Eneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Tihtilugu aga surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see riivab eneseväärikust. Sellistel hetkedel ei mõelda oma eneseväärikuse peale ja tehakse asju, mida hiljem kahetsetakse. On inimesi, kes müüvad end olude sunnil vaimselt või füüsiliselt- mõned teevad seda ka eneseväärikuse puudumise tõttu vabatahtlikult. On ka kolmas variant- inimesi sunnitakse end müüma
Eneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks
Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumine nende isaga oli formaalne vormitäitine. See tehing ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud neid ega loonud Mari meelest ka abielueetika kohustusi. Ometi avaldas ta sitket vastupanu. Need olid eneseväärikus ja vastumeelsus, mis teda hoidsid. Ilmselt kaaastunne Prillupi vastu, tahtmine pidevast pealekäimisest lahti saada, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda järele andma. Ja kui ta oli seda teinud, siis tema südametunnistus käskis lepingut korralikult täita. Mari asus küll allakäigu teele, aga ei jõudnud lõpliku languseni. Mari lõpetas lepingu kohe kui, see ainult tema asjaks jäi. Tema südametunnistuse üle saamahimu võitu ei saanud
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme
Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Mina ise olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilisemad. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast. Alati ei saa olla hea teise vastu kui tema parasjagu pole sinu vastu hea. Kõik on sõltuv. Isiksus meie väline väljendusviis. See võib aga ei pruugi olla sama, mis meie iseloom, oleneb sellest, kui siirad ja ehtsad me oleme. Tihti on isiksus nõrga või ebameeldiva iseloomu meeldiv fassaad. Tänapäeval käituvad paljud selle alusel, mida nad arvavad, et
vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustusi. Ometi avaldas ta sitket vastupanu. Need olid eneseväärikus ja vastumeelsus, mis teda tagasi hoidsid, kuigi talle Kremer meeldis. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinud, oleks Mari arvatavasti nõustunud. Ilmselt kaastunne Tõnu vatsu, tahtmine pidevast pealekäimisest vabaneda, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda lõpuks järele andma. Mari aimas, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Tõnule ja ta hakkab teda keelama. Sellepärast ta läkski mõisa alles omal vabal valikul siis, kui Tõnu oli
Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi Kasutatud materjal http://corners.kolhoos.ee/stories/storyReader$205 http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html TÄNAN KUULAMAST!
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda
Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilised. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast. Alati ei saa olla hea teise vastu kui tema parasjagu pole sinu vastu hea. Kõik on sõltuv, nii ka minu iseloomuomadused. Minu pinginaaber on koleerik ja sangviinikust on samuti temas. Ta on väga ohjeldamatu vahel, kui miskit teda ärritab siis seda on päris hästi näha. Ta on väga suure töövõimega ja
Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma, sest tema südametunnistus piinas teda kohutavalt. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Prillupi nn. ,,Kolmas laps" Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib
alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist põlastavad. christine, kes kõige selle ajal magas, lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära rääkida, ja lavastus lõppes julie enesetapuga, kuna kokkukeedetud supist ei tundunud olevat enam muud väljapääsu. tema eneseväärikus oli kadunud. 3)minu jaoks kajas lavastusest kõige enam välja see, et nende probleemid olid üles ehitatud enamjaolt klassierinevusel. kui kõigile kolmele tegelasele anda ühine positsioon, siis oleks sündmustik tohutult erinev. julie ja jean näevad üksteises mitte inimest, vaid seda ühiskondlikku kasti, kus sees nad on. julie tahab langeda madalamale, et lasta lõdvaks ja jean pürgida redelil üles
