..................................................... 23 5.3. Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus ........................................................................ 23 5.3.1. Tuletõkkesektsioonid [3] ................................................................................... 23 5.3.2. Tuletundlikkus[3] .............................................................................................. 24 5.4. Evakuatsioon ja pääsud................................................................................................ 24 5.5. Tuleohutuspaigaldis ..................................................................................................... 25 6. KESKKONNAKAITSE. EHITUSJÄÄTMETE KÄSITLEMINE....................................... 26 7. VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 28
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted“. Töö on k
(edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. 3. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D); 9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH); 10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja
9.aprill Saksamaa tungib Taani ja Norrasse 10.mai Adolf Hitler tungib Prantsusmaale 14.mai Holland kapituleerub Kuninganna Wilhelmina pageb Inglismaale 23.mai Saksa armee purustab Prantsuse kaitse Sedani linnas 23.mai Hitler käsib armeel seisata sõjategevus Prantsusmaal ja Belgias 25.mai Hitler käsib armeel jätkata pealetungi Prantsusmaal ja Belgias 27.mai algab evakuatsioon Dunkirkist 28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõik avad, siis
Kõik kommentaarid