HIV levik Eestis (0)

HIV-levik Eestis
Seminaritöö
Maailmas on HIV infektsiooni epideemia endiselt tõsiseks mureks kõikidele riikidele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO World Health Organization) hinnangul elab maailmas kuni 36 miljonit HIV positiivset /AIDSi haiget. Iga aasta röövib see infektsioon endiselt mitme miljoni inimese elu ja iga päev toob juurde umbes 7000 uut nakkusjuhtu.
1987.aastast on HIV infektsiooni diagnoositud Eestis ja tänaseni on nakkus diagnoositud ligi 7000 juhul. Tõsine epideemia puhkes meil 2000.aastal süstivate narkomaanide seas ja tänaseks on see haaranud kogu Põhja-Eesti. Muret tekitab see, et seksuaalsel teel toimunud nakatumiste arv on kasvutendentsiga.
Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Praegu toimub võitlus HIV/AIDSi epideemiaga neljanda riikliku programmi alusel.
Suurem osa HIV- infektsiooni epideemia juhtudest on leitud Ida- ja Põhja- Eestist, kus peamise riskirühma moodustavad süstivad narkomaanid, kuid suurenemas on ka haigestumine seksuaalsel teel. Samuti on suur vertikaalsel teel haigestumine, mistõttu oleks vaja erileist tähelepanu pöörata HIV- positiivsetele rasedatele. HIV- infektsiooni suure keviku ning HIV- positiivsete liiga hilise arsti vastuvõtule tulemise tõttu peaks haiguse suhtes rutiinselt kontrollima kõiki tervishoiuasutustesse pöörduvaid isikuid, et vajaduse korral alustada õigeaegse antiretroviirusraviga. Õigeaegne ravi viiruse vastu aitab vältida haiguse arengut, säilitab nakatanu tervise- ja töövõime ( Zilmer :2007).
Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses.
Inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus, HIV) avastati 1983. aastal. 1985 aastal registreeriti esimesed testsüsteemid infektsiooni diagnoosimiseks. Eestis alustati viiruse laboratoorse diagnoosimisega 1987. aastal ( esialgu ainult doonorvere kontrollimiseks, edasi juba anonüümsetes kabinettides ja haiglates patsientide vere kontrollimiseks ja uurimiseks) (Zilmer: 2007).
2000.aastal kasvas HIV- i nakatunud inimeste arv järsult ning 2001. aastal konstateeriti, et riigis on välja kujunenud epideemia süstivate narkomaanide seas ( http://www.tai.ee/ ).
Plahvatuslik HIV- nakkuse levik 2000. aastal algas Ida-Virumaal. Kokku on aastate jooksul (1997- 2007) HIV-viirus diagnoositud 6364 inimesel. Viimastel aastatel on märgata uute nakkusjuhtude arvu stabiliseerumist.
Valdav enamus 2000-ndate aastate alguses avastatud HIV-kandjatest olid mehed. Viimastel aastatel on aga järk-järgult tõusnud nakatunud naiste osakaal. 2003. aastal moodustasid naised antud aastal registreeritud HIV-kandjatest ~28%, 2006. aastaks on naiste osakaal tõusnud 36%-ni ehk ligi kümnendiku võrra.
Vanusrühmade lõikes oli 2001- 2007 aastal kõige suurem nakatumine 20- 24 aastaste seas. Avastatud HIVnakatunud on valdavalt 15–29 aastased, kõige suuremaks riskigrupiks vanuse ja soo poolest on mehed vanuses 20–24 aastat ( http://www.tai.ee/ ).
HIV- infektsiooni diagnoositakse Eestis 32 laboris. Kõik positiivseks osutunud proovid kinnitab spetsiaalse uurimismeetodiga HIV- nakkuse referentslaboratoorium Lääne- Tallinna Keskhaigla diagnostikakliinikus ja patsientidele teatatakse ainult kinnitatud analüüside tulemused. Viimastel aastatel testitakse Eestis HIV suhtes umbes 120 000 vereseerumit aastas.
HIV testimise aktiivsus erineb Eestis maakonniti. Ida- Virumaal ja eriti Narvas on see kahjuks madalam kui Harju maakonnas või Lõuna-Eestis. Samal ajal tehakse aga Narvas kõige rohkem anonüümseid uuringuid (Zilmer: 2007).
Suur hulk HIV- positiivseid pole ise oma nakkusest teadlikud, olles seejuures potsentsiaalsed nakkuse levitajad . Näiteks USA-s on hinnanguliselt 25 % HIV- positiivsetest, kes ei ole teadlikud oma nakatumisest. Kui Eestis on hinnanguliselt umbes 10 000 HIV positiivset, siis järelikult ca 30% ei ole oma nakkusest teadlikud. Samasugune olukord valitseb enamuses Euroopa riikides. Üle-eestilise noorteuurimuse kohaselt on 14-15-aastastest noortest vahekorras olnud viiendik ning 16-18-aastastest pooled. Teismeliseas on vahekorra kogemusega noortel rohkem seksuaalpartnereid ja juhusuhteid kui täiskasvanutel (vt Lõhmus ja Trummal 2007), kuid väärtushinnangud ja hoiakud on alles kujunemisjärgus (Trummal:2008).
Eestis peab suhtumine HIV- testimisse muutuma . Oluline on kõikide tervishoiuasutustesse pöörduvate isikute rutiinne kontrollimine HIV-ile. Samal ajal on vajalik jätkata aktiivset testimist kõrge riski rühmades. Rahvusvaheliste juhiste (Centers for Disase Control , CDC) kohaselt tuleb uurida HIV nakkuse suhtes kõiki 13- 64 aastaseid tervishoiuasutusse pöörduvaid inimesi. Kontroll peab tagama konfidentsiaaluse ja selleks peab olema alati patsiendi nõusolek (Zilmer:2007).
