Koolivägivald (0)

Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema:Koolivägivald
Kellelt: Vahur Sepp AL 22
Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist „Kevade“) koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid , mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt.
Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt, televiisorist, internetist ja ka ajakirjandusest..
Ega suured koolid ka patust puhtaks ei jää, sest sadade õpilastega suurkoolid ei jõua ka parema tahtmise juures iga õpilaseni, ei toimu õpetaja ja õpilase vahelist head kontakti, mis aga toimub õpilaste omavahelisel suhtlemisel. Ja niimoodi jäävadki õpetajad ainult pealtvaatajateks, kui toimuvad riiud ja kaklused, mis võivad teine kord muutuda lausa rasketeks vägivalla juhtumiteks. Arvan, et õpetajal peaks olema siiski luba sekkuda , ka füüsiliselt kui seda antud hetkel vaja on õpilase turvalisuse kaitseks. Sest see aitaks pidurdad neid noori, kes arvavad et on karistamatud. Ükski suure algustähega tõeline õpetaja ei kasuta kindlasti seda õigust kurjalt ära.
Teine lugu on kindlasti õpetajaga( paraku on ka selliseid segunenud nende õigete õpetajatega), kes lausa naudib ja provotseerib ise õpilasi riiule ja kaklusele.
Kurb on see, et koolivägivallast rääkimine käib nagu mingi propaganda lainetusena, kui see on kellelegi kasulik( hetke tähelepanu võitmiseks). Koolivägivald peaks olema igapäev arutlusel ja tähelepanu all, siis ehk jääks seda vähemaks.
Usun, et kõik oleme üle elanud mingil määral koolivägivalda, seda kas siis vaatleja, ohvri või kiusaja vormis.
Mina isiklikult olen näinud koolivägivalda ja olen ise olnud ka koolivägivalla ohver, suuremalt jaolt siiski ohvri rollis. Kindlasti mõjub siin ka asjaolu, et ei kiputa segama vägivallatsejat, kuna kardame ise ohvriks sattuda ja see toimub nõrga iseloomuga õpilaste juures, ei saa öelda, et oleksin ise vahele seganud ja enda kiusamisest kedagi teavitanud, sest loodad ikka, et ükskord läheb see mööda.
Levinum on koolivägivald õpilaste vahel, ja seda siis peksmise ja norimise näol kõige rohkem. Õpetaja ja õpilase vahel on võrreldes õpilaste vahelise vägivallaga on see peaaegu olematu, aga siiski olen olnud ise tunnistajaks õpetaja ja õpilase vahelisele koolivägivallale ja seda just mõnitamise ja sõimu kõige hullemas mõttes.
Aastaid on püütud vähendada koolis levivat vägivalda, selleks on kasutatud nii reklaame meedias kui on ka korraldatud ümarlaudasid, arutatud ja diskuteeritud jne.
Mina pakuks välja ennetustöö vägivalla vähendamiseks koolis, ning selleks oleks sobilik kasutada rollivahetust sisaldavaid mänge, kas siis vestlustena või ka algklassides näiteks mingis tunnis, uurida välja põhjused.
Kindlatel juhtudel tuleks välja selgitada, miks see konkreetne asi juhtus, millest sai see juhtum alguse ja miks see nii kaugele üldse läks.
Ise peaksin ka julgem olema selliste juhtumite puhul, kas siis kaitsema nõrgemat või teavitama sellest õpetajale, politseile , kooli sotsiaaltöötajale või koolipsühholoogile, kes hakkaks selle tõsiselt juhtumiga tegelema.
Arvan, et siiski peaks koolides olema kord rangem ja määratud kindlad karistused koolivägivallajuhtumite korral, ehk siis jääks seda vähemaks, sest kui jutt ei aita peab aitama karistus .
Sest siiski on distsipliin see, mis murrab ka kõige tugevamad.