Bertholt Brecht (0)

Bertolt   Brecht  
Kirjandusvoolu mõiste
Modernism  (prantsuse  moderne  „uudne“, „nüüdisaegne“)
Modernisliku kirjanduse  olulisteks  joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja 
moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist  suhtumist  
minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti  uutel  
alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne.
Elulugu
•
Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis 
•
Suri 14. august 1956 Ida­Berliinis Saksa DV
•
Saksa näitekirjanik,  lavastaja  ja luuletaja
•
Isa oli katoliiklane, ema protestant
•
16­aastaselt kirjutas esimese näidendi
•
18­aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma  halvas  
tervise tõttu
•
Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp – pagendus. Just sel aastal tulid 
Saksamaal võimule  natsionaalsotsialistid  ning Brecht oli Hitleri mustas 
nimekirjas number viis. 
•
Brechtilt võeti Saksa kodakondsus ja ta kolis Taani
1940. aastal tungisid Saksa väed ka Taani ning Bertolt Brecht oli sunnitud põgenema, 
kust järgmisel aastal sõitis läbi Venemaa Los Angelesse
1947. aastal tuli Brecht tagasi Euroopasse, Viini 
1950. aastal anti talle Austria kodakondsus
Suri 1956. aastal
Testamendis käsib ta end matta metallist kirstu, et ussid tema keha ei rüvetaks
Looming
Draama
Eepika
"Baal" (1918) 
" Trummid  öös" (1922) 
romaan "Kolmekrossiromaan" 
"Mees on mees" (1926) 
(1934) 
" Kolmekrossiooper " (1928) 
"Tapamajade püha Johanna" (1929–1930) 
"Galilei elu" (1938–1939) 
"Ema Courage ja tema lapsed" (1939) 
Lüürika
"Hea inimene Sezuanist" (1938–1940) 
poeem  "Legend surnud 
"Härra Puntila ja tema  sulane  Matti" (1940–
1941) 
sõdurist" (1933) 
"Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) 
luulekogu  "Sada laulu" (1951) 
"Švejk Teises maailmasõjas" (1941–1944) 
" Kaukaasia  kriidiring" (1944–1945) 
Esseistika
traktaat "Vaseost" (1939–1940) 
raamat "Väike teatriorgan" 
(1948) 
Eesti teatris
Bertolt Brecht ­ "Ema Courage ja tema 
lapsed."
Lavastaja:  Herbert  Schenk (Saksamaa)
Osades:  Silvia  Laidla,  Kadri  Oim, Indrek Ojari,  Tanel  Begmann, Dajan Ahmet, Triin 
Tüvi, Heino Pall
Kunstnik:  Dagmar  Kase
Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann
Bertolt Brecht «Härra  Punttila  ja tema 
sulane Matti» 
Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi
Tõlkija: Debora  Vaarandi
Lavastaja: Kalju Komissarov
Kunstnik: Jaak  Vaus
Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Liikumisjuht: Oleg Titov
“Härra Punttila ja tema sulane Matti”
Rahvatükk, kus  nalja  ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. 
Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk 
kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii 
meeliülendavalt... Ja selles sulnis  rahus  vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik 
Punttila ning kihlub järjest kõigi vastujuhtuvate naisukestega. See on aga alles algus, 
sest ühel hetkel saab ta kaineks ja hakkavad juhtuma hoopis teistmoodi asjad
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht
http://en.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht
www.google.ee

Document Outline

• Slide 1
• Kirjandusvoolu mõiste
• Elulugu
• Slide 4
• Looming
• Eesti teatris
• “Härra Punttila ja tema sulane Matti”
• Kasutatud kirjandus