võetakse müts maha” “Tavanormi kehtivuse kriteeriumid: a) kogukond peab sündsaks ja kiidab heaks, et söögilauda istudes võetakse müts maha; b) kogukond taunib seda, kui söögilauda istudes ei võeta mütsi peast, c) tavaliselt söögilauda istudes võetakse müts peast ja taunitakse neid, kes seda ei tee, d) üldiselt tuntakse ära söögilauda istumise olukord ja osatakse müts peast võtta. Eelnevalt nimetatud tingimus (d) on normi kehtivuse episteemiline eeldus. Normi sõnastuse teadmine ei ole tarvilik tingimus, sest õpetuslause “tee nii nagu teised teevad” ja käitumise matkimine on küllaldased. “Sotsioloogilisest aspektist on huvitav, et tavade juures võib rolli mängida etalon-käitumine: grupi liikmed jäljendavad liidri(te) käitumist.” Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. Näiteks võetud õigusnormi ehk legaalse käitumisjuhise vorm on esitatav järgmiselt: “on
seda uurides tuleb silmas pidada kindlat rakendust, mis ka toimiks. 5. Teaduse mõjutamine majanduse poolt on autori arvates pigem halb. Inimesed unustavad ära teadus ei kaup, mida saab nii-öelda osta, müüda ja vahetada. Ei olda enam truud teaduslikule ja episteemilisele olemusele, vaid on avastatud, et teadmine on ,,väärtuslik kaup". Paljudele inimestele on saanud teadus, kui majanduslik väärtus, mitte episteemiline ehk loomuse väärtus. Samuti paneb see suure surve ka ülikoolidele. Inimesed arvavad, et ülikoolid on kui tootmisliin, mis valmistab teadmisi, mis vastaksid majanduslikele ootustele. Positiivne pool oleks see, et nad võiksid täiendada teine-teist. Teadus on väga rikkalik ja teaduse läbikäimine turumajandusega võiks anda ideid turumajandusele. Negatiivne oleks see, et inimesed enam ei tea või ei teadvusta endale, mis teadus tegelikult on ja millist kasu see meile toob
Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused “mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne”
esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat- inimene on valge leht, kasvatus määrab kõik. Biheiviorismi eetilised tagajärjed on suurepärased. Inimene on vabastatud vastutusest
Riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja neisse kehastatud õigluse ideed, mitte aga ... a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste "suvaliste" eluviiside suhtes Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida? Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus.
ning reaalsusele mittevastav. 1. Kunsti on püütud defineerida metafüüsiliselt - milline on kunsti koht inimese maailmapildis? Heuristika on teadus, mis pakub probleemide lahendamiseks reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on eksinud - kunstil ei ole ühtainustki ühist tunnust, mille järgi tuvastada, et tegemist on kunstiga. Selle asemel kasutatakse keelefilosoof Wittgensteini
Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. 43. positiivne vabadus toimimine endast lähtudes, vabadus millestki. Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui
toimumise suhtes. Subjunktiiv väljendab hüpoteetilisi või ebatõenäolisi sündmusi. (It was necessary that he speak). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Kvotatiiv ehk kaudne kõneviis väljendab kaudsust (ta olevat seal koolis käinud). Milline arenguskeem on modaaltähendusel? Mida need erinevad modaalsused tähistavad? Modaaltähenduse arenguskeem on dünaamiline (võime) ¿ deontiline (luba) ¿ episteemiline (tõenäosus). Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus tähendab, et midagi võib juhtuda, aga ei pruugi. (homme võib sadada) Mida väljendab tegumood? Kuidas on võimalik seda eesti ning inglise keeles väljendada? Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet. NT kas lause subjekt on agent või patsient
