Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkohol kui sotsiaalne probleem (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Alkohol kui sotsiaalne probleem
Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning vastsündinud. Need arvud näitavad, et tegu on tõsise probleemiga, millele tuleb kiireimas korras lahendusi otsida. Eesti Tervise Arengu Instituut leiab, et probleemi juures mängivad suurt osa lapsevanemad ning kodune kasvatus, kuna 11-15 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% vastanutest. Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Usun, et ma ei ole ainus, kelle meelest on need arvud lubamatult suured ning leian, et probleemi lahendamist tuleks alustada lapsevanematega suheldes, kuna just nemad on inimesed, kes on oma lastele igakülgseks eeskujuks ning lapsevanemad mängivad laste väärtushinnangute kujundamisel suurt rolli.
Muidugi on lahendusi veelgi. Eestis on alkoholi tarbimise vähendamiseks moodustatud riiklik töörühm, kes tegeleb alkoholipoliitikaga; kaalutakse alkoholireklaami keelamist ning on keelustatud öine alkoholimüük. Leian, et sellest ei piisa ning loodan, et lähitulevikus tegeletakse rohkem rahva teadlikkuse tõstmisega; ennetustöö tõhustamisega koolides ; elanikkonna üldise suhtumise muutmisega; maksumäärade tõstmisega ning sõidukijuhtide kontrolli karmistamisega. Need lahendused ilmselt suurendaksid illegaalse alkoholi tarvitamist, kuid loodetavasti ei tõuse nende tarbimise hulk liialt suureks. Seda toetab ka EKI 2010 aasta uuring, milles selgus, et tarbijad eelistavad legaalset alkoholi, sest nende hinnangul on salaalkohol tervisele ohtlik, ollakse põhimõtteliselt salaalkoholi ostmise vastu või arvatakse, et salaalkoholi kvaliteet on halb.
Eestlastest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav ning 70% inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks maksimaalselt 10 minutit. Näiteks Rootsiga võrreldes on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode kui seal. Nendest andmetest järeldub, et alkohol on Eestis liiga kättesaadav ning müügiaja vähendamine siinkohal ei aita. Kaaluda tuleks alkoholipoodide arvu piiramist ning üleüldist rangema müügipiirangu seadmist, mille rakendamine ei ole nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Eeskuju tasub võtta riikidelt, kes on kõrgest alkoholitarbimisest vabanenud.
EKI 2011 andmetel Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest, keda ei õnnestu meedikutel päästa. Sama uuringu põhjal on peaaegu kaks kolmandikku ehk 65%  alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest alkoholijoobes . Suurt rolli mängib siinkohal ka tulesurm ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Kui näiteks Šveitsis ning paljudes teistes riikides on väike promill lubatud, leian, et Eestis ei läheks ka selline väike vere alkoholisisaldus autoroolis läbi ning tekitaks liialt stressi nii meedikutele, autojuhtidele, politseinikele kui ka tavakodanikele.
Alkoholi tarbimise vähendamisega saab hakkama vaid riik koostöös rahva, eelkõige lapsevanematega. Kasutusele tuleks võtta mitmeid turvameetmeid ning piirata tuleks alkoholipoodide arvu ning üleüldist alkoholi kättesaadavust. Kaaluda tuleks ka koostöövõimalusi varasemalt head eeskuju näidanud riikidega, et üheskoos tõhusamaid meetodeid välja töötada. Parimate lahenduste väljaselgitamiseks tuleks antud teemal arutada ka omaalaekspertidega, kuid ei tohiks muutuda liialt diktaatorlikuks ning silmas tuleks pidada ka Eesti rahva huve.
Alkohol kui sotsiaalne probleem #1 Alkohol kui sotsiaalne probleem #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Tomp Õppematerjali autor
Essee teemal alkoholism kui sotsiaalne probleem. Sisaldab rohkelt fakte ning ka oma arvamust.

Sarnased õppematerjalid

Alkoholi tarbimine Eestis
9
docx

Alkoholi tarbimine Eestis

Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 10­25% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED

Sotsioloogia
Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas
23
doc

Uurimustöö "Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas"

. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3

Inimene
Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
126
pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

meetodeid. 7. Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. Tervise erinevad tahud lasteaias  Füüsiline tervis: seotud kehaga, haiguse diagnoosi puudumisega.  Vaimne tervis: lapse positiivne eneseväärtustamine ja kindlustunne toimetulekuks.  Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet jne.  Sotsiaalne tervis: avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. Soodsate tingimuste loomine  Seadusandlus.  Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, isiklik eeskuju.  Sisekeskkond.  Väliskeskkond.  Tervislik toit.  Tervishoiuteenus.  Võimalused erivajadustega lastele.  Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias

Lapse tervise edendamine
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

..................................... 25 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad...................................... 27 3. KRIMINAALNE KÄITUMINE KUI OMANDATU .......................................................... 28 3.1 Kriminaalse käitumise õppimise teooriad läbi keskkonna ............................................. 28 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna ....................................................................... 28 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna........................................................................ 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2

Käitumine ja etikett
Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Sotsiaaltöötajad ise on leidnud, et probleemi aitaks leevendada lastekaitsetöötajate arvu suurendamine, mis aitaks kaasa töökoormuse hajutamisele (Julle 2010). ÜRO lapse õiguste komitee tõi juba 2003. aastal Eesti puhul probleemina välja vähese teadlikkuse laste väärkohtlemisest, kuritarvitamisest kodus, koolis ja asutustes ning perevägivallast ja selle mõjudest. Eesti ühiskonnas on laste väärkohtlemine, sh laste kehalise karistamise aktsepteerimine tõsine probleem (Lastekaitse seaduse… 2012a). 2002. aastal läbi viidud teismeliste väärkohtlemise uuringus selgus, et 93% vastanutest olid kogenud oma elus vähemalt ühte väärkohtlemise situatsiooni (Soo, K., Soo, I 2002). Lapse õiguste ja vanemluse monitooringust ilmnes, et veerand lapsevanematest ei pea lapse füüsilist karistamist vägivallaks. Kuigi enamik inimestest on teadlik kohustusest abivajavast lapsest teatada, on nii tavainimeste kui

Sotsiaalse analüüsi alused
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles

Akadeemiline kirjutamine




Kommentaarid (1)

estskill1 profiilipilt
estskill1: normaalne
23:15 13-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun