Jüri Säävel – sügava eneseväärikusega inimene (0)

Jüri Säävel – sügava eneseväärikusega inimene
(Karl Ristikivi teose ’’Tuli ja raud’’ põhjal)
,,Tuli ja raud’’ on teos, milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole. Vaatamata kõigele eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja nii maal kui ka linnas. Teda iseloomustab kinnisus, umbusaldus ning tema juhtivaks iseloomujooneks on sügav eneseväärikus.
Põlvest põlve on olnud just mehed need, kes kogu pere eest hoolt kannavad ning kõik heaks eluks muretsevad, nii ka teoses ,,Tuli ja raud“. Jüri Säävel oli väga töökas mees, ta töötas tehases palju aastaid. Jüri oli usin ja töökas. Ta ei puudunud töölt kunagi, isegi siis, kui ta oma kätt vigastas, missest et vigastus oli tõsine. Jüri tegi kõik mis suutis, et oma lapsi ja naist ülal pidada, koolitada ja neile kõike võimalikku pakkuda, lisaks sellele oli Jüril ka unistus , mille poole ta püüdles ning milleks ta tööd rügas. Kui ühel päeval Jürile, kes oli aastaid tehases töötanud, teatati, et vabrik suletakse ning enam tööd ei ole ja talle pakuti öövahi ametit, siis mõtles ta, et ega see ikka õige mehe amet ole ja tundis end kasutuna. Ta ei leidnud, et väljaõppinud matallitööline peaks öövahiks hakkama, just nagu oleks ta noorusest nõdruke või juba vanadusest väeti. Ta arvas , et väärib paremat ja et see töö on isegi hullem kui käia naisega laudu ladumas. Siiski võttis Jüri selle ameti vastu, sest uue töö otsimisega oleks kaua aega kulunud ning raha oli vaja, et pere eest hoolt kanda.
Õnnelik abielu põhineb ustavusel ja truudusel. Jüri Säävel oli abielus Eevaga. Ta ei petnud oma naist mitte kunagi, kuigi Eeva kahtlustas teda ja Tähve Annit. Muidugi oli ka nende elus riide ja kakluseid, kuid Jüri pidas oluliseks, et hoolimata pahandustest oleks siiski truudus ustavus esikohal. Ta lootis, et on ka oma lapse ja lapselast nii kasvatanud, paraku see aga nii ei olnud. Jüri lapselaps Ilmar oli abielus Elleniga, ta oli tore ning paistis , et nad olid õnnelikud. Ilmar aga tundis hoopis hirmu koduse hõngu, igale poole roniva lapse ja koolmeistrikult kuiva nais ees. Sellest rutiinist lahti murdmiseks leidiski ta teise naise, Viive, kes tegi ta õnnelikuks. Jürigi sai sellest teada ning oli väga vihane , ta ei mõistnud, kuidas keegi saab nii vääritult käituda. Ta viha oli lausa nii suur, et isegi Eeva surivoodil keelas Jüri Ilmarit kutsuda, kuigi see oli Eeva viimane soov. Jüri ei andestanud ka oma viimsel tunnil Ilmarile, sest ta leidis, et too ei vääri seda, sest polnud austanud abielus kõige olulisemat – truudust ja ustavust.
Jüri Säävel oli sügava eneseväärikusega inimene, tema jaoks oli oluline, et ta suudaks oma pere eest hoolt kanda ning et hoolimata tülidest valitseks abielus truudus ja ustavus. Ta pidas neid väärtusi olulisteks ning püüdis neid ka oma lastele ja lastelastele edasi anda.