Ettekanne - Koolitulistamised (1)

Karuküla Keskkool
10 k
KOOLITULISTAMISED
Kati Karu
Karuküla 2011
Mõiste selgitus
Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine . Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad).
Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast , kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas.
Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku:
Hüpotees
Koolitulistamisi on võimalik ennetada.
Koolitulistamiste põhjused
Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi – edukaid , põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk.
Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud 125 koolitulistamist ning järgneval graafikul on välja toodud kõige olulisemad põhjused.
Täpsustused:
1. Vaimse tervise probleemideks saab lugeda nii depressiooni kui ka teised haigused nagu skisofreenia, bipolaarsus (meeleolu äkiline muutumine), ajukasvajad, nartsissism (haiglaslik enesearmastamine) jne. Inimesed, kes piinlevad alaväärsuskompleksi käes, on ka väga ohtlikud, sest tulistamistega tahavad nad saavutada tähelepanu ja austust , mida neil elu jooksul väheseks jäi.
2. Kättemaks toimus enamasti eelneva sõnavahetuse või kiusamise tagajärjel. Esines ka juhtumeid, kus tapeti õpetajaid halva hinde või läbikukutamise tõttu või endiseid tüdruksõpru mahajätmise tõttu.
3. Äärmuslusest tingitud juhtumid olid enamasti seotud vihaga teisest rassist või seksuaalsest kaldumusest inimese vastu. Mõnedel juhtudel oli tulistajatel militaarne taust.
Need olid kõige olulisemad, esmased põhjused, kuid kindlasti on ka põhjuseid, mis ei ole nii kindlalt selle probleemiga seostatavad.
1. Relvade kättesaadavus
Relvade omamise kord on üks asi, mis ei tohiks kunagi liberaalseks muutuda. Õnneks on Eestis nõuded relvaloa omanikule on tegelikult päris karmid , relvaloast võib ilma jääda ka kiirust ületades, st. asjaolu, et ületad kiirust näitab inimese ebastabiilsust ning seetõttu ei kvalifitseeru enam. Igal relvaomanikul peaks olema selleks mõjuv põhjus ning psüühikaga kõik korras. Peale kahte Soomes toimunud koolitulistamist karmistati sealgi relvaloa saamise nõudeid. Siiski, relvaluba on üks asi, relvad teised – Ameerika statistika järgi ei tapeta inimesi registreeritud relvadest , vaid registreerimata relvadest, vahekorras 10:1, üks inimene registreeritud relvast, 10 registreerimata.
2. Vägivald filmides, arvutimängudes ja meedias.
3. Vanematepoolse kasvatuse puudumine
Arenevale isiksusele on vaja eeskujusid. Kui need eeskujud juhtuvad olema pahad , siis on loogiline, et laps võtab seda normina ning areneb ise ka selles suunas. Seega ei tohiks arenevale isiksusele tuua eeskujuks vägivalda, kiusamist ja ebaterveid eluviise. Kodune vastutus on kadumas , kuid lapse arengu tagamiseks peavad kool ja kodu tegema koostööd. Kui vanemad ei paku oma lapsele head eeskuju või ei kasvata teda üldse, kasvatab teda ühiskond ja keskkond, kus ta viibib. Kõik mida ta näeb telekast, mängib arvutis, kuuleb sõpradelt/tuttavatelt või tarbib meedia kaudu (meedia võimendab tihti sündmusi üle, tekitab liigset huvi ja teeb sellega karuteene) on kuidagiviisi inimest mõjutavad. Me oleme kindlad, et ei juhtuks midagi halba, kui selliste asjadega ei mindaks äärmustesse. Seega ongi, et mõnes erandis, kelle mõttemaailmas kaob ära piir päriselu ja kujutluste vahel, areneb välja vägivallatseja profiil.
4. Koolivägivald
Tuleb välja, et osa tulistajaid on enne olnud ise koolivägivalla ohvrid ning enamasti on relva kätte võtnud kättemaksuks. See on nii perekonna kui ka koolitöötajate (klassikaaslaste) tegemata töö vili, kuna probleeme pole saanud lahendada ja asjadest pole räägitud – kõik on taandunud selleni , et ühel hetkel inimene lihtsalt „plahvatab“. Ja kui tal juhtub sel hetkel relv käepärast olemas, siis on lood kriitilised .
Hüpoteesi tõestamine
Koolitulistamisi on võimalik ennetada, kui on võimalik ennetada eelpool toodud põhjuseid. Loetleme paar meie meelest sobivat vahendit koolitulistamiste ennetamiseks.
1. Hea sisekliima
Üheks kõige paremaks ennetustöö võtteks peetakse kooli head sisekliimat. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl kirjutas, et mida sõbralikumad ja mõistvamad on suhted õpilaste ja õpetajate vahel, seda vähem on õpilastevahelisi konflikte. Vägivallajuhtumid on kooli üldise õhkkonna indikaatorid ning viitavad probleemidele kooli organisatsioonikultuuris. Seega tuleks rõhku panna ka väärtuskasvatusele.
2. Meelemürkide ennetustöö
Kui 5% koolitulistamistest on toime pandud narkootiliste ainete või alkoholi mõju all olles, siis ennetustöö tõhustamises näeme me lahendust sellele 5%-le.
3. Toimiva sotsiaalvõrgustiku loomine ja edendamine
Laste edukaks arenguks on vajalik just pere ja kooli omavaheline koostöö ja tihe suhtlus. Samuti tasuks suhtlusringi kaasata ka sotsiaaltöötajaid ja psühholooge, kes kindlustaksid selle, et igasugused probleemid ja psühholoogilised häired avastataks ja ravitaks juba eos. Koolis on kindlasti oluline adekvaatne reageerimine igale vägivalla- ja kiusamisohule (null- tolerants ) ning kõikide vägivalla- ja kiusamisjuhtude avalikustamine . Konfliktsituatsioonidest on oluline kõiki teavitada ning nendel teemadel avameelselt vestelda.
Koolitulistamisi ei saa ennetada üksikute, eraldiseisvate abinõude rakendamisega. Siin on tegemist suure hulga omavahel tihedalt läbipõimunud valdkondadega ning ennetustöö eeldab süsteemset lähenemist. Eelkõige eeldab see meie kõigi väärtushinnangute ja hoiakute muutumist.
Toimekas, tasakaalukas ja rahumeelne koolielu on võimalik, kui igaüks meist natukenegi selle heaks teeb ning selle loomisele kaasa aitab. Koostöös liituvad pisikesed pingutused ühte ja see muudabki meie kõigi koolipäeva sisukaks.
Allikad:
1. Kõik graafikute jaoks kogutud andmed on pärit leheküljelt
http://en.wikipedia.org/wiki/School_shooting
ning sellel leheküljel olevatest linkidest.
2. Koolidirektor: paljudes vägivallajuhtumites on süüdi ka press
10.11.2007 15:31
Ivi Drikkit, Tartu Postimees
http://tartu.postimees.ee/101107/tartu_postimees/294695.php
3. Kauhajoe- komisjon keelaks ära poolautomaatpüstolid
17.02.2010 11:49
Mari Kamps, Postimees
http://www.postimees.ee/?id=226025
4. Komisjon : Jokela koolitulistamise taga oli asjaolude kogum
26.02.2009 10:54
Mari Kamps, Postimees
http://www.postimees.ee/?id=87186
5. X Riigikogu stenogtamm
VIII istungjärk
23.10.2006 15:00
http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2006/10/m06102306.html
6. Soome relvaseaduse karmistamine: loa saab 20-aastasena
11.03.2009 10:07
Mari Kamps, Postimees
http://www.postimees.ee/?id=92718
7. Koolivägivalda saab ennetada
13.12.2007
“Tundlike teemade uurimine Eesti sotsiaaltööuurimuse kontekstis”
Judit Strömpl, Maaleht
http://www.maakodu.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=10961
8. Ringkiri koolidele: turvalise õpikeskkonna loomine ja koolivägivalla ennetamine
11.10.2003
Toivo Maimets
http://pgraamatukogu.kolhoos.ee/stories/storyReader$33