omadused. – võimaldab pidada gruppi kuuluviad kardinaalselt erinevateks teistesse gruppidesse kuuluvatest. – toetavad väiteid, et sarnasust loovad omadused on samaaegselt ka … Kontakti hüpotees – stereotüüpide muutimine on tõenäolisem järk-järgult kui tutvutatakse grupi esindajaga, kses erineb stereotüüpsest esindajast vad mõne võrra. 2. tajutav subjekt – esmamulje. Esmasuse ja hiljutise efekt – millal inimese kohta infot saadakse – kas varem(esm) või hiljem(hiljut). Esmasuse efekt = esmamulje on määrav ja jääb kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkond – contrast e kuivõrd ta eristub keskkonnast. 3. Kontekst Kolm muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga 1. kontekst 2
- Piiramatu (?) mahuga (Tähelepanek: mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid ! - see tõendab tegelikult just PDP-tüüpi lähenemise õigsust. KUIDAS?) Sellistel tarkadel inimestel on efektiivsem meeldejätmise meetod, mis võimaldab paremini seda infot ka välja võtta. - STM-s ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju VERSUS mälutrasside kadumine /kättesaadavuse langus. - Seda, et unust.mehhanism võib olla erinev, tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel Esmasuse efekt - Mälu on sõltuv sellest, kui palju sa midagi harjutad. Seepärast jäävad esimesed asjad nimekirjas hästi meelde, sest need on kõige paremini läbi harjutatud Värskuse efekt (recency effect)- Nimekirjas viimati esinenud sõnad jäävad hästi meelde, sest need on ajus kõige värskemad, viimasemad 2. Mis on esmasuse ja värskuse efektid? Kuidas tõendavad need lühi- ja pikaajalise mälu erinevust?
assotsiatsiooni treeningu ja hea tuju vahele? Ei 3. Üldistatult öeldes on kõigi mälu süsteemide ühiseks funktsiooniks tuleviku ennustamine 4. Vahel ei tule mul kodus meeldegi, mis mu PIN-kood on, aga poes on see alati meeles. Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10
4. Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse? Mälu pärsivad- ajukahjustus(amneesia), interferents e. vastastikune häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Tähelepanu pärsivad- stressorid,müra,ärevus,amfetamiin,nikotiin,alkohol,rahustid,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid? Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub
Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)? · Kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad (kas ta oleks saanud käituda teisiti)?
Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul.
filosoofid tihti naersid, et mitte nutta.9 Ammu on tähele pandud: ,,Naljaka üle naerda tähendab suhtuda sellesse täiesti tõsiselt." ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist. Kui neidsamu plaane hiljem meenutama hakata, peame pöörduma juba pikaajalise mälu ruumi, kuhu need on salvestunud. Esmasus ja värkus töömälu puhul Töömälu maht on 7 (+/-2) ühikut. Just selline mahu arv on ära tõestatud näiteks läbi sellise katse: katsealustele loetakse ette 40 seostamata sõna. Inimesed mäletavad tavaliselt listi esimesi sõnu (s.o esmasuse efekt ehk me pöörame alguses rohkem tähelepanu, kui hilejm) ja viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s.o värskuse efekt). Iga uus töömällu salvestatav sõna lükkab sealt välja mõne eelmise sõna. Ainsana ei lükata välja viimasena kuuldud sõnu. Töömälu mahtu saab suurendada rekodeerimise abil, st kuuldud ühikutest luua seoseid. Näitena suvaline numbrijada 177620001066 ning kui muuta see ajaloosündmuste kohaselt
Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine Kontekst- samasse olukorda tagasiminek Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik unustamine o Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine, Meenutamine- mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam, kus on avatud küsimused Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test) Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t)
12. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et EL-i õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 13. Mis vahe on EL-i õiguse ülimuslikkuse ja esmasuse vahel? Vastus: Neil ei ole otsest vahet. Ülimuslikkuse põhimõte ehk Euroopa Liidu õiguse esmasus tähendab, et siseriiklik norm jäetakse rakendamata siseriikliku ja Euroopa Liidu normi sellise vastuolu korral, mida ei saa tõlgendamise kaudu lahendada. 14. Mis muutus Eesti kohtute (sh Riigikohtu) jaoks alates 1. maist 2004? Vastus: Eesti kohtute jaoks muutus alates 1.maist 2004 see, et õigusmõistmisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest. Lisaks on peale 1
Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused
· Otsest seost reaalsusega ei pruugi olla · Peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet 14 Isikutevahelised protsessid I Sotsiaalne taju Subjektiivsed järeldused ja tõlgendused toimuva kohta; kujuneb suhtumine teistesse inimestesse, mis suunab käitumist; sageli otsustatakse teise tajumisel varasema kogemuse põhjal. Esmamulje- kujuneb automaatselt, kiirelt. Olulised välised tunnused S.Asch: Esmasuse efekt olulisim on info, mida kuuldakse/nähakse esimesena, esmamuljet on hiljem võimalik muuta. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa. II Suhtluspartneri taju 1. Äratundmine sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2
) 5) kui materjal väga pikk, 4.seeria, siis ei ole võimalik täpselt meelde jätta, jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt. 6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei
eemaldamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus v pikeneb kestus Primaarne sarrustaja-loomupäraselt rahu pakkuv, ei pea õppima vesi,toit,seks Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga. NB!sarrustus on tõhusam kui karistus, sest karistus vähendab ebasoovitavat käitumist, kuid ei mõjuta soovitavat. 8.Mälu töömälu parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund esmasuse efekt kalduvus mäletada nimekirja eesotsas olevaid esemeid värskuse efekt kalduvus mäletada nimekirja lõpus olevaid esemeid känkimine töömälus olevate materjalide ümberoragniseerimine, ühendades infokilde suuremateks üksusteks Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised.
