Rahvusvahelised organisatsioonid Eurooopas (0)
Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus.
- 1951,1957,1993/Eesti 2004
- 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros , Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi , Ungari
- 7 institutsiooni:
1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve.
2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine , esindaja/ volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas)
3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand , Siiri Oviir )
4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus)
5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid)
6. Euroopa Ülemkoda
7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus
Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
- 1949/Eesti 1993
- 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene
- Peasekretär : Thorbjorn Jagland
NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust.
- 1949/Eesti 2004
- Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid , Belgia, Holland, Island , Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Albaania , Horvaatia
- Peasekretär: Anders Fogh Rasmussen
- Kuuluvad NATOsse, aga ei kuulu Euroopa Liitu - Norra, Island, Türgi, USA, Kanada, Horvaatia, Albaania
Euroala – ala kus kehtib EL ühisraha euro.
- 1998/Eesti 2009 ja raha tuli käibele 2011
- Riike 17
Schengeni viisaruum – ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
- 26 riiki – 4 mitte EL liiget (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ), 3 EL liiget ei kuulu (Rumeenia, Bulgaaria, Küpros).
- Eesti 2004
ÜRO e. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine.
- 1945/Eesti 1991
- Liikmeid 193
- Peasekretär: Ban Ki- Moon
Inimõiguste alased dokumendid – Konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine, inimõiguste tagamine.
- EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON (1950): kodaniku- ja poliitilised õigused
- EUROOPA SOTSIAALHARTA (1996): sots ja maj õigused
- ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON (1948): inimõigused
OSCE e. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – Rahu ja stabiilsuse tagamine.
- 1975/Eesti 1991
- 57 riiki
- Peasekretär: Lamberto Zanner
WTO e. Maailma Kaubandusorganisatsioon - Reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
IMF e. Rahvusvaheline Valuutafond – rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev org.
- 1944-45/Eesti 1992
- 188 liikmesriiki
G8 - tähistab maailma juhtivate demokraatlike tööstusriikide (Ameerika Ühendriigid , Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) ja Venemaa iga-aastaseid kohtumisi; tippkohtumisel arutavad riikide liidrid aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi ning kohtuvad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega. Sai alguse 1975. aastal.
Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted - The Coca -Cola Company, Toyota, IBM, McDonalds , Shell.
Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud - Greenpeace , Amnesty Inernational (meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; korraldab inimõiguste kampaaniaid), Katoliku Kirik , Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit.
Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus , nälg, terrorism , põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine , inimkaubandus ( orjus ), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile).
Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võivad olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud.
Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
Positiivne arenenud riikidele - uued turud ; odav tööjõud - firmade kasumi suurenemine; odav tooraine - firmade kasumi suurenemine; poliitiline ja majanduslik ülemvõim
Positiivne arenguriikidele -
rahvusvahelised
tütarfirmad - töökohad : hõive, elatustase tõuseb; haridustaseme
ja kvalifikatsiooni tõus; infrastruktuur paraneb ja areneb;
välisinvesteeringud - majanduse elavnemine
Negatiivne
arenenud riikidele - suurenev immigratsioon ; töökohad emigreeruvad ; sõltuvuse suurenenud
rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne
kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad,
odavama tulemiga tootmisetapid ; arenguriikides keskkonda saastavamad
etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur
Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine , mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon , õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine.
Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid
- hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
- lahendada tülid rahumeelselt
- pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
- austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
- mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
- austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi
- edendada koostööd riikide vahel
- järgida rahvusvahelise õiguse norme
Rahvusvahelise suhtlemise vahendid
- Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991)
- Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud)
- Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007)
Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus.
Postmodernne ühiskond –
Kõrgelt arenenud
ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna
individualiseerimine.
de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult.
de facto tunnustamine –
tegelikult,
faktiliselt, praktikas.
Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest.
Ebaõiglased - vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks; ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavad sõjad.
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus.
1951,1957,1993/Eesti 2004
27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari
7 institutsiooni:
1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve.
2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas)
3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir)
4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus)
5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid)
6. Euroopa Ülemkoda
7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus
2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
1949/Eesti 1993
47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene
Peasekretär: Thorbjorn Jagland
3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust.
1949/Eesti 2004
Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Albaania, Horvaatia
Peasekretär: Anders Fogh Rasmussen
Kuuluvad NATOsse, aga ei kuulu Euroopa Liitu - Norra, Island, Türgi, USA, Kanada, Horvaatia, Albaania
Sarnased õppematerjalid
3
docx
Euroopa Liit
Praeguse seisuga kuulub Schengenisse 25 riiki ja need kattuvad suuresti EL riikidega.
EL riikidest ei kuulu Suurbritannia ja Iirimaa (ise ei soovi), Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros (ei ole läbinud
hindamiskriteeriume). EL välistest riikidest kuuluvad Norra, Island ja Sveits. Schengeni viisaruumis ei kontrollita sisepiiri
ületamisel passi, kuid isikuttõendav dokumendi olemasolu on kohustuslik.
NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu organisatsioon
Asutati 1949.a. PõhjaAtlandi ehk Washingtoni lepinguga. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada,
Luksemburg, Norra, Portugal, Taani, Prantsusmaa, Suurbritannia (12).
Hiljem liitunud: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari. Viimane laienemine 2004 Eesti, Läti, Leedu,
Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia. Kokku 26.
6
doc
Euroopa Liit, ÜRO, OSCE
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt
moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine
ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste
probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO
põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO
töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines
ÜRO-ga 17. septembril 1991.
60
pptx
Rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvahelised
organisatsioonid
Eesti osalemine
rahvusvaheliste
organisatsioonide töös
ÜRO – Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon
• Asutatud: 24. oktoobril 1945
• Peakorter: New York
• Liikmeid: 193
• ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon
• Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast
ÜRO eesmärgid
ÜRO eesmärgid:
• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku
tagamine;
• riikidevaheliste sõbralike suhete
arendamine;
• rahvusvahelise koostöö saavutamine
rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-,
kultuuriliste ja
humanitaarprobleemide
lahendamisel ning inimõiguste
3
odt
Ministrite nõukogu, euroopa komisjon, osce, opec
anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on
kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on
väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks
nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub
Luksemburgis.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51
riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja
julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse,
kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni
tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri
jõustus 24. oktoobril 1945
2
docx
Organisatsioonid, eksamiks
· 1990: laienemine endise Saksa DV alale
· 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari
· 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
· 2009: Albaania ja Horvaatia
1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse.
Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse
vastu.
2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF).
2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO
Responce Force, NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varasemalt välja pakutud
NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel ühine planeerimine ja
väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab
2
doc
Ühiskond, rahvusvaheline suhtlemine (organisatsioonid)
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon.
Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku,
sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine.
ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991
Peakorter asub New Yorgis
Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana)
Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
1
xlsx
Euroopa Liidu alused
parlamentaarne Assablee (13 alalist liigeT),
rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 Loodi Euroopa Nõukogu, muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega Peasekretär + sekretariaat, Euroopa Kohalike
Euroopa Nõukogu EN 1949 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. tegelevaks organisatsiooniks ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress
Euroopa Rahainstituudi EMI
8
docx
Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi
vahel.
19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa
valitsejaid ühendav Püha Liit.
Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja
Hetiidi kuninga vahel
Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised
organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace)
Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle
Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja
konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda)
Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse
võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord)
Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid