Kanepitarbijatele mõjub see liigse hirmutamisena ja ei ole usutav (Võõbus 2008). Kanepist tekkiva sõltuvuse eitus peab mingil määral paika füüsiliste vaevuste korral. Piinarikkad kehalised kannatused kanepi tarbimisel puuduvad, kuid sageli ei suuda noored kanepisuitsetamisest loobuda enam ühekski päevaks. Kanepi psühholoogilist sõltuvust 8 tekitavast toimest teatakse veel vähe ja argumentide vähesus raskendab ennetustööd selles osas. Õpilaste arvates räägitakse uimastiteemalistes loengutes liiga keeruliselt ja igavalt, eriti sellest, mis tunde üks või teine aine tekitab. Samuti ei meeldi noortele üldistav suhtumine nii tarbijatesse kui mittetarbijatesse (Pärn jt 2009, 11). Kanepijoovet ja kanepisuitsu lõhna on raske ära tunda inimesel, kes ei ole sellega kokku puutunud. Suur potentsiaal on lapsevanemate koolitamisel selles osas. Täiskasvanu oskus
Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku: Hüpotees Koolitulistamisi on võimalik ennetada. Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud...
Medikamentoosse ravina on kasutusel erinevad farmakoloogilised ained nagu näiteks metadoon, buprenorfiin, naltreksoon jne. Olulisel kohal on psüühoteraapia, kus inimene saab leida grupiteraapia näol tuge teistelt sama minevikuga inimestelt, kognitiiv-käitumuslikuteraapia abil muuta oma käitumist ja oskust öelda ei ahvatluse tekkimisel. Ravi peamiseks eesmärgiks on relapsi ehk tagasilanguse ennetamine. Oluline osa on ka ennetustööl, et inimesel üldse ei oleks võimalik narkootikume tarvitama hakata ja piirata nende kättesaadavust. Usun, et suur osa tööst tulekski ära teha ennetusfaasis, et inimesel ei oleks tahtmist ega võimalusi narkootikumidega üldiselt kokku puutuda ja tarvitama hakata. Suur roll sellel on riigi sotsiaalpoliitikal ja valitsuse ressursside paigutamisel. Narkosõltuvust tuleks ravida nagu iga teist haigust ja see peaks olema igaühele kättesaadav ja võimaldatav.
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal k...
Toetada juurdepääsu ja rahastamist programmidele, mis võimaldavad kergendada ravimitele ligipääsetavust Julgustada ametnikke kohtlema inimesi võrdselt sõltumata õltumata nende soost, vanusest, seksuaalsest sättumusest, rassi, usu, perekonnaseis, ja kuuluvusest, kultuurist ja veendumustest Edendada karskuse ja abielu kui HIV/AIDS-i ennetavaid meetmeid Julgustada rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid arendada poliitikat ja tavasid, mis edandavad ennetustööd, ravi ja hoolitsust. Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega, võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus, õigus enesemääramisele ja individuaalsusele. Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja programmid, mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada viirusega. Haridus ja ennetus • Sotsiaaltöötaja peaks toetama ja ellu viima programme, mis sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid.
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võ...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Läheda...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt,...
da kuuluvaid ennetus- ja teavitus projekte, palun Teil kaasrahastada meie projekti. 3. Probleem Tõuke projekt luua andis aasta 2008 SA Tallinna Lastehaigla psühhiaatriatee- nistuse aastaaruande kokkuvõte, mille statistika oli väga kurb. Aastal 2008 sattus Tal- linna Lastehaigla psühhiaatriaosakonda 68 last (vanuses 11-12) alkoholi- ja narko- probleemidega. Kuna on ilmnenud narkootikumide - ja alkoholiprobleemid just aina nooremate laste seas on oluline kaasata ennetustöösse oma ala spetsialiste. Jõukohane ja läbimõeldud ennetustöö on odavam kui hilisemate tagajärgedega tegelemine. Tõhus ennetus- ja teavitustegevus aitab säästa laste elusid ja tervist ning takistada nende sattumist kriminaalsele teele. Kasvanud on ka HIV/AIDS-i nakatumine ka üsna noorte laste seas. 4. Lahendus Projekti lühiajaliseks eesmärgiks on 25. juuni 2009 läbi viia Keila linna kolme
Alkohol kui sotsiaalne probleem Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning v...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises...
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , t...
Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade...
HIV/AIDS ennetus Organisatsioonilise keskkonna mõjud: AIDSi Tugikeskus on MTÜ, mis on loodud vabatahtlike rühma poolt 01.02.1994 Tallinnas. AIDSi Tugikeskusel on kaks osakonda, millest üks asub Kopli 32 ja teine Erika 5a. Põhitegevused on : · HIV i testimine , testieelne ja järgne konsulteerimine, nõustamine HIV/AIDSi ja STLH suhtes. · Anonüümne HIV/AIDSi ja STLHe testimine. · Turvaseksi nõustamine. · Turvaseksi alaste, HIV/AIDSi ja STLH teemaliste trükiste valmistamine, paljundamine ja levitamine. · HIV/AIDSi ennetustöö prostitutsiooni kaasatud naistega ja meestega, naistega ja tüdrukutega kaubitsemise vastane tegevus. · Töö süstivate narkomaanide ja nende lähedastega ( süstalde vahetamine, metadooni võõrutus ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde sea...
Interneti ohud Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine Kõik vestlusringis osalenud õpilased kasutavad mõnda suhtlusportaali või sotsiaalmeedia keskkonda. Populaaremad on Rate, Orkut ja MSN. Skype'i, Facebooki ja Twitterit kasutatakse vähem. Peamiselt suheldakse seal sõpradega, praeguste ja endiste klassikaaslastega ning tuttavatega või vaadatakse teiste pilte. Samuti võimaldavad erinevad suhtlustarkvarad telefoniarveid kokku hoida, saab piiramatult tasuta suhelda Nooremad õpetajad on aktiivsemad sotsiaalmeedia keskkondade kasutajad, kuid suhtlustarkvara kasutavad ka vanemad õpetajad. MSNi või Skype'i kasutatakse peamiselt isiklikuks otstarbeks, suheldakse sõprade või teiste pereliikmetega. Sarnaselt õpilastele nähakse suhtlustarkvara kasutamises võimalust raha kokkuhoiuks MSNi kasutavad õpilased aktiivselt ka kool...
Töötus on ka riigi probleem Tööpuuduse ehk töötuse puhul on tegemist nähtusega, kus töötada soovivad inimesed ei leia endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei kasuta majandus oma ressursse (tööjõudu) efektiivselt, samuti mõjub raiskamise...
Kuressaare Gümnaasium Põlve taastumine operatsioonist Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, la...
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähe...
Sissejuhatus : 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis ............................1-2 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas.Riigiasutused Narvas...........................2-3 1.3 Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega.......................3-6 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis Terminil ,,kohalik omavalitsus" ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal ,,valitsus". Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna ,,oma". See on elanike OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regi...
Eesmärk on uimastite proovimist ja kasutama hakkamist ennetada või edasi lükata; valikuline ennetus- keskendub haavatavatele gruppidele, kes on selles valdkonnas vastuvõtlikumad; näidustatud ennetustöö- keskengub teatud individuaalsetele isiksuse omatustele (http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine). Kokkuvõte Narkomaania on Eestis laialt levinud probleem, mida täielikult ennetada ei saa kuidagi. Narkomaania leevendamiseks on oluline roll ennetustööl, nii on suurem võimalus, et inimene ei hakkagi tarvitamist alustama. Kindlasti on tähtis osa ka ravil. Nii on võimalik narkootikumide küüsist päästa mitmeid inimesi ning päästa ka nende elusid. Eestis on väga palju üledoosi tõttu surmajuhtumeid registreeritud ning tänu sellele oleme selles valdkonnas maailmas väga kõrgel kohal. Narkomaane tuleks ravi ajal võimalikult palju toetada ja luua neile narkomaaniast loobumiseks soodustav keskkond. Muidugi ega kui narkomaanil endal ei
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil ning siinkohal on oluline kliendi ning vastava spetsialisti vaheline usaldus. Sotsiaaltöötajat (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja advokaati seob ka see, et mõlemad peavad tundma seadusandlust. Sotsiaaltöötaja puhul saab eristada kahte taset, milleks on tase 6 ja tase 7. Nende vahe on see, et tasemel 6 sotsiaaltöötaja põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste ...
HIV-levik Eestis Seminaritöö Maailmas on HIV infektsiooni epideemia endiselt tõsiseks mureks kõikidele riikidele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO World Health Organization) hinnangul elab maailmas kuni 36 miljonit HIV positiivset/AIDSi haiget. Iga aasta röövib see infektsioon endiselt mitme miljoni inimese elu ja iga päev toob juurde umbes 7000 uut nakkusjuhtu. 1987.aastast on HIV infektsiooni diagnoositud Eestis ja tänaseni on nakkus diagnoositud ligi 7000 juhul. Tõsine epideemia puhkes meil 2000.aastal süstivate narkomaanide seas ja tänaseks on see haaranud kogu Põhja-Eesti. Muret tekitab see, et seksuaalsel teel toimunud nakatumiste arv on kasvutendentsiga. Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Praegu toimub võitlus HIV/AIDSi epideemiaga neljanda riikliku programmi alusel. Suurem osa HIV- infektsiooni epideemia juhtudest on leitud Ida- ja Põhja- Eestist, kus peamise riskirühma moodustavad süstiva...