HIV positiivsete õigeaegne avastamine aitab vältida uusi nakatumisi kuna inimene on oma infitseeritusest teadlikuna vähem nakkusohtlik . Samaaegselt aitab varajane nakkusjuhtude avastamine alustada õigeaegse viirusevastase spetsiifilise raviga , mis võimaldab vältida haiguse arengut ning säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007).
HIV- positiivseid patsiente jälgivad ja ravivad Eestis infektsioonhaiguste eriala spetsialistid viies keskuses: Lääne- Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses, Ida- Viru Keskhaigla nakkusosakonnas, Narva Haigla nakkusosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste kliiniku nakkusosakonnas ja Pärnu Haigla nakkusosakonnas. Kokku on arsti poole pöördunud ja arvele võetud Eestis ca 3500 HIV nakatunut (79% HIV- positiivsetest identifitseeritud isikutest) (Zilmer:2007).
HIV viirusesse nakatumine on jätkuvalt suure tähtsusega ja tõsiseks tervishoiu probleemiks kogu WHO Euroopa regioonis. Lääne- Euroopas tuleb teha pidevat ennetus - ja selgitustööd riikidesse sisserändajete hulgas ( erinevad kampaaniad- turvaseks jne., lisaks erinevad riiklikud programmid ja sissejuhatuses mainitud strateegiad). Ida- Euroopas peab olema HIV ennetustöö süstivate narkomaanide hulgas ja selline ennetuskampaania peaks olema lausa nurgakiviks sellele strateegiale. Väga olulise tähtsusega on ka selgitustöö noorte hulgas. (The HIV/AIDS epidemic in the WHO European Region Eastern Europe 1988- 2006).
Eestis registreeritavate uute HIV-juhtude määr Euroopa kõrgeim. Järgnevad Ukraina , Venemaa ja Portugal . Läti asub 6-ndal ja Leedu alles 16- ndal kohal.
2007. aastal diagnoositi Eestis 1 miljoni elaniku kohta 42,5 AIDS-i juhtu, mis on ligi kaks korda
rohkem kui 2006. aastal. Põhjuseks on narkomaanidest haigete liiga hiline pöördumine arsti poole.
Ülemaailmne Fond Võitlemaks AIDS-i, Tuberkuloosi ja Malaariaga ( Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria , edaspidi GFATM ) loodi jaanuaris 2002 selleks, et oluliselt suurendada ressursse võitluses kolme laastava haigusega kogu maailmas. Fond tegutseb partnerluses erinevate riikide valitsuste, kodanikeühiskonna, kogukondade ja erasektori vahel. GFATM on iseseisev rahvusvaheline eraõiguslik fond, mis paikneb Šveitsis.
Organisatsiooni üldised toimimise põhimõtted on järgmised:
- GFATM koondab ja jaotab ressursse võitlemaks HIV/AIDS-i, tuberkuloosi ja malaariaga
erinevates riikides. Fond ise ei tegele programmide elluviimisega – elluviijateks on kohaliku tasandi organisatsioonid ja spetsialistid.
- GFATM jaoks on prioriteediks hästi koostatud taotlused riikidest ja regioonidest, kus on kõige suuremad vajadused lähtuvalt haiguskoormusest, kuid vähe finantsressursse epideemiaga võitlemiseks. Samuti toetatakse tärkava epideemiaga piirkondi.
- Fond rahastab programme vaid siis, kui antud abi ei asenda ega vähenda juba olemasolevaid finantseerimisvõimalusi riigis, vaid lisandub nendele.
- Rahastatakse nii ennetustegevust kui ravi vastavalt kohalikul tasandil määratletud vajadustele.
- Fond innustab uute partnerlussuhete teket kohalikul tasandil, toetades erinevate sektorite ühist osalust antud riigi taotluse väljatöötamisel.
- Taotluste ülevaatamisel kasutab GFATM sõltumatut ekspertide kogu.
- Rahastamisel on põhimõtteks soorituspõhisus – koostöös toetust saava riigiga määratletakse võtmeindikaatorid jälgimaks jooksvalt programmi kulgemist . Riigis koha peal aitab programmi toimimist jälgida GFATM poolt valitud sõltumatu organisatsioon .
Fondi töös osalevad ka partnerid, kellel on võtmeroll rahvusvahelisele arengule kaasa aitamisel – nende seas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIV/AIDS-I Programm (UNAIDS), Maailma Pank .
AIDS ja HIV-ile planeertitud taotluse eelarveline summa GFATM poolt 2002-2007 aastaks oli 2,9 miljardit USD-d.
KASUTATUD KIRJANDUS

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 771, Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015.(2005). www.tai.eeMartin C

Rüütel.K., Lõhmus. L. (2007). HIV-nakkus ja AIDS ARVUDES 2006. www.tai.ee

Zilmer.K., Ustina.V. (2007). 20 aastat HIV- inhektsiooni Eestis. Eesti Arst, 12, 885- 891.

Murd .M. (2008). AIDS-I nõustamiskabinettide klientide andmed 2007. aasta raport . www.tai.ee

Alix. J., Devaux. I., Fletcher. R., Likatavičius. G., Nardone. A. (2007)., HIV/AIDS Surveillance in Europe, Mid- year raport 2007, No. 76. www.eurohiv.org

Trummal.A., Lõhmus.L., Rüütel.K.(2008). HIV- valdkonna tegevus Eestis 2006. ja 2007. aastal. www.tai.ee
7