
Säilitamine

Säilitamine – kõik tegevused, mis aeglustavad 
teavikute  vananemist , takistavad nende lagunemist 
ja pikendavad seeläbi kogude kasutusiga.

Konserveerimine  – materjalide püsistamine 
originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise 
töötlemisega

Restaureerimine – tegevus, mille eesmärgiks on 
taastada objekti oletatav varasem olek

Säilitamise korraldus – põhimõtted, tegevused ja 
viisid, mis võimaldava suurendada teavikutele 
juurdepääsu ja tagada nende säilitamist vastavalt 
ettenähtud ajale
Säilitamine
Säilitamine haarab järgmisi põhivaldkondi:
• Teavikute hoid ja kasutamine
• Kogude hooldus
• Informatsiooni uuendamine
• Konserveerimine
• Ohuplaneering 
Säilitamine
Säilituskava – kirjalikult fikseeritud juhtdokument, mis 
on säilitamise korralduse aluseks ja mil es sisaldub:

Säilituspoli tika

Säilikute füüsilise seisundi kontrolli ja hoolduse 
korraldus

Keskkonnatingimuste seire ja nende tagamine

Ohuplaneering ja julgeolek

Personali ja kasutajate koolitus

Konserveerimine

Informatsiooni uuendamine

Institutsioonidevaheline koostöö
Säilitamise korraldus nõuab  rmtk  osakondadevahelist 
koostööd.
Säilituskava eesmärk ja struktuur

Säilituskava eesmärk on kogude seisundi parandamine
Struktuur:
Taustainfo (asutuse funktsioonid, tegevuse eesmärgid, 
tingimused, maj. olukord)

Keskkonnatingimuste analüüs (hoonete  seisukord , teavikuid 
mõjutavad keskkonnatingimused)

Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta)

Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus)

Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja 
katastroofide puhuks)

Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info 
uuendamismeetodite kohta;  olemasolevad  materjalid ja 
tehn.võimalused) 
Info uuendamine

Informatsiooni uuendamine – 
andmekandja sisulise info ülekandmine 
uuele või samale andmekandjale, uude 
vormingusse või uude 
süsteemipõlvkonda.

Uuendamise käigus valmistatakse infost 
koopiad , mis asendavad  kasutamisel  
originaali.
Info uuendamise eesmärgid
Eesmärgid:
• Säilituseesmärgiga
• Kasutuseesmärgiga
• Säilitus- ja kasutuseesmärgiga
Info uuendamise meetodid
Info uuendamise meetodid:
• Elektrograafiline paljundamine
• Fotograafiline paljundamine
•  Digiteerimine
• Emuleerimine
• Migreerimine
Koopiate tegemine
Koopiad tehakse:
• Kasutuskoopiad – et vähendada originaali kahjustusi 
sagedase kasutamise tõttu
• Asenduskoopiad – kui  originaal  on kasutuskõlbmatu või 
hävinud
• Koopia tänapäevases  vormingus  – et tagada info jätkuv 
kasutatavus
• Koopia näituste tarbeks
• Tagavarakoopiad – väga väärtuslikest ja olulistest 
teavikutest
• Koopia kaugkasutuse tarbeks – RVL
• Koopia info otsingu hõlbustamiseks (nt foto kataloogis)
Koopiate tegemine
Info kantakse originaalilt:
• Samale kandjale (magnetkandjate 
värskendamine)
• Uuele kandjale (kserokopeerimine, 
mikrofilmimine, teisele magnetkandjale)
• Uude vormingusse (digiandmete korral)
• Uude  riist - või tarkvarasüsteemi
Ohuplaneeringu protsess jaguneb:
1. Riskianalüüs
Süstemaatilise riskianalüüsi käigus määratletakse võimalikud ohud 
ning prognoositakse nende mõju personalile, külastajatele, hoonele, 
hoidlatele, arhivaalidele ning hinnatakse võimalikke 
arengustsenaariume ohuolukorras. Võimalikud ohud ja ohual ikad 
tuvastatakse visuaalsel vaatlusel ja loogilise analüüsi käigus. 
2. Ennetusmeetmete rakendamine
Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise 
tõenäosus minimaalsele tasemele. 
3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine
Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem 
tegutsemine igas  erinevas  hädaolukorras inimeste ja  arhivaalide  
päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. 
Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis
4. Ohuplaani koostamine
Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone)  vajadustest  ja 
eripärast.
Ohtude ennetusmeetmed
• Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade 
kohtade  väljaselgitamine
• Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid
•  Tuleohutuse  tagamine
• Evakuatsiooniteede tagamine
• Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja 
hooldus
•  Valve - ja alarmsüsteemide olemasolu
• Nõuetekohane  hoiustamine
Ohuplaan

