ravimiseks 8)Harilik Humal sugukond:kanepiline eelistab niisekid kasvukohti kasutamine: õlletegemine; tee, tinktuuri, kapslite, tabletide valmistamine Toime: alandab meeste sugutungi (naistel vastupidi); annab elujõudu; unetuse, närvilisuse, pinge, stressi ravi 9)Harilik Kalmus sugukond: võhalised juunist-juulini (aga mitte igal aastal) kasvab veekogude ääres Kasutamine: maitsetaim, lõhnaõlides, ravim Toime: parandab ja soodustab seedimist, tekitab söögiisu, peletab kirpe 10)Sookask (petula-perekond kask) sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed mitmeaastane heitleheline kuni 25m õitsemisperiood: aprill-mai kasvukohad: niisked kohad nt. Puisniit, raba tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus
ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal
ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka külmetushaiguste raviks. Taime on kasutatud hiirte ja rottide tõrjeks. Värske taime põletamisel toas võib surmata putukaid. * Leesikas; Droog lehed Toime põletikuvastane, valuvaigistav
Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa
GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. 6. SAMBLAD. NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS. SAMMALDE ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA- SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD. Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus
Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6.Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel. Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju
Teekummel Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja vitamiini C, on tugeva põletikuvastase toimega. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel. Paiseleht Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. On ravimtaim. Tavaliselt kasutatakse kuivatatud lehti, Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. 8 6. Kasutatud kirjandus Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn. Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika
künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme
neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta). Neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest.
käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku
käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
suurendavad selles hapniku hulka. 8. Sammalde tunnused. Mille poolest on sammaltaimed vähem arenenud kui teised taimed? Sammaldel puuduvad juured-neil on risoidid . Kuna risoidid ei suuda taime veega piisavalt varustaa, langeb selle omastamise kohustus peamiselt lehtedele ja varrele. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Miks samblad kasvavad tihedalt koos ega kasva kõrgeks? Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Tihedasti lähestikku hoides lahendava taimed vee- ja tugiprobleemi korraga : nad toetravad üksteist ja niiskus nende ümber ja sees püsib kauem. 9. Sammalde tähtsus looduses. Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad hapnikku rohkem kui ise tarvitavad
asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Ka võilille piimmahl on ravim. Sellest valmistatakse ka kautsukit. See on kummi tooraine. Võilill on meelistoiduks paljudele loomadele, näiteks küülikutele. Võilill on umbrohi, mis võib paljuneda nii seemnete kui ka juurestiku abil. Võilillest on väga raske lahti saada. Harilik hiirekõrv (kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi) Hiirekõrva pole looduses raske ära tunda. Juba päris suve algul võime tema
Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma
Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning ver
aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline
mao- ja sooltegaasi vähendamiseks. Samuti kõhulahtisuse, kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.1 klaasi keeva vee kohta võtta 1 teelusikatäis koirohuürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitatav liialdada, sest liigse tarvitamise korral on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim. Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdsetes kogustes, võtta seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/4 klaasi 3 korda päevas kõhuvalu, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral või kui üldist rahustit. Koirohuürt, tedremaranajuured. Mõlemaid võetakse võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse 15 minutit tõmmata ja juuakse 1/4 klaasi söögi alla
12 kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar. ÜRT-PUNANUPP Nimi: Sanguisorba officinalis, tõlkimisel saame sanguis veri, sorbeo imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari sulglehekestega. Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased
2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer 8)Populatsioon- kased kaasikus 9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised 5)Klass: Imetajad 6)Alamhõimkond: Selgroogsed 7)Hõimkond: Keelikloomad 8)Riik: Loomad ELUSLOODUSE RIIKIDE VÕRDLUS A)Taimed: fotosünteesivad Seened: ei fotosünteesi B)Bakterid: eeltuumsed Protistid: päristuumsed C)Loomad: heterotroofid Taimed: autotroofid D)Bakterid: üldjuhul ainult 1 rakk Loomad: palju rakke
Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk
emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte)
veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud
Piparmünditee aitab igasuguste kõhuhädade korral nii seederikete, kõhulahtisuse kui ka mao ülihappesuse puhul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna oma mõju pool aastat. Apteekides on saadaval nn. piparmündi tilgad. 15 tilka veega annab samasuguse toime, kui teed juues. Piparmünt ei ole tugevatoimeline ravimtaim, mistõttu võib juua pikka aega järjest. Sobib nii toetusraviks kui ka hädade ennetamiseks. Kummel Kummel on rahvameditsiinis kõige tuntum ja laiemat kasutust leidev ravimtaim. Kummel mõjub ka üldiselt organismi kosutavalt, nii et klaasike kummeliteed päevas võiks olla iga naise menüüs. Kummelitee ravib külmetushaigusi, samuti seedimishäireid. Seda tasub juua sünnitusjärgsel perioodi organismi taastamiseks või menstruatsioonivalude vähenemiseks
Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. Pärismaised puud-põõsad ravimiks Arukask Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades. Ravimitoormeks on ka arukase pungad ja lehed. Jugapuu Märgitud maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebers'is on 1550 aastat e.Kr. kirja pandud 800 retsepti. Kasutati tablettide kujul või salvides, plaastrites ja lahustes, samuti suitsu ja lõhnaainetena. Taxotere. Eelnevatest sajanditest on teateid jugapuu väikeste koguste ettevaatliku pruukimise kohta astma, bronhiidi, luksumise, epilepsia, seedehäirete, veepeetuse, reuma, liigesepõletike, neeru- ja põiehaiguste ja südametõbede puhul. Jugapuu
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvav
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
saastunud pinnasega. Vanaadiumi ja tsinki levib atmosfääri ka aerosoolidega merelt. 5 4. Raskmetallide sisaldus sammaldes Raskemetallisaaste jälgimiseks sobivad hästi maapinnasamblad harilik palusammal ja harilik laanik, kes akumuleerivad raskemetalle proportsionaalselt nende sisaldusega õhus. Juurte ja kaitsva kattekihi puudumine teeb samblad väga sõltuvaks õhu kaudu nende pinnale sadenevast. Sammaldel on kõrge lahustunud ainete akumuleerimise võime - nad toimivad nagu filtrid õhus liikuvate osakeste, ka raskemetallide suhtes. Eestis jägitakse õhu kaudu sadenevat keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikku raskmetallisaastet- kaadmiumi, kroomi, vase, raua, nikli, plii, vanaadiumi, tsingi sisaldust palusamblas või laanikus 1989. aastast kui Eesti liitus rahvusvahelise keskkonnaseireprogrammiga
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga. Äärisõitel esi
õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad:
Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi
atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne) kui otsene (tahtlik) (põlengute tekitamne, ebaõige metsade majandamine, planeerimisvead jne). Kõikki ökoloogilisi tegureid võib jagada kolme suurde rühma: abiootilised tegurid, biootilised tegurid ja antropogeensed tegurid. Ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