uskumustele. Vahet ei ole tegelikult, kas seda vaadelda füüsilisel või vaimsel tasandil, loode on siiski emaüsas olemas raseduse puhul. Inimesi koos erinevate uskumussüsteemidega on väga palju ning ma usun, et kõige õiglasem oleks lasta igal inimesel endal otsustada, vastavalt 3 oma uskumustele, mida ta teha soovib. Küll aga ei tolereeri ma ükskõikset rasestumist, seega minu arvates tuleks ikkagi suuremat tähelepanu osutada ennetustööle, et mitte keegi ei peaks abordiküsimusega silmitsi seisma. Samas, mitte keegi meist ei aktsepteeri, kui surmatakse vastsündinu, ent väga kergekäeliselt suhtutakse lootesse, kes ju tegelikult mõne aja pärast on juba ka vastsündinu. Isiklikult, teades seda asjaolu, olen oma tegudes väga vastutustundlik. Loode on nagu juba maha pandud seeme, mis on juba nö „töös“, oleks viisakas iga töö, elu algatamine ka lõpule viia – muidu pole nagu mõtet ka selle algatamisel
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus – kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
3. Suurenenud asjaomaste ametkondade kompetents Meetmed: 1. Narkovaldkonnas tegutsevate institutsioonide20 koostöövõrgustiku areng; 2. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine üldharidus- ja kutsekoolides, tugivõrgustiku olemasolu, laste turvakodudes, õpilas- ja noortekodudes ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides; 3. Kõikides üldhariduskoolides koordinaatori nimetamine, kes läbib (täiend)koolituse ning juhib seejärel koolis ennetustööd; 4. Vaba aja veetmise vajaduste hindamine ja uute vaba aja veetmise võimaluste loomine vastavalt hindamise tulemustele; 5. Koostöös kohalike omavalitsuste ja lastevanematega laste ning noorte vaba aja 20 sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, kohalikud omavalitsused, Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007 ja uimastiabi valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud.
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.........................
Tallinna Reaalkool Hambad Referaat Koostanud:saiaspetspets 2007 Sisukord TALLINNA REAALKOOL.........................................................................................................................................1 HAMBAD.......................................................................................................................................................................1 REFERAAT....................................................................................................................................................................1 KOOSTANUD:SAIASPETSPETS...............................................................................................................................1 2007.............................................................................................
Kui lisada siia veel poliitikute ignorantsuse ja õigeaegselt rahastamata jäänud ennetustegevuse, siis saamegi selle, mis praegu on käes. Nõrgimaks lüliks tänapäeva HIV-epideemia käsitlemisel on prognoosi puudumine. Ennetustöö sisaldub selles, et vaja teadma, mis juhtub aasta, kahe, viie ja kümne pärast. Sellel prognoosil ei ole pelgalt teaduslik tähtsus või ambitsiooni viie aasta pärast öelda ,,ma ju rääkisin...". Prognoos on vajalik selleks, et õieti planeerida ennetustööd ja suunata põhiline ressurss sinna, kus minimaalsete vahenditega saab ennetada maksimaalsed kahjud. Kahjuks on meil praegu kujunenud selline olukord, et õigeid prognoositegijaid meil ei ole. Viimase viie aastaga on AIDS i ja narkoennetamise juhtimisest läbi jooksnud terve trobikond kauneid neide, kes parimal juhul tegid endale selgeks, mis on AIDS, kaugemale asi kas pole jõudnud või pole küündinud. Viimane
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Juhendaja: ........... Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus ................................................. 4 3. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine ........................................................... 5 4. Seksuaalse väärkohtlemise mõjud ................................................................. 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langed...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS Minu praktika aruandes on kirjutatud päästeasutuse struktuurist, töökorraldusest, tehnikast ja selle hooldusest, valveteenistuses osalemisest ning minu suurimast sündmusest. Praktika toimus 01.02.12-18.03.12, Paides. Päästja praktika on päästeameti õppekavas ettenähtud ja on üks olulisemaid osasid õppetööst. Eesmärk oli rakendada koolis õpitud teoreetilised teadmised päästja praktilises töös, mõista päästeasutuse administratiivset ja operatiivteenistusliku struktuuri, mõista komando töökorraldust ja rakendada päästetöös omandatuid kogemusi. Praktika juhendaja oli Valeri Ivanov. 1. PÄÄSTEASUTUSE VÄLJASÕIDUKORD, SIDEPIDAMISKORD JA TÖÖKORRALDUS Lääne päästekeskuse administratiivne struktuuri kuuluvad (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 1. Tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso 2. Insenertehniline...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS.......................................