Kuuendal astmel on määrused ning viimasel, seitsmendal astmel kõige nõrgema jõuga kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigust loovad aktid. Antud uurimistöö alus - tubakaseadus kuulub rahvusliku õiguskorra püramiidis neljandale astmele - seaduste alla, mis on vastu võetud Riigikogu poolt. 2.1 Kuidas suhestub analüüsitav õigustloov akt Euroopa Liidu õiguskorraga? Euroopa Liidu õiguskorra ja liikmesriigi (nagu Eestigi) vahelises suhtes on õige rääkida esmasuse põhimõttest: esmalt peab vaatama Euroopa Liidu õiguskorda ja siis siseriiklikku. Euroopa Liidu õiguse allikad on Euroopa Kohtu otsused ja tõlgendused ning Euroopa Liidu seadusandlike organite aktid. Eesti on alates 1. maist 2004. Euroopa Liidu täisliige ja seega peavad Eestis välja antavad seadused olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Tubakaseadus, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti
Kasutatakse kaht liiki informatsiooni: - Staatiline - Dünaamiline Staatiline suhtlemise käigus ei muutu nt sugu, kasv, vanus jne. Dünaamiline muutuvad tujud, zestid, poosid jne. S. Achi väitel mõjutavad inimese taju atsentraalsed (mittekesksed jooned) : Soojus, külmus. Tsentraalsed jooned on väga informatiivsed, seda ka esmamulje põhjal. Esmane ja viimane mulje Tajuprotsess võtab vastu teatud informatsiooni, teatavat ignoreerib. Olulisim on esmasuse efekt e esmamulje, mis tekib esimese 2 min jooksul. Informatiivsed on nii positiivsed kui negatiivsed jooned, ka äärmuslikud jooned. Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures
episoodiline) Inplitsiitne mälu - alateadlik, kogetud info mõjutab teadvustamatult Retrospektiivne mälu tagasivaatav mäletamine Prospektiivne mälu edaisvaatav, tulevikus mäletamine Tulving- protseduuriline, semantiline, episoodiline Praiming varasema stiimuli mõjutus hiljem (loetud sõna table, palutakse lõpetada tab... vastab ilmselt table kõigepealt) Värskuse efekt esimeste asjade mäletamine paremini Esmasuse efekt viimaseid asju mäletatakse paremini kui keskmisi Töömälu visuaalse ja ruumilise info töötlemise uurimine: visuaalse mahu tuvastamine: visuaalsete stiimulite esitus, keerulised kirjeldamist vajavad stiimulid, hääldamisülesande kordamine samal ajal ruumiline: teekonna kirjeldamine ruumiliselt, tähiste suhteline paiknemine Episoodiline vahehoidla: erinevatest allikatest tuleva info hoidmiseks ja sidumiseks.
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje
ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust.
Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused
Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused
defineeritakse läbi omaduste?) Defineerides märki ei näe me märgi omadusi. Märgiks saab ta siis, kui ta asendab midagi muud. Märk on seda, mida märgatakse. Märgi def. esimene osa on laen skolastikutelt. Märgi ja asja vahekord ei ole konstantne. Liiklusmärgi esimene funktsioon on see, et ta on märk. M Tähendus: Universum on lõpmatu tsükkel märkidest ja tähendustest. Peirce'i märgitüpoloogia: I märk ise oma olemuselt. Seotud objektiga läbi esmasuse, mingi kvaliteedi. Näiteks: (IKOONILINE MÄRK) On see õun või kirss ? Märgi oluline omadus: Me ei aja teda segi asjaga II märk suhtes objektiga. See on kõige tähtsam kaks objekti on omavahel seotud. Näitab suhet ja suunda. Näiteks. (INDEKSAALNE MÄRK) III märk suhtes interpretanti. Üldine seaduspära, omadus, reegel või seadus. Näiteks õun sümboolne, ühelt poolt üldine, teiselt poolt suvaline ta on kokku lepitud.