tervisele ja meeleolule halvasti. Teaduslikult tõlgendatakse stressi vastusena kõrgendatud nõudmistele keha ja meelte poolt. Tänapäeval on stress iga inimese elu osa. Kuna inimesed reageerivad erinevatele sündmustele ja uudistele erinevalt, siis tekitavad stressi erinevatel inimestel erinevad asjad. Teatud määral mõjub stress edasiviivalt ja annab juurde motivatsiooni. Kui aga stressi on liiga palju võib juhtuda, et seatakse küsimärgi alla eneseväärikus ja unustatakse enda ümber inimesed, kes võiksid aidata. Paljudel õpilastel on koolist ja huvitegevustest tingitud stress. Koolis oodatakse head käitumist ja häid hindeid; kaaslased ootavad head meeleolu ja toetust oma igapäevamuredes. Huviringides oodatakse 100% kaastegemist ja tähelepanu. Kui ükskord õhtul koju jõutakse, tuleb veel tegeleda koduste töödega ja tihtipeale kulub selleks aega hilisõhtuni. Siis pole uneaeg täielik ja sa muutud väsinuks. Väsimus
Eneseväärikus, enesearmastus Enda abikäe ulatamine noorele, kes ei ole veel elus enda kohta leidnud, on justkui abitu isiku jalule aitamine. Tihtipeale kardavad noored olla isikupärased, jääda iseendaks, kuna hirm muutub liialt suureks, et tõsta pea ning avaldada arvamust. Noored ei saa teada, kuidas kõrge iga mõtleb ja tunneb, selleks, et mõista, vajavad nad enda kõrvale tuge ja armastust, nad vajavad kedagi, kes aitaks lahendada ka kõige raskemad mured elus, kes hoolitseks ja annaks aimu sellest, mis maailmas ees ootab. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Iga isik on omapärane, noort tuleks suunata just seda teed valima, mis on erinev ning uus ja huvitav. Erinevus ei olegi alati halb, sest mis ei tapa, teeb vaid tugevaks. Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Kui...
Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg
Oscar Wilde romaanis. Dorian oli keskendunud rohkem enda ilu peale ning käitus teiste inimestega inetult. Vanasti olid inimesed kaastundlikumad ning abistasid oma lähedasi. Perekonna väärtustamine ei ole tänapäeval sama, mis oli 20. sajandil. Kui vanasti inimesed sõlmisid omavahel tugevad abielusidemed, siis esimese tüli käigus ei antud kohe lahutust sisse, nagu on kombeks tänapäeval. Üks põhjustest on see, et inimestel oli suurem eneseväärikus ning kardeti jääda häbisse naabrite ees. Praegusel ajal on esikohal karjäär, mille tõttu ei ole aega pere loomise jaoks ning kui pere on isegi juba olemas, ei ole aega sellega tegeleda. 20. sajandil, kui noorpere oli juba abielus, pidi lähiajal ka laps sündima, kuna lapse saamine oli tööst tähtsam. Kuna karjääri tegemisega kaasneb hea palk, saavad inimesed endale rohkem mugavusi võimaldada. 20. sajandil tehti tööd ausalt ning raha saadi läbi suurte raskuste
Jüri Säävel sügava eneseväärikusega inimene (Karl Ristikivi teose ''Tuli ja raud'' põhjal) ,,Tuli ja raud'' on teos, milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole. Vaatamata kõigele eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja nii maal kui ka linnas. Teda iseloomustab kinnisus, umbusaldus ning tema juhtivaks iseloomujooneks on sügav eneseväärikus. Põlvest põlve on olnud just mehed need, kes kogu pere eest hoolt kannavad ning kõik heaks eluks muretsevad, nii ka teoses ,,Tuli ja raud". Jüri Säävel oli väga töökas mees, ta töötas tehases palju aastaid. Jüri oli usin ja töökas. Ta ei puudunud töölt kunagi, isegi siis, kui ta oma kätt vigastas, missest et vigastus oli tõsine. Jüri tegi kõik mis suutis, et oma lapsi ja naist ülal pidada, koolitada ja neile kõike võimalikku pakkuda, lisaks sellele oli Jüril ka