Ohuplaan on dokument, mis määrab 
õnnetustele reageerimise protseduurid ja 
kahjustuste  likvideerimise meetodid ning 
koostatakse ohuplaneeringu tulemusena.
Eristatakse:
Stiihilised ohud -  tulenevad loodusmõjudest 
või inimvigadest (kahjutuli, veekahjustus, äike, 
infrastr.rikked, varingud, keem.ained jms)

Ründed – lähtuvad inimtegevusest (sõda, 
rahutused, terroriaktid, vargused, vandalism)
Ohuplaan
Ohuplaan peab sisaldama:
• Võimalike katastroofide ja avariide 
kirjelduse lähtuvalt paikkonnast ja hoone 
seisundist
• Tegutsemis- ja teadustamiskavad
• Kogude päästmise, kahjustuste 
likvideerimise ja järelmõjude peatamise 
järjekorra
• Katastroofide ja avariide tõkestusmeetmed
Ohuplaani koostamine
Ohuplaani struktuur: 
• Sissejuhatus – iseloomustatakse lühidalt ohuplaani, sel e eesmärke, autor, 
organisatsioon , mil al tehtud, mil al kontrollitud
• Esmased tegevusjuhendid (teadustamine, töötajate  teavitamine , lugejate 
evakuatsioon) 
• Tegevusjuhendid vastavalt õnnetuse li  gile  (kogude jm varade päästmine)
• Taastamistööde kavad – kokkuvõtlikult sammud mida võetakse ette 
kahjustuste likvideerimiseks 
• Kindlustusteave – eeskirjad, reeglid kahjustuste fikseerimiseks jne.
• Eeskirjad ja reeglid kahjustuste fikseerimiseks
Lisad: 
• Isikute  vastutusalad  ja telefonid
• Evakuatsiooniplaanid 
• Abivahendite  hankimise  nimekiri
• Korruste plaanid koos kogude ja nende prioriteetsusega 
• Võtmete asukohad 
• Kogude ümberpaigutamise juhendid 
•  Dokumendid , mida vajatakse kahjustuste käigus
• Teavitatavad  organisatsioonid  ja ametid
Ohuplaneering
• Ohuplaneering on pidev protsess. Kuna 
olukord muutub pidevalt (muutuvad 
telefoninumbrid, lisatakse uusi säilikuid, 
hoone ümberehitamine jne) tuleb 
ohuplaan koos personaliga üle vaadata 
vähemalt kord aastas. Oluline on personali 
regulaarne  väljaõpe. Seda tuleb mingi aja 
tagant kindlasti korrata .
kogu turvamine
• kogu turvamine ( stock   security ) – kogu 
terviklikkuse kindlustamine; meetmed 
teavikute varguse, rikkumise, kaotamise 
jms vastu