HEA VASTAJA! Käesoleva küsitluse eesmärgiks on läbi viia diplomitöö uurimus ,,Eestlaste hoiakud teisest rahvusest või rassist sisserändajate suhtes: Pärnu linna näitel". Uuringuga hõlmatakse Pärnu linna. Käesolev küsimustik koosneb neljast osast, mis puudutavad Teie üldisi andmeid, tolerantsust, eelistusi sisserändajate suhtes ning võimalikke ohte sisserände suurenemisega seoses. Küsimustikule vastates palun valige etteantud vastusevariantidest Teile sobiv variant ning tehke selle juurde märge . Osade küsimuste juures on palutud anda, kas selgitus või põhjendus vabas sõnastuses. Osade küsimuste juures on võimalik lisada sobiva variandi puudumisel Teie isiklik variant oma sõnastuses. Kuna antud uuringu eesmärgiks on koguda võimalikult täpset ja tõest teavet hoiakute kohta teisest rahvusest või rassist sisserändajate suhtes, siis on väga oluline, et Te vastaksite küsimustele erapooletult ning ausalt lähtudes iseenda kogemustest ja seisuko...
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? ...
2010 Aktiivsünnitus Mis see on? Eliise Seling Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10/28/2010 Mis on aktiivsünnitus? Inglise aktiivsünnituse aktivist Janet Balaskas on öelnud: "Aktiivsünnitus pole mingi uus leiutis, see on lihtsalt sobiv viis kirjeldada normaalset sünnitust ja sündi ning viisi, kuidas naine käitub, kui ta järgib oma instinkte ning keha füsioloogilist loogikat. See on viis öelda, et ta ise kontrollib oma keha, mitte pole aktiivselt juhitud sünnituse passiivne vastuvõtja." Ennevanasti sünnitasid kõik naised aktiivselt. 1930. aastatest hakati sünnitust järk-järgult haiglatesse koondama. Kujunes välja rutiinne rasedate ning sünnituste jälgimine ja juhtimine ning tekkis olukord, kus sünnitav naine kaotas õiguse olla oma sünnituse peremees ja kogu vastutuse võttis endale süsteem, millesse ta sattus meditsiin. Sellest ajast juurdunud stamp valitseb siiani. Arenenud maades hakati...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus............................................................................7-9 Pe...
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
Kurjategijatest 10-20% naised. Üle 50% on 18-24 a. Narkokuritegude toimepanejad on noored, neist kuulusid 2001. aastal rohkem kui pooled vanusegruppi 18-24 eluaastat. 80% on mitte-eestlased. Eestlased eelistavad siiski alkoholi. Mõjufaktorid: pinge, seikluste otsimine, üldiste väärtuste eiramine või kui selle saavutamiseks puuduvad võimalused, töötus, madal elatustase, noorus (vanemad ei orienteeru ümber, sest varem polnud nii kättesaadav). Vaja ennetustööd! 2.4. ,,Valgekraeliste" kuritegevus Valgekrae kuritegevus auväärne mainekas isik paneb toime ametialases tegevuses (majanduskuritegevus, korruptsioon). Majanduskuritegevus on väga latentne. Eriti suur kasv on toimunud maksukuritegudes, aga ka teistes. Sellele viitab ka registreeritud kelmuste kasv. Korruptsioon on madal (ka korruptsiooni tajumise indeks). Samas on märgata teatud ohte: 5
jäänud. Kui arvestada uuringus toodud depressiooni riskifaktoritega nagu tööpuudus, sotsiaalse turvatunde puudumine, partneri puudumine jne, võib öelda, et Eesti noored emad on tunduvalt suuremas depressiooniriskis kui jõukamates riikides elavad emad. Seega seda enam peaks ühiskonnas olema teadvustatud potentsiaalne risk väikelaste arengule, mida põhjustavad nende depressioonis emad. Selliste riskifaktorite mahendamine nõuab juba palju laiahaardelisemat ennetustööd ja muutusi sotsiaaltoetuspoliitikas. Eesti suurimad valupunktid tunduvad olema kõrge üksikvanemate protsent, väikesed lapsetoetused peale vanemahüvitise lõppemist ja kindlasti kõrge töötusemäär. Kõige kiirem ja otsesem abi võiks jõuda juba läbi tähelepanelike ja teadlike arstide, kelle visiidil püütakse aru saada tulevase ema meeleolust ning sellest sõltuvalt suunata abivajaja õige abini.
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire ...
annaabi.ee 
