Eesti ja hiv (0)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Eesti ja HIV
Sisukord
Sissejuhatus Lehekülg 3
Mis on HIV- viirus ? Lehekülg 4
Ühiskondliku šoki piirimail Lehekülg 5
Töö noortega Lehekülg 6
Kokkuvõte Lehekülg 7
Kasutatud kirjandus Lehekülg 8
Lk. 2
Sissejuhatus
Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas.
Lk. 3
Mis on HIV- viirus?
HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus põhjustab AIDS-iks nimetavat haigust.
HIV võib levida kõigi kehavedelikega, mis sisaldavad verd. Nii ei tohiks kasutada teise habemeajamisriistu, hambaharja jne. Seetõttu peab koht, kus selliseid teenuseid pakutakse olema puhas, kasutatavad instrumendid ühekordsed või steriilsed . HIV ei ole isiklik probleem ja see puudutab ka teisi inimesi. Keegi pole kaitstud ka juhul, kui HIV- positiivne nakatub samal ajal tuberkuloosi. Siis mõjutab see veel kaugemaid inimesi. Nakkust on saadud juba esimesest vahekorrast ainsa seksuaalpartneriga, oma abikaasalt, vigastatut abistades, vägistamise ohvrina, põhjusi on veelgi. HIV- viirus levib ka narkomaanide seas. Süstija on kõige sagedamini poiss. Noor inimene, kellel on veel säilinud soov ja võimekus seksida. Mõned nende partnerid on narkomaaind, mõned mitte. Nii jõuab viirus ringkondadeni, kuhu ta süstalde kaudu kunagi ei jõuaks.
Riskirühm on ka narkomaanidest tüdrukud, kes tihti müüvad seksi, olgu siis raha või sõltuvusainete eest.
Üks väike edasilevikutee on ka HIV- positiivsete laste sünd. HIV- viirust kandev rase võib sünnitada terve lapse- kui ta selle nimel tegutseb ning ravi saab.
Uued viirusekandjad võivad tulla kõige erinevamatest ja tegelikult raskemini kontrollitavatest kohtadest .
Lk. 4
Ühiskondliku šoki piirimail
Sellest on nüüd möödas umbes viisteist aastat, kui aidsitohter Nelli Kalikova rääkis, et aidsiepiteemia on Eestis peatne paratamatus. Nii julge arvamus tekitas palju vastukajasid, kuid Aidsipuhang tuli ja hullemal kujul, kui doktor Kalikova arvanud oli.
Lühidalt on seis järgmine: viimased kolm aastat on uute HIV- positiivsete juurdetulek märgitav stabiilse numbriga: pisut üle 600 inimese aastas. Selline stabiilsus on Eestile väga ohtlik. Kuussada uut viirusekandjat aastas on meie rahvaarvu juures liiga palju.
Ravimata on haigus pikajaline, kuid ja aastaid kestev protsess, kus kord paranetakse ühest või mitmest haigusest ja tuntakse end mõnda aega veidi paremini, siis saadakse uus haigus või ägeneb vana. Viirusevastast ravi saavatel inimestel seda olukorda tavaliselt ei teki ja nende elukvaliteet ei halvene kroonilisest haigusest hoolimata oluliselt. Viirusevastased ravimid on niivõrd efektiivsed, osutus nende andmine odavamaks kui pidev uute või taasägenevate haiguste ravimine.
Lk. 5
Töö noortega
Üks tähtis ennetusviis on töö noortega. Just nende otsustest ja käitumisest sõltub see, kas ja kui kiiresti HIV- epideemia Eestis edasi liigub. Noored ei usu, et selline koledus võiks teda puudutada või et sel oleks mingigi seos „mängudega“, mida omavahel mängitakse. Noori peab nendest ohtudest teavitama.
Eestis on loodud AIDS- i küsimustega tegelev mittetulundusorganisatsioon. Seal toimub HIV/AIDS- i ennetustöö riskikäitunmisega inimeste seas. Veel võtavad osa selle organisatsiooni tööst marginaalsed noored, seks- töötajad ja veeni süstivad narkomaanid.
Lk. 6
Kokkuvõte
Kui riik soovib HIV levikule piiri panna, peab tema tegevus selles valdkonnas olema järjepidev ja tõhus.
Ravimite abiga säilib HIV- positiivsete töövõime ja see vähendab riigile ja ühiskonnale pandavat koormust. Kui kallid ravimid ka poleks, töötav inimene teenib selle osaliseltki tasa.
Mis aga suremisse puutub, siis: kui miski on maailmas üldse kindel, siis see, et keegi ei ela igavesti .
Lk. 7
Kasutatud kirjandus
Artiklite kogumik: „Eesti edu hind“
Eesti Päevaleht (november 2008)
Tervise Ekspress (september 2008)
www.aids.ee
Lk. 8