Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ERAISIKU PANKROT JA VÕLANÕUSTAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pankrot, maksejõuetus, võlgnik, võlausaldaja, pankrotiavaldus, pankrotimenetlus, pankrotiseadus, hagi, eraisik, pankrs, maksevõime, pankrott, muudatus, kokk, tsiviilkohtu, pankrotti, kriteerium, hagita, saneerimisseadus, tahtliku, pankrotihoiatus, lahendite, menetlemise, hagimenetlus, esitaja, terminit, kompromiss, vabastamine, aspektist, suutmaPANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)
AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda.
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi
3.5 Usaldusühing · Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama.
FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
vastutuselevõtmist. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 13. Äriühingute maksejõuetus. Maksejõuetus – varaliselt mittesuuteline kõiki kohustusi täielikult katma Eristatakse ajutist ja püsivat ehk alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Samuti on tähtis see, et võlgnikul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks
sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 38. Ühinemine. 39. Jagunemine. 40. Ümberkujundamine. 41. Tulundusühistu seadus. (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 42. Tulundusühistu asutamine. 43. Ühistu liikmed. 44. Ühistu juhtimine. 45. Ühistu lõpetamine. 46. Pankrotiseadus. 47. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi
võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib osaühingu haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks (PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 6.5. Likvideerimismenetlus Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et
võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja selle õigusest laiemalt ning praktikast konkreetse Riigikohtu lahendi näol. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1 Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 1 Pankrotiseadus § 77 3 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS
ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme
juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliseks; 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta; 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 57. Juriidilise isiku pankrot. Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) o Täitemenetluse alustamise tasu o Täituri tasu Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal õigusteadlikkus), ei suudeta kanda õigusabikulusid, et oma õigusi realiseerida vms. 2.3
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v
sellest neile ka teatada (ÄS § 378 lg 3). Vara tegelik jagamine aktsionäride vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS §379 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegade suhtes. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) aktsionäridele teatati.
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
1) Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2) Isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetanud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
annaabi.ee 