elamiseks õhku nemad aga raha, millega ehitada endale justkui müür ümber, mis püüab kinni solvangud ja mõnitused. Nii juhtus ka Prillupiga keda hakati kõrtsis norima naise pärast keda pidi ta jagama mõisahärraga. Selleks, et mahategijatel suu kinni panna hakkas ta kõrtsis kõigile jooke välja tegema. Eksisteerib ka neid kelle jaoks on väärtushinnangud seatud nõnda et raha asetseb järjekorra lõpus. Selliste isikute jaoks esineb väärtusi mida ei saa osta - näiteks eneseväärikus. Taoliste hulka kuulub ka Mari, kes puikles visalt vastu lepingule, milles müüdi teda. Vaatamata sellele kui vähe õigusi oli tol ajal naistel võitles Mari selle vastu, et teda ei koheldaks kui mingit eset millega võib kaupa teha ilma temalt küsimata. Ka vabadust ja sõltumatust hindas Mari kõrgemalt kui raha. Pärast oma mehe Prillupi surnuks külmumist kaotas leping kehtivuse. Mari oli saanud sõltumatuks ning seda ei vahetanud ta isegi
Tõnu algul oleks arvatagi osanud. Kui äri kuidagi ei edenenud hakkasid Mari ärakäimised Prillupile üha valusamini mõjuma ja ta hakkas oma muresid ja valesid otsuseid viinaga uputama. Ühel ööl kaubareisilt koju sõites lõppes Prillupi elutee viina ja külma tõttu. Kas Prillupi surmas on süüdi Mari? Mina nii ei arva, kuna siiski oli Prillup ise see, kes naise sinna ajas. Tolle aja kohta võis inimestele vastukarva olla Mari puhul tema võimukus ja eneseväärikus, mis paljudel naistel siis puudus. Aega, millest raamat räägib, iseloomustab meeste ülemvõim peres. Mari pole minu arvates midag valesti teinud, kuna ta ei olnud ju Prillupiga armastusest abielus vaid ainult oma õe laste pärast ja Kremer talle meeldis. Ent siiski, pärast Tõnu õnnetut hukkumist lõpetas naine lepingu, olgugi, et uue piimamehe kohta tahtsid paljud, ka need kes ennem ilkusid Mari kallal Kremeriga suhte pärast. Mari kasutas taas oma võimu, lõpetas
Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumine nende isaga oli formaalne vormitäitine. See tehing ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud neid ega loonud Mari meelest ka abielueetika kohustusi. Ometi avaldas ta sitket vastupanu. Need olid eneseväärikus ja vastumeelsus, mis teda hoidsid. Ilmselt kaaastunne Prillupi vastu, tahtmine pidevast pealekäimisest lahti saada, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda järele andma. Ja kui ta oli seda teinud, siis tema südametunnistus käskis lepingut korralikult täita. Mari asus küll allakäigu teele, ent ei jõudnud lõpliku languseni. Mari lõpetas lepingu kohe, kui see ainult tema asjaks jäi. Tema südametunnistuse üle saamahimu võitu ei saanud
Tihti tekib afekt konfliktisituatsiooni. Frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma eesmärki . Tekib ainult olukorra, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid pettumus, ärritumine jne. Inimese frustratsioonitaluvus on erinev, see sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Tähtsad on ka emotsionaalne stabiilsus, kindlameelsus ja eneseväärikus. Emotsioonide PSÜHHOFÜÜSILISED väljendused On seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Võivad tähendada muutusi : * südame ja veresoonkonna töös südame töö kiirenemine või aeglustumine, mille tõttu inimene punastab või kahvatab, võib tõusta ka vererõhk *hingamises erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib ''hing kinni jääda ''
eksimusse. Ta ei taha tunnistada, et ta on vigu teinud; ta ei taha olla teiste ees patune. Inimene tahab näida õigena, ja ta püüab seda saavutada läbi vigade varjamise. Aga Pühakiri hoiatab: "Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile!" See on karm tõde, et inimesed on nii pikaldased seda mõistma. Nad lähevad oma pattudes ikka edasi – loomulik asjade käik juhib neid edasi – kuni on võimatu peatuda, rääkimata ümberpöörmisest. Eneseuhkus, eneseväärikus ei luba seda teha. Ja lõpuks ei tundugi patt enam nii patusena! Oma üleastumisi varjates ei jõua nad sihile. Võib-olla õnnestub neil oma üleastumisi varjata inimeste ees – ka üleastumisi ligimese vastu. "Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: "Karda Jumalat ja pea Tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!" Aga tihti tulevad üleastumised ilmsiks ka inimeste ees
last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus, endaga toimetulek, endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks.