Document Outline

  • Kogu hoid, hooldus, kaitse
  • Hoid, hooldus, kaitse
  • Säilitamine
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Säilituskava eesmärk ja struktuur
  • Info uuendamine
  • Info uuendamise eesmärgid
  • Info uuendamise meetodid
  • Koopiate tegemine
  • Slide 11
  • Ohuplaneeringu protsess jaguneb:
  • Ohtude ennetusmeetmed
  • Ohuplaan
  • Slide 15
  • Ohuplaani koostamine
  • Ohuplaneering
  • kogu turvamine
Vasakule Paremale
Kogu hoid-hooldus-kaitse #1 Kogu hoid-hooldus-kaitse #2 Kogu hoid-hooldus-kaitse #3 Kogu hoid-hooldus-kaitse #4 Kogu hoid-hooldus-kaitse #5 Kogu hoid-hooldus-kaitse #6 Kogu hoid-hooldus-kaitse #7 Kogu hoid-hooldus-kaitse #8 Kogu hoid-hooldus-kaitse #9 Kogu hoid-hooldus-kaitse #10 Kogu hoid-hooldus-kaitse #11 Kogu hoid-hooldus-kaitse #12 Kogu hoid-hooldus-kaitse #13 Kogu hoid-hooldus-kaitse #14 Kogu hoid-hooldus-kaitse #15 Kogu hoid-hooldus-kaitse #16 Kogu hoid-hooldus-kaitse #17 Kogu hoid-hooldus-kaitse #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kogud
52
ppt

Kogud

Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu ­ süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu ­ eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu ­ nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon ­ mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ­ ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist

tehnomaterjalid
Ühiskonna inforessursside haldamine
21
docx

Ühiskonna inforessursside haldamine

Füüsiline kontekst sisaldab kõiki teisi objekte, millega artefakt on seotud valmistamisprotsessis ning edasise kasutamise käigus. Kontseptuaalse süsteemina võib konteksti mõista kui kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda, millega artefakt on seotud. Võimalik on eristada nn primaarset ja sekundaarset konteksti. Primaarses kontekstis on objektil praktiline väärtus. Primaarse konteksti määratlevad järgmised funktsioonid: valmistamine; kasutamine; hooldus. Sekundaarses kontekstis omandab artefakt dokumentaalse väärtuse. Senini valdavalt utilitaarset väärtust omavat objekti hakatakse käsitlema infoallikana. Ennekõike tähendab see seda, et dokument muutub arhivaaliks või ese museaaliks. 5) artefakti infostruktuuri muutumine ajas Objektide infosisaldus muutub pidevalt, kuna kogu aeg toimub nii teabe kadu kui ka juurdetulek. Artefaktide infosisaldust mõjutab terve rida nii füüsikalis-keemilisi kui ka

Ajalugu
Arhivaalide ja teavikute säilitamine
17
docx

Arhivaalide ja teavikute säilitamine

Teksti kustutamiseks kattekiht silendati. Üksikud tahvlid ühendati raamatuks. Puulehed - 1 sajand eKr , Puulehtede kasutamine kirjutusmaterjalina on tuntud paljude rahvaste juures. Sürakuusa kohtud kirjutasid oliivipuu lehtedele nende kodanike nimed, kes saadeti karistuseks maapakku. Puulehtedele kirjutamine oli kuni viimase ajani laialt levinud Indias ja Sri Lankal. Puude koor - Puude koort on ühel või teisel moel kasutanud kirjutusmaterjalina paljud kultuurid üle kogu maakera. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid kasetohtu, nagu ka keskaegse Novgorodi asukad. Novgorodi tohuürikud pärinevad ajavahemikust 11-15. sajandini. Riisipaber - saadakse kung-shu puu säsist spiraalse lõikamise teel. Kasvab looduslikult Lõuna-Hiinas ja Taivani põhjaosas. Kultiveeritakse laialdaselt Hiinas ja Jaapanis. Tegemist ei ole paberiga. Kasutati ennekõike Hiinas vesivärvidega maalimiseks. Kuna sarnaneb paberiga, hakatigi seda 19

