TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu,
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed.
4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 28-45 1. Õiguse allikate kujunemislugu Euroopas 1.1. Sugukonnaõigus Vanim õigus on tavaõigus, mis formuleerus iseseisvalt läbi aja, kuid ka kohtupidamistel. Selliseid ühiskondlikud lepped kehtisid kui õiguslikud reeglid, kuni nende vastu argumente ei esitatud. Vajadus protsessuaalsetele reeglitele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Keskvõimu nõrkuse tõttu toetuti nähtavatele ja ilmsetele vahenditele, kuna teist moodi oli raske süüd tõestada. (Samuti toetuti ka teispoolsetele jõududele, nt jumala otsusele ordalia).
saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim, vaimulik võim, linnade raed, Hansa, põlisrahvas oma tavaõigusega Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629) – religioonide dialoog, erinevad ilmalikud valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632, vahetu kontakt Euroopaga, õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus, talupojaühiskonna traditsiooniline katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat) Vene keisririigi koosseisus (1710-1918) – baltierikord kuni 1881, säilis vaimne side Lääne – Euroopaga, 1802 tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga, õiguse kodifitseerimine, talurahva vabastamine pärisorjusest. Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti
2. avalikku ôigusesse kuuluvateks. Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega. Iga ôiguse allikas (vorm) kuulub teatud ôigusharusse vôi mitmesse ôigusharusse. Siit tuleneb tihe seos seadusandluse harudega. 2 1 Loengukonspekt, 2006 2 Õigusõpetus 2005: http://www.emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law ' dualistliku struktuuti kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on
Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne Mittekirjutatud, tavaõigus Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused • Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi) • Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine) • Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .........................
ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus.....................................................................................
Seetõttu on oluline koht VT tõlgetel. Heebrea keele kasutamine aktiviseerus 20.saj koos sionistliku liikumisega. Õigusajaloolaste arvates oli tegemist erinevatel aegadel kirjapandud tavaõiguse normidega, mida iseloomusta religiooni ja õiguse suur seotus. Pika tekkeloo tõttu on erinevad õigusnormid segunenud ning pole teada, kas need on ka reaalselt kehtinud. 9.2. Diasporaa õigus Diasporaa kasvas tunduvalt pärast 2. saj. toimunud Rooma vastase ülestõusu mahasurumist ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles.
tänapäeva ühiskonda mõjutavad. 3 Allika kirjeldus Õigusallika liik ja selle tähtsus Kaheteistkümne tahvli seadustes avaldusid kehtivad õigusnormid ning seepärast võib tahvleid nimetada esimeseks ,,formaalseks allikaks" mis sidus teadaolevalt esmakordselt maailmas ,,kõiki riigi kodanikke kirjalike õigusnormidega" (Ilus 2007, lk 33) Seadus oli kirjutatud kaheteistkümnele pronkstahvlile ning asetatud Rooma Foorumisse, mis oli avalike ürituste keskus. Seaduste üleskirjutamine iseenesest ning tahvlite suurus andis seadustele suurema ,,võimu." Seadused olid kirjutatud kallite metallitahvlite peale, et sümboliseerida seaduste ,,väärtuslikkust" ning kindlust (Meyer 2007, lk 2). Üleskirjutatud põhiseadused olid kõigile kodanikele nähtavad ning igaühel oli parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks
Ajalugu ei ole ideaalne ning Õhtumaa ajaloo vältel on ilmalikud ja vaimulikud võimukeskused pidevalt võidelnud üksteisega oma võimu suurendamise eest. Aeg-ajalt on üks või teine pool tihtipeale uskunud, et tal on õnnestunud teine võimult lõplikult minema kihutada, kuid taoline ülekaal ei ole Õhtumaal siiski kunagi osutunud püsivaks. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul toimivad juristid ja teoloogid eraldi. Õigus ei ole Lääne kultuuris autonoomne mitte ainult usu suhtes, vaid ka poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Õhtumaa juristide identiteeti on alati kuulunud teadmine allumisest eelkõige õigusele kui iseseisvale nähtusele, valitseja iga sõna ei ole koheselt õigus. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik
Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirjeldav osa II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti. Peab lähtuma varem tehtud otsustest. Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid. Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse. Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt. Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud.
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
Esiteks on ülevõtmisest suur praktiline kasu, eriti seadusandjatele, kes hoiavad kokku aega, mis kuluks seaduste esialgsele produtseerimisele. Arvan, et lihtsamat teed minnakse, sest õigussüsteemid on vägagi sarnased vahetevahel ja ülevõetavaid seadusi tuleb vaid natukene kohendada. Ka Eestis on võetud ulatuslikult üle saksa õigusest. Leian, et oleme teatud eelkäijad (kellelt seadusi ülevõteakse) õiguses endale valinud just see tõttu, et kultuurilised erinevused on väiksed ja õigussüsteem lahendab antud päevakorralisi probleeme. ,,Principia Iuris Civilis" sisaldab laiaulatuslikke selgitusi, isegi pealkirjad on kommentaaridega, need on abiks neile, kel on vaja tõlgendada kehtivat õigust. Üleüldiselt leian, et tänapäeval on vajalik seaduse kommenteeritud väljaanne, kuna see aitab seadust paremini mõista ja kui tekib vajadus tõlgendamise järgi, siis on lähtepunkt olemas. Olulist
antakse harilikult antud mõiste ... Klassifikatsioonid- kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Teooriad- Doktriinid- mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem. Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis. Kui on alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia). Nõia kindlakstegemise uputamisproov kestis uusajani. Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku… Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond. Seda ning selles valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam füüsiline ja bioloogiline julgeolek. 1.2
Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...........................................................6 2.1Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut................................................................6 2
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu m�
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5
Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 21. Õigussüsteem, -perekond ja haru 1) Õigusüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kauoa 2) Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 3) Õigusharu on õigunormide kogum, mis moodustab iseseisva osa üigusesüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondile suhteid (tööõigus, perekonnaõigus) 22. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid
otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. Õigussüsteem, õigusperekond ja õigusharu. Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu
väärtusmastaape, millega õiguskord ennast muutma peab. Selliseid väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaotub kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 24. Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Islami õigussüsteem Hinduistlik õigussüsteem Judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks
Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid. Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud. Vara päris testamendis nimetatud isik(ud). Testamendita surnud isiku vara päris lähim isapoolne sugulane kadunud isiku vara, kui isapoolset sugulast ei olnud said kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased. Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