(5) “Valu” ning “c-kiudude ergastus” on jäigad tähistajad. (6) Kui on tõene, et valu on c-kiudude ergastus, siis on see paratamatult tõene (4;5). (5) Seega valu ei ole c-kiudude ergastus (3; 6). Vastuargument: Üks võimalus argumendile vastu vaielda, on eitada, et kujuteldavusest tuleneb võimalikkus. Selleks ei piisa ainult viitamine võimatute olukordade kujutlemisele, kuna Kripke vastaks, et antud juhtudel kujutletakse tegelikult midagi muud. Levine: kujuteldavusest tuleneb episteemiline võimalikkus, mis pole piisav metafüüsiliseks võimalikkuseks. Ent see annab tunnistust seletusliku lõhna olemasolust. Väidete (1)ja (2) puhul lünka pole, kuna on esitatud mehhanism, mis täidab soojuse-vee põhjuslikku rolli. Lisaks sellele midagi seletada pole vaja. Vee mõiste on antud põhjusliku rolliga, vaimsete kvaliteetide mõisteid põhjuslik roll ei ammenda. Valu kui mittejäik tähistaja? Smarti teemalt neutraalne analüüs eeldab, et valu pole jäik tõhistaja. Selle
nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 9. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi
puhul konditsionaal on hoopis sk. k konjuktiiv; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev) -subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc -potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel) -kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema) modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks). klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus) verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala)) tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent) the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient)
4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .. metafüüsiline lähtekoht pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult uskumuste süsteem. .. episteemiline lähtekoht me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine uskumus 5. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) maailm (faktid) Koherentsusteooria järgi: väide teised väited 6. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. .. mis on uskumuste süsteem
(tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k suffiks-ne Kvotatiiv ehk kauge kõneviis vat kirjakeeles ja pidi-ga kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt. Saan kala > saan kala syya> sain v]imaluse kala syya> sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala. TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet.
on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade
moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine e-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja ideed(füüsiline ese, moraalne olukord jne)
hoiakutega (nt moraalne, kognitiivne, isiklik, utilitaarne jne). Hoiakusisene õigustamine keskendub eksklusiivselt e-hoiakule ehk millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse e-hoiaku – olgu selleks e-hoiaku objektiks inimesed, kunstiteosed, loodusobjektid või muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. 1) episteemiline õigustusviis E-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. 1. individualistlik lähenemine – esteetiline hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade individuaalsust, unikaalsust 2. metafüüsiline lähenemine – esteetiline hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus (Schopenhauer)
tarind ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon- kehakeel, eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine etümoloogia e sõnapäritoluõpetus filoloogia e keeleteadus. Seda nimetust kasutatakse eriti siis, kui uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited, aga need võivad tüvedega
ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika, sots-poliitiline filo, ajaloofilo) Teoreetiline filosoofia- teadmine, mida taotletakse tema enese pärast,
4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! Vabadus ei ole demokraatiaga paratamatult seotud - see võib võtta üksikisikult siiski terve hulga vabadusi. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju erinevaid teadmisi ja informatsiooni, ning seepärast tulevad otsused pädevamad. Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi. Moraal-psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia.
(nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse. Episteemilist modaalsust on tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa. Tegumood väljendab moodustajate grammatiliste suhete ja sematiliste rollide suhet. Nt seda, kas objekt on agent või patsient. Passiiv passiveerimise käigus muudetakse alglause (alus=agent; sihitis=patsient) vastupidiseks (alus=patsient; sihitis=agent). Selle tegevuse käigus lisatakse üldjuhul ka verbile mingi marker. Skemaatiliselt: P=S. Passiveerimise eesmärk on üldjuhul
vastavuses olla. 3. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ld coherentia ‘sisemine seos’) - väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Miks peaks keegi üldse hakkama mõtlema, et tõde seisneb koherentsuses? On esitatud peamiselt kahte liiki 1) Metafüüsiline lähtekoht 2) Episteemiline lähtekoht Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? 1) Pole vastavus-teooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel. 2) Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. - Ajaloolise väite “Jüriöö ülestõus leidis aset 1343” tõesust teame ainult ajalooraamatute, tekstide, vms kaudu. 3) Igapäevases elus hindame uue informatsiooni usutavust selle järgi,
Soome k sufiks ne, *men+ne+e mennee "tõenäoliselt ta läheb" Kvotatiiv e kaudne kõneviis, eesti vat kirjakeeles ja pidi suulises kõnes Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, näiteks on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd nt võrke merre laskma, hobust kinni pidama). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) > deontiline (luba) > episteemiline (tõenäosus). On läbinud muutuse verbi alguses oli verb On palju tähendusi Dünaamiline ma suudan Deontiline tähtaeg sunnib mind tegema Kuidas modaalid tekivad? Dünaamiline deontiline episteemiline (võime) (luba) (tõenäosus) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet, näiteks: kas lause
Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria
Modaalsus: Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel: visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin)’ mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus)
(d) Selle pildi maalis minu esivanem. (e) See pilt on minu oma. (f) Sellel pildil on minu maja. 5. loeng: Esteetiline hoiak II 1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine: E-hoiaku õigustamine võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine: keskendumine eksklusiivselt E-hoiakule., arvestamata teisi hoiakuid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine: E-hoiak on seotud teadmisega. 2 lähenemist: (a)individualistlik ja (b)metafüüsiline. (a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma- kogemise vastu. (b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“.
E-keskkonda. 3. E-hoiaku sissevõtmine: E-hoiaku teoreetikute järgi pole E-hoiak mingi tunne ega emotsioon, vaid teatud viis asjade vaatamiseks, kuulamiseks... Kuna E-hoiaku sissevõtmist käsitletakse tahtlikuna, saame küsida sellise tegevuse õigustamise järele: Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. Näitlikustage Schopenhauerile tuginevat E-hoiaku õigustamist! Episteemiline õigustamine: metafüüsiline on kategoriseering. A. Schopenhauer: E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus! Kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest (omamissoov jms) ja väljaspool asja seoseid/suhteid teiste asjadega, tunnetame asja ideed (platonlikus mõttes), asja olemust. ,,asjana" võime mõista mis iganes asja (nt suvalist füüsilist eset, moraalset olukorda, jne). 5. Milles seisneb E-hoiaku sotsiaal-bioloogiline õigustamine?
põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Biheiviorism - metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reaktsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria - vaim ei võrdu käitumisviisiga, vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus - olla teadvusel, mõelda - see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism - ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem - aju on nagu arvuti, mille sisendiks-väljundiks on meemid (mõistelised 11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja
hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! 1. Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi, huvisid. 2. Episteemiline asjaolu: Kuna otsustamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on loogiline, et otsus tuleb paikapidavam ja pädevam. 3. Moraal-psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! See on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllaltki vähe otsuseid. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! 1
5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? Jaguneb: 1)valikküsilause: 1. üldküsilause Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) Kas sa tellisid kohvi või teed? 2) eriküsilause Mida sa tellisid? 39. Mis liikidesse saab jaotada modaalsust? 1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus) Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma.
hine mitte ainult nende "vahetuil" või jooksvail kogemuslikel veendumustel, vaid samuti nende sündmuste tähtsuse hindamisel, mida nad lähiminevikust mäletavad. Nagu näeme, leidub neurofüsioloogidel ja teistel "objektiivsetel kolmandaisikulistel" teoreetikutel häid põhjendusi, et sellist omaduste klassi uuringuteks välja valida. Ainult et tegemist pole kvaali- dega sel lihtsal põhjusel, et episteemiline suhe nendega on täpselt samasugune, nagu on episteemi- line suhe selliste väliste, kuid kergesti kui ka eksivalt kindlaksmääratavate omadustega nagu toatemperatuur või kaal. Ettekujutus, nagu tuleks selle kinnitamiseks, milliste kvaalidega on tegu, konsulteerida välise eksperdiga või sooritada enda peal keerukaid käitumuslikke teste, viib meid kindlasti liiga kaugele meie algsest ettekujutusest kvaalidest kui omadustest, mida me tunneme ise- äranis lähedaselt.
mõnikord võib mõjuala olla ka kitsam, näiteks üks fraas või sõna. Modaalsuse tuum on eristus reaalse maailma ja kujutletud maailmade vahel. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides
on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg 8. loengu teemad Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
Loomulikus olekus on aga vastupidi: üldine tahe on nõrgim, korporatiivne tase teisel kohal ja kõige aktiivsem on eraisiku tahe. See tähendaks Rousseau meelest, et valitsuse iga liige oleks esmalt tema ise, siis valitsuse ametnik ning alles siis kodanik. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu-võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi , õigusi ja huvisid. Episteemiline asjaolu-otsustusse on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses.
Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused "mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne"
*Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Neurath: kui meile esitatakse uus väide, siis kontrollime, kas uus väide on vastuolus süsteemiga, mis meil on, või mitte. Koherentsusteooria lähtekohad: *metafüüsiline lähtekoht: ei ole eraldiseisvalt uskumusi ja objekte. maailm ongi ainult uskumuste süsteem! *episteemiline lähtekoht: me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele. (Neurath). Uskumuse põhjendusena ei tule arvesse miski muu peale mõne teise uskumuse (Davidson). Korrespondentsusteooria ja koherentsusteooria erinevus: korrespondentsusteooria puhul on tõene väide vastavuses tegelikkusega, koherentsusteooria puhul on tõene väide kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Koherentsusteooria kriitika: - Mis uskumuste süsteem
alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi, huvisid. Episteemiline asjaolu: Kuna otsustamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on loogiline, et otsus tuleb paikapidavam ja pädevam. Moraal-psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine nii, et kaasatud on võimalikult paljud
Ilmselt pole võimalike teooriate veel hulk kaugeltki ammendunud. Vaim on mõtlev hing. Vaim on hing kes tajub, omab tahet, mõtleb. Teaduses on vaim enamasti psüühika sünonüüm. Hing muutub vaimuks, kui ta avaldub tunnetuses, kõlblas tahtes ja religioosses tundes. (Vana EE). VAIMUFILOSOOFIAST Välise vaatleja seisukohalt pole näha probleeme, mis kerkivad kui ma tajun ennast minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. Taoliste küsimustega tegeleb vaimufilosoofia, mille põhiprobleemiks on: Kas on olemas vaim? (ing. mind, lad. mens, sellest tuleneb sõna mentaalne). Üldiselt ei tegele käesaegne vaimufilosoofia hinge (ing. soul, spirit, ghost) probleemidega, olemaks kooskõlas teadusega. Vaimufilosoofias püütakse mõista mis on subjektiivsus (minasus), intensionaalsus (teadvusseisundite suunatus millelegi) ning käsitletakse meelte ja mõistuse vahekorda
tõttu pole see lihtne. Kõige sobivam analoog on ehk deontiliste lausete loogiline ruut (vt joonis 12.2.), kus kohustusliku asemel on hea, lubatu asemel paras (sobiv), keelatu asemel halb ning mittekohustusliku asemel mittehea. Formaalse aksioloogia ülesehitamine pole sellisel viisil õnnestunud. USKUMUSTE JA TEADMISTEGA SEOTUD MODAALSED LOOGIKAD Uskumise ja teadmisega tegeleb terve klass modaalseid loogikaid, mis pole alati üksteisega kooskõlas. Episteemiline loogika (epistemic logic, kr sõnast TMpist»mh 'teadmine') tegeleb peamiselt teadmist väljendavate modaalsete lausete loogikaga. Episteemilise loogika rajamises osalesid aastatel 19481975 mitmed väga tuntud loogikud: R. Carnap, A. Prior, N. Rescher, G. H. von Wright, J. Hintikka. Väljend formaalne epistemoloogia on mõneti laiem: selle tähendusvälja sisse jäävad ka uskumuste loogikad. Episteemilises loogikas on käsitletud selliseid süsteeme, kus peamiseks operaatoriks ( ) on
annaabi.ee 