Huvitav on ta kahel põhjusel. Esiteks, ta on piir meie sees, mis on tugevalt seotud meid ümbritsevaga. Teiseks, viimase aja tendents näitab, et kasvab inimeste arv, kes tahavadki just olla nii-öelda massist võimalikult erinevad. Kõik inimese sisesed piirid ongi tegelikult seotud just selle viimase, minu poolt endale nimeks saanud huvitava võrega. Üks väga tore ja imetlust vääriv nii-ütelda piirivalvur inimeste sees on soov säilitada eneseväärikus ja järgida oma tõekspidamisi ja veendumusi. See on joon, mis on meile just tõkkeks eriti meie vabal ajal ja igapäevaelus. Samuti on see just rikkamate inimeste, keda ühiskonna arvates on alati liiga palju, mõõdupuuks. Kindlasti kasvab selle aia kõrgus koos isiku vanusega, sest paratamatult tekib inimesel aja jooksul juurde nii kindlaid põhimõtteid kui ka eneseväärikust. Tõekspidamised ja veendumused on väga suuresti mõjutatud meid ümbritseva ühiskonna poolt
Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena) Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud):
Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. (lk.21) Tsehhovi väike inimene ei vääri kaastunnet, sest asjad ei juhtu temast sõltumata. Ta laseb end ise alandada, kuigi keegi pole seda nõudnud ega käskinud. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi. Sellised inimesed peaksid inimesteks saama, et oleks eneseväärikus, mis on kõige tähtsam. Tsehhovi novellides väike inimene käitub madalate inimestega üleolevalt, kõrgemate ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Paljud inimesed ei julge tähtsate ja mõjuvõimaste inimestega suhelda. Öeldakse, et ei kõlba minul küll temaga rääkima minna, need nö kõrged inimesed on ka samasugused inimesed nagu kõik teised, olgugi, et nad võivad kõrgemal kohal töötada. Ja samas ei tohiks endast madalamal kohal töötavate
käitumist 80 aastat tagasi. Tolle aja mõisates juhtus pidevalt, et mõinikud talupoegade naistega magasid, kuid Kremer polnud seda oma häbeliku iseloomu tõttu veel kunagi teinud. Aga nüüd kui talle Mari meeldima hakkas, siis soovis ta seda siiaki teha. Ta leppis juba Mari mehega kokku, kuid Mari ei nõustunud sellega. Selline käitumine tundus esmapilgul arusaamatuna, sest tegelikult Kremer Marile meeldis. Põhjus selliseks käitumiseks oli siiski eneseväärikus. Prillup ja Kremer kohtlesid Mari nagu mingit eset, keda võib käsutada, leppides lihtsalt omavahel kokku, Mari käest nõu küsimata. Naisele hakkas selline käitumine vastu ja nii ta ei nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid
seitsmest õhtul järele jäänud salatid, viilutatud lihatooteid või poolfabrikaadid maha müüa kuni -50% soodsamalt. Poleks vaja kraami ära visata või järgmisel hommikul millegi muuga trikitada. Osturallid ja müügipäevad näitavad seda, et eesti inimene on hinnatundlik ega vabane sellest niipea. Elu areneb tsükliliselt. Kui on masu, siis tehakse kulutusi vähem ja panustatakse sooduspakkumistele. Ainult kas tasub kõige selle nimel tallata jalge alla eneseväärikus, vaat see on iseasi. Elu lõpuni varusid ka ei soeta. (Paavo 2011) Inimesi just meelitab kõige rohkem ostma soodustooted, kus on ära mainitud kas teles või reklaamplakatitel, eriti mõjutab meid hinna summad, nt 0.99 või 1.99 eurot. Just see paneb meie mõistuse tööle, et see on ju odav, et ei ole kallis, mis vahest ka mulle mõjub sest ega minu ost tegemata ka jää. Ostuhullus ja osturalli elavad vaatamata majandus surutisele rõõmsalt
Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas. Musikaalsuse on ta pärinud oma tasakaalutult isalt, keda tüdruk siiski väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö
Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et
surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle. 2) Ilus armastuslugu. 3) Lugu Wolandist ehk Saatanast ja tema kaaskonnast. 4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et säilitada eneseväärikus. Ainestik on Piibel, ,,Faust", Iiobi lugu. Ajad ja ruumid: 1) 1920. - 1930. aastate Moskva 2) Kristuse-aegne Jeruusalemm (Jersalaim) 3) Igavikuline teispoolsus Jeruusalemmas ja Moskvas mõlemas on pimedus, kurjus, hävitatakse arukaid. Kõiki maailmu ühendab Saatan. Ta on inimlik ja mõistev, kuid talle on parem alluda, sest ta võib karistada. Balli perenaine pidi kindlasti olema kohalik ja sinivereline, kelle nimi on Margarita. Romaanis oli
kirjutab ajalehtedele tulnukatega kohtumisest. 1976- Billy tapetakse pärast kõne pidamist. 8. Mida kasulikku õppis Billy tralfamadoorlaselt? Billy õppis, et elus tuleb keskenduda heale, mitte halvale. 9. Inimese tõeline olemus avaldub siis, kui ta seisab silmitsi raskustega, kannatustega. Ka sõda võib inimeses esile tuua tõelised väärtused. Too näide, kus avaldub mõne tegelase suuremeelsus, eneseväärikus, hoolimine. Sakslasest võõrastemaja pidaja suuremeelsus avaldus, kui ta pakkus ameerika sõduritele ja saksa valvuritele ulualust pärast Dresdeni pommitamist. 10. Sõda võib inimese muuta ka ,,loomaks". Too näide, kus sõjas avaldub mõne tegelase väiklus, mittehoolimine, jõhkrus. Sõda muutis Weary loomaks, kui kaks luurajat Weary ja Billy maha jätsid, hakkas Weary Billyt läbi peksma. 11. Sõjas ei kannata vaid inimesed, vaid ka loomad. Too selle kohta 2 näidet.
Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus
millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest. Nende sotsiaalsete printsiipide hulka kuuluvad ka arglikkuse heakskiitmine, iseenese põlastamine, vaoshoidmine, alistuvus jne. Kõik see mõjub proletariaadi suhtes alandavana, sest tema jaoks on julgus ja eneseväärikus tohutult oluline. Marx avaldab arvamust emotsioonaalselt, kuid religiooni ta lõplikult hukka ei mõista. Ta kritiseerib, kuid samas mõistab, et usu röövimine, on sama, mis jätta haiget inimest ravimitest ilma. Tuleb arvestada ka seda, et Saksamaal mängis usk suurt rolli, mida mõistis ka Marx. Asume nüüd Max Weberi juurde, kelle jaoks religioon hoopiski varustab eetilist raamistikku modernse kapitalistliku elulaadi jaoks. Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et
Nii ei suutnudki ta Mary kaitseks välja tuua muud argumenti kui see, et Mary on haige ja vajab ravi. Ta jäi kohtus kaotajaks pooleks ega suutnud enda kaitsealust vangistusest päästa. Arvan, et kogu loos on peategelane ja vastutaja Mary kui täiskasvanu. Minu arvates on kaks võimalust. Esimene võimalus - Mary oli tõesti haige. Tema haiguseks oli harvaesinev hüperseksuaalsus, mis ei allunud mingile kaine mõistuse kontrollile. Teine võimalus – tal puudus igasugune naise loomulik eneseväärikus, au- ja häbitunne ning vastutusvõime; võiksime öelda, et ta oli moraalselt süüdimatu. Kui Mary ja Vili juhtunut enda ühises raamatus meenutavad, siis tundub, et Vili kui elukogemusteta poisike on segaduses hoolimata sellest, et püüab näida enesekindel ja kõigest üleolev; Mary aga oleks nagu uhke juhtunu üle, tuues kõige ainsaks põhjenduseks vaid armastuse ja kire. Mary poolt kirja pandust kumab kõikjalt läbi, et ta on hea õpetaja, ema ja abikaasa.
· Inimestevaheliste suhete oskused tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused · Juhtimisoskused võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada (Randmann) 8. KONFLIKT ON LAHENDATUD · Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte nii füüsiline kui psüühiline heaolu · Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang · Kui osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. · Kui otsuste vastuvõtmisel on arvestatud kogu kättesaadava informatsiooniga ja kasutatud võimalikke otsustamise tehnikaid. · Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi (Randmann) KOKKUVÕTE Konfliktid tekivad väga erinevatel põhjustel
Tõeliselt kahju, et tema jaoks ei onud lõpuks muud lahendust peale enesetapu. 3. Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“ Tõnu Prillup tahtis naise arvelt piimatalu saada (enese müümine). Prillup tahtis rikkaks saada, algselt hea võimalusena tundunud pakkumine muutus tema jaoks ebameeldivaks ning pärast kahetses oma tegu, kuid selleks oli liiga hilja. Prillup kaotas oma eneseväärikus- mis mees see on, kes annab oma naise nii lihtsakäeliselt ära, eriti veel raha nimel. 4. August Kitzberg „Libahunt“ Ebausk 5. A.H.Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“ Ahnus, petmine, laenamine. Kaval- Ants on väga omakasuüüdlik inimene ning tema jaoks on kõige tähtsam rikastumine. Suudab läbi pettuste rikkaks saada. Jürka suudab Ants orjastada selle abil, et mängib talle väga head sõpra ja aitab teda kõikides muredes. Inimesed on väga
Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Austama peaks ainult head inimest, mitte võimsaid ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Hea inimene: rats. Valikud, loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda kasut. mõõdukaid käitumisviise. Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas inimene peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline, kes teeb seda ilma et oleks vääriline, on rumal. Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab põlgama väliseidd asju, taotlema aulist ja suurepärast.
,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja töökas K. ei suuda otsustada töö ja protsessi lahendamise vahel. Otsustamatusega kaotab ta kliente oma kõige suuremale rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta teab, et see ei pruugi lahendust leida ning kõik tema vaev võib luhta minna on ta siiski valmis riskima ning oma süütust tõestama. Mõnele inimesele on eneseväärikus tähtsaim, kui raha. Sellist inimest kujutabki Kafka. Salinger seevastu lahkab oma teoses ,,Kuristik rukkis" noorte probleeme ja toob esile tähtsaid valikuid, millele nad peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab
Rooma-aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peet, hakati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16. sajandit renessanssiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessanssi kunstnikud ainult vana jäljendamisega vaid lõid ka palju täiesti uut. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega ruumid, puitornamentidega kaunistamine, eneseväärikus ja iga detaili suhteline sõltumatus, mis moodustavad siiski ühtse terviku. Mööbli alale tõi ta põhjaliku muudatuse: varasemad majaga koos ehitatud liikumatud lauad, pingid ja magamisasemed asendusid vabalt liigutavate iseseisvate mööbliesemetega. Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid ja muud mööblitükid kaunistati sambakeste, pilastrite ja simsikestega nii nagu ehitisedki. Väga palju kasutati mööbli kaunistamiseks intarsiat
· "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast." (NE, 1125b11) Aristoteles eneseväärikusest · Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes · "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." · "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult."
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest
üksikisiku õiguste ja vabaduse arvel. Teiseks ei kujutanud ta endast sellist ohtu, mis oleks olnud võrdväärne tema karistusega. Taavet polnud mingi mässaja ega dissident, ta pidas rahulikult oma talu ning ei teinud kellelegi halba. Pealegi ei kasutanud ta pooli oma valduses olevaid maid, suurem osa põldudest seisis söötis ja majanduslikult oli nende talu üldse halval järjel. Aniluige viimasele talupidajale oligi jäänud vaid tema puhas süda, eneseväärikus ja ausus, kuid need ei maksnud midagi, kui teda konarlikul külavaheteel minema loksutati. 8)Romaani põhjal võib öelda, et autor suhtub eestlastesse lugupidamise ja austusega. Muidugi ei puudu tema maalitud pildist kriitika selle rahva sallimatuse suhtes, kuid sellegipoolest on eestlased talle südamelähedased. On ta ju isegi üks neist, ning arvas sulase Jaanuse sõnade läbi (olgugi et oli suure osa oma elust Moskvas), et Eesti peaks saama iseseisvaks. Ta peab eestlasi töökaiks ja
sellisena, nagu nähakse. Tundub keeruline, kuid tegelikult see just nii ongi. Valedega püütakse midagi säilitada ning hävitada. Minu arvates oli filosoofi raamatus päris palju vale. Ma ei saa seda faktidega küll tõestada, kuid olen selles ise kindel, sest see on minu isiklik arvamus. Kristlus ei ole meilt ära võtnud midagi, nagu väidab Nietzsche. Vastupidi, ta on meile andnud nii palju juurde. Kristlus on tingimusteta usk, mida valides on võimalik säilitada eneseväärikus ning hingerahu kogu eluks. Lõpetuseks kirjutaksin tsitaadi raamatust, millega pidas autor õigeks oma teose lõpetada. Ka mina lõpetan oma kirjutise sellega, kuid mõttega, et see on täiesti vale. " Tahaksin selle igavese süüdistuse kristluse vastu kirjutada kõigile seintele. Mul on tähed millega saan teha pimedad nägijateks. Nimetan kristlust suureks needuseks, suureks rikutuseks, suureks kättemaksuinstinktiks. Ükski vahend pole talle
Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 4. Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal. 1932
• Õitsemiseks on vaja omada voorusi • Mõõdukus, „kuldse keskmise“ järgi elamine • Lisaks vooruslik olemisele peab olema ka terve, jõukas, tark, ning elus peab vedama Aristoteles: Kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates olukordades. Moraalselt täiuslik inimene ei saa sinna midagi parata, et ta head teeb- see on niisama loomulik, kui aastaaegade vaheldumine. Aristotelese moraalsed voorused: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001)
(Shell 2005:31): Mõtle hoolikalt läbi, mida sa tegelikult tahad- ja pea meeles, et raha on sageli vahend, mitte lõppeesmärk; Püstita optimistlik, kuid põhjendatav eesmärk; Ole üksikasjalik; Pühendu oma eesmärgile. Kirjuta see üles ja võimaluse korral arutle selle üle kellegi teisega; Võta oma eesmärk läbirääkimistele kaasa. Kõige olulisemad isiklikud tegurid läbirääkimistel on enesekindlus, eneseväärikus ja oma eesmärkidega seotuse tunnetamine, seda kõike kiirgab inimestest, kes teavad, mida nad tahavad ja miks nad peaksid seda saama. 2.3 Autoriteersed standardid ja normid Lisaks selgete eesmärkide jõule panevad läbirääkimised rakkesse ka ühe inimloomuse põhilisema psühholoogilise toimehehhanismi: meie vajaduse säilitada oma sõnades ja tegudes (vähemalt meie endi silmis) põhimõtteühtsus ja aus erapooletus. (Shell 2005:41) Uuri rakendatavaid standardeid ja norme
Järjest enam kasutatakse sõna ,,eakad"- positiivsem foon Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes Väärikate ülikool Kuidas ,,eakalt" vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- Rahulolev ja tegus vanainimene... Meeldiv sotsiaalne roll Positiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul Rehabilitatsioon- ja tugisüsteemid kättesaadavaks, sh tegevusteraapia Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata peres ,,edukalt" vananeda? Räägi vanainimesega! Kuula teda! Küsi tema-argseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi! Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik
Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste inimestevahelise suhtlemise kohta. Neid eri liike ning Aristoteles jagab neid põhjuse ja seisundi järgi. Vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: kasu pärast, naudingu pärast, täiuslik sõprus. Seisundi järgi jagab nii: ülimuslikkus, paremus ja võrdsus. Aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Au põhineb voorusel. Eneseväärikus on täiuslik loomutäius enese suhtes. Eneseväärikas inimene peab end ja on suurte asjade vääriliseks. Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest väärikad hindavad enim au. Õnn Koos Platoniga leiavad, et õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid.
Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus
Elurõõm Kreeklased naudivad elu täiel rinnal. Nad tahavad lõbutseda, elada mugavalt siin ja praegu ning homes kuradile saata. Kreeklane võib laristada oma kuupalga ühele pidusöömingule ja veeta ülejäänud kuu pennitagi taskus, kuid rahulolev naeratus näos. Kui ma olen rikas Tänapäeva kreeklase suurim unistus on kerge vaevaga palju raha teenida, aga talle ei tuleks pähegi oma rikkust tagavaraks hoida. "Lõppude lõpus," ütleb ta, "pole surilinal taskuid." Eneseväärikus Philotimo on väärtus, mida kreeklased hindavad üle kõige. See kätkeb endas eneseväärikust ja tõearmastust, lugupidamist iseenda ja teiste vastu, kohuse- ja autunnet. Käitumine Vanaema ei visata rongist välja Kreeka peresidemed on nii tugevad, et sageli võib näha, kuidas kolm või koguni neli põlvkonda jagavad üht ja sama korterit või elavad üksteisest hüüdekaugusel. Kreeka perekonnas on kaheksal juhul kümnest ema või naine igas suhtes perekonnapea.
annaabi.ee 