Arhiivindus ja inveteerimine
Arhiivinduse vastused
16
doc

Arhiivinduse vastused

Puulehtedele kirjutamine oli kuni viimase ajani laialt levinud Indias ja Sri Lankal. Sri Lankal kasutati kirjutusmaterjalina talipoti puu lehti, Assamis kasutati aaloe lehti, teistes India osades palmüürapalmi. Pärast kirjutise valmimist tehti palmilehtedesse kaks auku ja seoti nööriga lehed raamatuks kokku ja varustati puukaantega Puude koor - Puude koort on ühel või teisel moel kasutanud kirjutusmaterjalina paljud kultuurid üle kogu maakera. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid kasetohtu, nagu ka keskaegse Novgorodi asukad. Novgorodi tohuürikud pärinevad ajavahemikust 11-15. sajandini. nt. Onfimi (7 aastane) joonistused kasetohul, Novgorod, 12. sajandi lõpp ­ 13. sajandi algus. Maiad, Dresdeni koodeks, 900 ­ 1100 Kr. Puukoorest materjal ­ huun. Riisipaber - saadakse kung-shu puu säsist spiraalse lõikamise teel. Kasvab looduslikult Lõuna-Hiinas ja Taivani põhjaosas

Ajalugu
VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs
91
doc

VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

Need väljakutsed on seda teravamad ja eripärasemad, mida tihedam on asustatus, arenenum infrastruktuur ja kõrgem elatustase (maailmastumine). Üheks uuemaks väljakutseks, millele kriisireguleerijad peavad vastu astuma, võib pidada terrorismi, sh küberterrorismi. Riigi kohus on võtta kasutusele meetmed tagamaks kodanike elu, tervise ja vara kaitse võimaliku kriisi puhul. Sellest tulenevalt on kriisireguleerimise teema tänapäeval kogu maailmas väga aktuaalne. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad suuri jõupingutusi, et luua paindlikum ja tugevam ühiskond, mis suudaks vastu seista hädaolukordadele. Hädaolukorda ei saa ennustada ega tihti ka ära hoida. Vaatamata sellele peab riigil olema meetmete süsteem, mille valmistavad ette asjaomased pädevad riigiasutused koostöös teiste osapooltega, et tagada hädaolukorra turvaline lahendamine.

Allika?petus
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

- nägemuse saamise juhtimise ja juhtide tegevuse eripärast, millised ootavad meid 21. sajandil; - mitmesuguste juhtimisdokumentide koostamise ja analüüsimise vilumuste omandamise. ,,Juhtimise aluste" õpetamisel püütakse lähtuda põhimõttest ­ kõigepealt anda algteadmisi juhtimisest, edaspidi aga käsitleda detailsemalt käsitleda alusteadmistel tuginevaid süvaprobleeme. Käesolev konspekt ei sisalda üldjuhul kommentaare teooria ja praktika seoste kohta, sest kogu õppetegevus on üles ehitatud põhimõttele: põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. Oma lähenemises olen käesoleva õppeaine konspekti ja loengud üles ehitanud eelkõige kui juhtimisõpetuse

Juhtimine
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

aidata kaasa kiirabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Erakorralise meditsiini tehnik osutab kiirabi igale inimesele, arvestades seejuures inimese väärikust, tegemata vahet patsientide rahvusel, rassil, usutunnistusel ega sotsiaalsel staatusel. Erakorralise meditsiini tehnik ei kasuta omandatud professionaalseid oskusi kunagi üheski ettevõtmises, mis võiks kahjustada üksikisiku ega ühiskonna heaolu. Erakorralise meditsiini tehnik hoiab saladuses kogu erialase tööga teatavaks saanud konfidentsiaalse sisuga informatsiooni, kui seadus ei kohusta seda avaldama. Kodanikuna austab erakorralise meditsiini tehnik seadusi ja hoiab kõrgel kodanikuväärikust, professionaalina tegutseb ta koos kolleegide ja kaaskodanikega kõigile inimestele tervishoiu parema kättesaadavuse nimel. Erakorralise meditsiini tehnik peab tõstma oma professionaalset taset ja üles näitama hoolt oma kolleegide erialase taseme hoidmise eest.

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun