Interneti ohud - Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine (2)

Interneti ohud
Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine Kõik vestlusringis osalenud õpilased kasutavad mõnda suhtlusportaali või sotsiaalmeedia keskkonda. Populaaremad on Rate , Orkut ja MSN. Skype ’i, Facebooki ja Twitterit kasutatakse vähem. Peamiselt suheldakse seal sõpradega, praeguste ja endiste klassikaaslastega ning tuttavatega või vaadatakse teiste pilte. Samuti võimaldavad erinevad suhtlustarkvarad telefoniarveid kokku hoida, saab piiramatult tasuta suhelda Nooremad õpetajad on aktiivsemad sotsiaalmeedia keskkondade kasutajad, kuid suhtlustarkvara kasutavad ka vanemad õpetajad. MSNi või Skype’i kasutatakse peamiselt isiklikuks otstarbeks, suheldakse sõprade või teiste pereliikmetega. Sarnaselt õpilastele nähakse suhtlustarkvara kasutamises võimalust raha kokkuhoiuks MSNi kasutavad õpilased aktiivselt ka koolitöös – räägitakse kodustest ülesannetest, jagatakse ülesannete lahendusi või spikreid Elektroonilistest kanalitest suheldakse õpetajatega valdavalt e-posti vahendusel, seda kinnitasid ka õpetajad. Kuigi paar õpetajat suhtleb vajadusel õpilastega lisaks e-kirjale ka MSNis või Skype’is 4
Kokkupuuted isikuandmete/piltide/videote avaldamisega ning identiteedi vargusega Noored üldiselt ei mõtle sellele, mida pildid või enda kohta avaldatud info võib neile tulevikus teha. Nad panevad üles vaid neid pilte, mida soovitakse, et teised näevad. Pilte/infot pannakse üles nii, et vaid sõbrad näevad ning sageli avalikuks need ei lähegi. Nime, sünnipäeva, kodulinna jms info avaldamises noored ohtu ei näe. Puudub seos selle vahel, kui vanalt suhtlusportaale kasutama hakati ja millist infot avaldatakse Erinevaid keskkondi kasutavad õpetajad on koolis juhtinud tähelepanu sellele, milliseid pilte avaldatakse ning püüdnud kasvõi oma õppeaine kontekstis võimalikest ohtudest rääkida, mida väga isikliku info avaldamine võib kaasa tuua.
Internetiohtude tajumine ohuna Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis vähemalt mingil määral varitsevad , siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad väidavad, et oskavad tajuda piire , kust üle minna pole mõttekas
Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt – osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad, kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev. Samuti viis, kuidas sellest räägitakse ning
Koolid võiks vanematele nendest ohtudest rääkida. Osades koolides on vanematele sellist infot jagatud ja need on positiivset vastukaja saanud Õpetajad tunnistavad, et õpilased teavad nendest teemadest rohkem kui nemad. Nende teadmised internetist ja sellega seotud ohtudest ei ole piisavad , et mõnes õppeaines neist rääkida või näiteks abi pakkuda, kui tullakse küsima. Seega oleks oluline õpetajatel nõu anda, kuidas sellistes situatsioonides toimida või neid lahendada, sest õpetaja on tõenäoliselt esimene täiskasvanu, kelle poole laps pöördub Osa õpetajaid on hakanud sotsiaalmeedia keskkondade kasutajaks, et olla kursis, mida õpilased nendes keskkondades teevad. Teised leiavad, et sellepärast ei peaks nemad küll nende veebilehtede kasutajaks hakkama Kuigi mitmed nooremad õpetajad on aktiivsed erinevate keskkondade kasutajad, ei ole nad näiteks teadlikud, et veebilehe omanikult saab paluda pildi, video, konto või info eemaldamist.
Tuleb ainult viitsida ja tahta seda leida. Mainiti näiteks piraatluse kohta. Küll mitte seda, kuidas sellest hoiduda, vaid ikka seda, kuidas vähem endale probleeme tekitada
Kokkuvõte ja järeldused Sageli on andnud just laiemat meediakajastust leidnud kiusamise või ahistamise juhtum kindluse ja tõuke lapsele sellest õpetajale rääkima minna. Seepärast on oluline sellest teemast avalikult rääkida ja infot jagada. Kuna tegemist on ääretult tundliku teemaga , tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas erinevatest juhtumitest rääkida või neid avalikkuse ette tuua, et meediakajastus ja avalik arvamus ei võtaks vastupidist pööret Ära ei tohiks unustada ka vanemate informeerimist ja teavitamist. Mitmetes koolides on lisaks õpilastele peetud loenguid vanematele ning need on saanud positiivset vastukaja Lisaks sellele, et seda teemat võiks rohkem üldiselt meedias käsitleda, tuleks teatud regulaarsusega korraldada ennetus - ja teavituskampaaniaid.