ühte nägu. 42 Stereotüüpide põhjused: 1) Kokkupuudude puudumine - liiga vähesed kokkupuuded teistesse gruppidesse kuulujatega. 2) Ebatüüpilise esindaja skeem - mida ebatüüpilisema esindajaga on tegu, seda väiksema tõenäosusega oma uskumusi muudetakse. — Skeemid suunavad tähelepanu, organiseerivad infot mälus, mõjutades seda, mida hiljem mäletatakse ning milliseid järeldusi tehakse. Esmasuse efekt (- S. Asch) - teisest inimesest mulje kujunemisel mängib olulist rolli see, millist infot tema kohta esmajärjekorras saadakse. Walter Lippmann «Avalik arvamus» (1922) Ogranisatsiooni tunnused: - Koosneb inimestest või inimgruppidest. - Nende tegevus on koordineeritud. - Liikmeskond on üsna täpselt piiritletav. - Liikmed puutuvad pidevalt kokku. - Organisatsiooni liikmetel on ühine eesmärk või ülesanne.
õiguslik jõud nagu aluslepingul, see tõstab põhiõiguste kaitse EL keskmesse (enne EL ja riik, nüüd EL ja isik). Harta olulisus ei ole ainult see, et õiguste tõlgendamine peaks kooskõlas hartaga toimuma, vaid nüüd kui ta on oluline osa EL õiguses, siis neid EL õiguse valdkondi on nüüd väga palju – kuidas tõlgendada, kas igakordne siseriikliku õiguse kohaldamine on nüüd EL õiguse kohaldamine? Pärast Lissaboni lepingut kohalduvad kõik EL õiguse printsiibid (esmasuse printsiip, C-3-199-11 kohtuotsus). Nüüd ka suurem ja tihedam seostumus teiste EL õiguse valdkondadega, toimub aina suurem integratsioon teiste valdkondadega. Poola ja Saksamaa pole senini tunnistanud EL õiguse ülimuslikkust. 83(2) – kuidas tõlgendada, millal peaks kasutama kriminaalõiguslikke sanktsioone? Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua
nõrgenemises Kontsetratsioon keskendumine . Väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsioon kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja struktuure . Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Refrektaarsus tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Tähelepanu tüübid labiilne (ei suuda keskenduda) , avara väljasuunatud tähelepanuga (eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, olla sellele avatud), avara sissesuunatu ( eeliseks suurema hulga info vastuvõtmisele ja sisemisele töötlemisele), kitsa
pretendeeriva subjekti seisukoht asja otsustamisel on määrav. Juristi jaoks seondub õiguse eksisteerimine eri tasanditel kohalikul, riiklikul ja supranatsionaalsel eeskätt küsimusega, kuidas valida kattuva reguleerimisalaga ja omavahel vastuolus olevatest normidest see, mis kuulub kohaldamisele. Ei saa olla juhus, et mitmete välisekspertide soovitused EL-ga ühinemisest võimaldatavate PS muudatuste kohta kattusid selles, et EL õiguse ülimuslikkuse (esmasuse) doktriin toob kaasa olulisima riigiõigusliku muudatuse, mille kajastamine PS-s on möödapääsmatu. Selle küsimuse lahendab PSTS § 2. PSTS § 2 sätestab põhimõtte, Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Teatavasti esitas Eesti Vabariigi Valitsus ametliku liitumisavalduse Euroopa Komisjonile 28. novembril 1995.
nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem
pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt
konsentratsioon - ehk keskendumine (vastandiks hajuvus) väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsioon - selle all mõistame seda, kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhtelisel paremini esimesena siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus - on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid
fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusse tungida. Tähelepanu organisatsioon eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. (Nt monotoonsete plõksatuste subjektiivne rütmiseerimine) 39 Esmasuse printsiip tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitud esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhteliselt paremini esimene siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant,
Kontsentratsioon - keskendumine, mis väljendab valivuse sügavust, seda kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusse tungida. Tähelepanu organisatsioon eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. (Nt monotoonsete plõksatuste subjektiivne rütmiseerimine) Esmasuse printsiip tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitud esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhteliselt paremini esimene siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad
millised on seejuures peamised tõendid/argumendid ? Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus. Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid: esmasuse ja värskuse efekt). Kõikidel mäluoidlatel on erinev töötlusaeg, suurus ja unustamisemehhanismid. Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.
liiga vähe uuringuid - kas hüpoteesid on tõepärased ja hästi koostatud Põhielemendid on ümber lükkamatud Palju rakendatakse seda teooriat töös Inernaliseeritud maailma mudel!! TÄHELEPANU toetub kiindumussuhtele Tähelepanu on seisund ja samas tunnetus ja regulatsiooni protsess Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste stiimulite osas ja suunata tajuprotsesse vastavalt sellele valikule Esmasuse printsiip - efektiivsem on see osa, kuhu esimesena tähelepanu juhitakse Sõltuvalt tahteliste protsesside osast tähelepanus räägitakse tahtmatust ja tahtelisest tähelepanust Tahtmatu tähelepanu: Tähelepanu tugevus ja ootused, mida sa sellelt välisaärritajalt ootad Ühe ja sama ärritaja korduval tekkimisel tähelepanu hääbub (näide: reklaamid) Tegevus peaks vahetuma umbes 12-15minuti järel, et laps suudaks tahtmatut tähelepanu hoida
sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. 9. TAJUMISE EFEKTID. Tajuvead: Esmasuse efekt - esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: 1. äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. 2.Üldmulje kujunemine.
nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust.
atraktiivsus vms...? 1984- Ameerika uurija nimetas face-ism'iks. Uuris ajalehtedes ja ajakirjades kujutatud naiste ja meeste fotosid. Avastas, et mehi kujutati pasiipildina ja naisi terve kehaga (võrdluseks- mehed kui mõistus ja naised kui keha). Uuris ka maale ja neil kehtis sama asi (17- 19 saj. maalidel vist). Efektid: 1) Järjestuse efekt. Esmase ja hiljutise efekt- millal inimese kohta infot saadakse- kas varem (esmane) või hiljem (hiljutine). Esmasuse efekt= esmane mulje on määrav (võõraga kohtumisel). 1959- eksperimendid selle kohta (esmamulje). Esmamulje kujuneb välja kuskil 60 sekundiga- 4 minutiga (selle kohta on erinevaid andmeid/arvamusi- kindlasti ei ole kumbki vale). Tajuga seonduvad mehhanismid on seotud esmamuljega! Kuidas esmamulje kujuneb? 1. Inimese füüsiline välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkonna kontrast Järjestuse efekt on püsiv efekt.
Sellisel juhul on testi tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel (Tulving) • Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Konteksti sarnasus salvestamise ja meenutamise ajal. Meeldetuletamine - äratundmine lühimälus. Värskuse efekt – esimesena esitatud materjali äratundmine on kõige madalam, ja kõige parem on viimati esitatud materjali äratundmine. Esmasuse efekt – esimesena esitatud pildi äratundmise protsent kõrgem ja viimasena esitatu oma madalaim (Wright et al., 1985) Kuidas muuta meeldetuletamist efektiivsemaks? Oma vihjetest süsteemi loomine Meeldetuletamine on edukam ka siis, kui see toimub omandamisest teatud aja möödudes – nii jõuab omandatu mälus selgineda. 28
Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus, organiseeritus, terviklikkus, interpreteeritavus, subjektiivsus. Tajuvead : haloefekt, loogika viga, leebuse efekt, sarnasusefekt, juhutunnusest lähtumine, stereotüpiseerimine, esmasuse efek. Implitsiitse isiksuseteooria on, et meie taju teisest inimesest ei koosne pelgalt omaduste kogumikest. Me loome teisest inimesest tervikliku ettekujutuse, mis oma olemuselt on enam 32 kui omaduste summa. Kasutatavad skeemid mõjutavad seda, kuidas grupeeritakse tajutavaid omadusi. Stereotüübid on lihtsad veendumuste kogumid mingi grupi esindaja tõenäose ja tüüpilise käitumise kohta
järjestikuse õppimise meetodi vastandiks, lubas U -kujulise meenutamiskõvera alusel need kaks © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 31 mälutüüpi teineteisest eristada. Kõvera kaudu avalduv värskuse efekt (viimase 7 +/- 2 elemendi parem reprodutseerimine) viitab lühimälule, esmasuse efekt (jada esimeste elementide parem meenutamine) aga pikaajalisele ehk püsimälule. LÜHIMÄLU MUDELID Infotöötlusmudelid Waugh' ja Norman'i (1965) mudelis säilitab esmane mälu sõnalist infot, mis on kätte saadav täpselt (näiteks sõnad vestluses kasutamiseks). Varasem info on kättesaadav teisesest mälust ainult siis, kui see esmases teatud korrastamise (ehk töötluse) läbis.
annaabi.ee 
