Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
meetodeid. 7. Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. Tervise erinevad tahud lasteaias Füüsiline tervis: seotud kehaga, haiguse diagnoosi puudumisega. Vaimne tervis: lapse positiivne eneseväärtustamine ja kindlustunne toimetulekuks. Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet jne. Sotsiaalne tervis: avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. Soodsate tingimuste loomine Seadusandlus. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, isiklik eeskuju. Sisekeskkond. Väliskeskkond. Tervislik toit. Tervishoiuteenus. Võimalused erivajadustega lastele. Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias
..................................... 25 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad...................................... 27 3. KRIMINAALNE KÄITUMINE KUI OMANDATU .......................................................... 28 3.1 Kriminaalse käitumise õppimise teooriad läbi keskkonna ............................................. 28 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna ....................................................................... 28 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna........................................................................ 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2
Sotsiaaltöötajad ise on leidnud, et probleemi aitaks leevendada lastekaitsetöötajate arvu suurendamine, mis aitaks kaasa töökoormuse hajutamisele (Julle 2010). ÜRO lapse õiguste komitee tõi juba 2003. aastal Eesti puhul probleemina välja vähese teadlikkuse laste väärkohtlemisest, kuritarvitamisest kodus, koolis ja asutustes ning perevägivallast ja selle mõjudest. Eesti ühiskonnas on laste väärkohtlemine, sh laste kehalise karistamise aktsepteerimine tõsine probleem (Lastekaitse seaduse… 2012a). 2002. aastal läbi viidud teismeliste väärkohtlemise uuringus selgus, et 93% vastanutest olid kogenud oma elus vähemalt ühte väärkohtlemise situatsiooni (Soo, K., Soo, I 2002). Lapse õiguste ja vanemluse monitooringust ilmnes, et veerand lapsevanematest ei pea lapse füüsilist karistamist vägivallaks. Kuigi enamik inimestest on teadlik kohustusest abivajavast lapsest teatada, on nii tavainimeste kui
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles
Kõik kommentaarid