Sotsiaalprobleemid Eestis (1)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine

Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Iga päev räägitakse kuritegudest, tööpuudusest, kellegi halbadest elutingimustest ja perevägivallast ­ need ongi ühed meie Eesti riigi sotsiaalprobleemid. Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes

Sotisaal

10

docx

Narkomaania

arst.ee/et/Valdkonnad/d/11168/narkomaania). Tüüpilised tunnused on ärrituvus, unehäired, valud jne. Narkomaania on praeguses ühiskonnas väga levinud ning sellega kaasnevad probleemid ja tagajärjed tuleks tuua suuremas ulatuses avalikkuse ette. Nii on võimalik teadvustada narkomaania riske ning ennetada ka narkootikumide tarvitamist. Kindlasti on ka inimesi, kes lõpetaks tarvitamise, kui on rohkem teadlik tagajärgedest. Narkootikumide tarvitamise põhjused Narkomaania muutus Eestis eriti suureks probleemiks seoses HIV laialdase levikuga, mis sai alguse süstivatest uimastisõltlastest. Narkootikumide tarvitamise põhjuseid on väga palju ja neid on väga erinevaid. Kõige rohkem ühiskonnas levinud narkomaaniat soodustavad sotsiaalsed probleemid on näiteks töötus, vaesus, alkoholism ja vähene tervisealane teadlikkus( http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania-ennetamine).

Sotsioloogia

9

doc

Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine"

mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei räägi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised. Naiste suitsiidsuse suhe on 4-5:1. Suitsiidikatseidki teevad naised 2 korda enam kui mehed (Saveljev 2005). Teine oluline punkt on vanus. Eestis esineb suitsiide kõige enam meeste seas vanusevahemikus 25- 44, järgnevad 45- 60- aastased mehed ning siis üle 60- aastased ja alla 25- aastased. Naiste puhul on suurim riskigrupp üle 60- aastaste seas, järgnevad 45- 60- aastased ning seejärel 25- 45 ja alla 25- aastased (Saveljev 2005). Oluline on ka, kas tarbitakse alkoholi ja/või narkootikume. Kroonilisel alkohoolikul on suurem risk enesetapuks pohmelli seisundis, kui tekib enesesüüdistus, sageli kehalised valud, võõrutusnähud

Psühhiaatria

6

docx

Suitsiid: psühholoogia referaat

peetakse seda, et naised pöörduva sagedamini arstide poole kui mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei räägi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised. Naiste suitsiidsuse suhe on 4-5:1. Suitsiidikatseidki teevad naised 2 korda enam kui mehed. Teine oluline punkt on vanus. Eestis esineb suitsiide kõige enam meeste seas vanusevahemikus 25- 44, järgnevad 45- 60- aastased mehed ning siis üle 60- aastased ja alla 25- aastased. Naiste puhul on suurim riskigrupp üle 60- aastaste seas, järgnevad 45- 60- aastased ning seejärel 25- 45 ja alla 25- aastased. Oluline on ka, kas tarbitakse alkoholi ja/või narkootikume. Kroonilisel alkohoolikul on suurem risk enesetapuks pohmelli seisundis, kui tekib enesesüüdistus, sageli kehalised valud, võõrutusnähud

Psüholoogia

86

ppt

Riskikäitumine

• kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele : •Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mittesuitsetaja nn

Sotsiaalpedagoogika

2

doc

Narkosõltuvuse ennetamine Eestis

Essee: Narkosõltuvuse ennetamine Eestis Narkosõltuvuse ennetamise põhieesmärk Eestis on kujundada ühtne narkomaania ennetamise poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja

Ühiskond

2

docx

HIV

viirus inimese organismist mitte kuhugile ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib ennast tunda üsna hästi väga pikka aega. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Tänapäeval kulutab inimkond hiigelsummasid HIV viiruse uurimiseks, ravimiseks ning ohjeldamiseks. Kahjuks tuleb tunnistada, et HIV on ka Eestis muutumas aina suuremaks probleemiks. Nakatunute arv on tõusnud oletatavalt juba üle 15 000 inimese, kuid reaalselt saavad ravi neist väga vähesed, kuna HIV viiruse ravimine on väga kallis (umbes 6400 eurot aastas). Samuti teeb murelikuks see, et Eesti on Euroopas HIV levimise kiiruselt esimesel kohal ning see, et nakkuse võib saada ka püsisuhetes, kui ei olda kindel oma partneri HIV staatuses ja kindel saab selles olla vaid testi tegemisel

Bioloogia

37

odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

Sissejuhatus Uimastid on meie ümber. Nad on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees. Uimasteid tarvitatakse teadvuseseisundite muutmiseks. Uimastavad ained on muutunud eriti populaarseks kooliõpilaste seas, kuid õpetajatel napib nii teadmisi kui ka kogemusi adekvaatseks käitumiseks uimasteid tarbinud noortega ning koolid tunnistavad üksnes oma võimetust uimastite leviku tõkestamises kooliõpilaste hulgas. Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism, nikotism, narkomaania ja toksikomaania. Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks. Ka koolinoortel ei ole teadmisi ja abi kusagilt loota. Noorukid, kes tihti uudishimust või kambavaimust johtuvalt on sattunud narkootilistest ainetest sõltuvusse, ei suuda oma

Teadus tööde alused (tta)

Kommentaarid (1)