Laste enesehinnangu kujunemine (1)

Laste enesehinnangu kujunemine
Sissejuhatus
Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse.
Enesehinnang
Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus , endaga toimetulek , endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad . Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks.
Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust
Lapse enesehinnangu ja enesekindluse suuredamiseks, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad nad neid ka oma lastes . Kui laps tunneb, et tal on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. Tähtis on lapse sisemine enesekindlus, see tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. Laps peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi , et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb.
(Näiteks, kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks. Me peame lapsele selgeks tegema, et meile ei meeldi tema teguviis . Seevastu mõjub vanema öeldud „sa oled halb ja rumal ja lööd alati teisi“ lapse enesehinnangule igal juhul halvasti.)
Kuidas tugevdada laste eneseusaldust ja enesehinnangut
Laste eneseusaldust ja enesehinnangut saab tugevdada nii, kui harjutada lapsi igapäevaste asjadega ise hakkama saama. Laps peab tundma, et ta saab hakkama selliste asjadega nagu riidesse panemine või pissil käimine. Täiskasvanud peavad lastele olema teejuhtideks, näidates, kuidas asjad toimivad . Lapsevanem peab olema käepärast ja pühendama lapse õpetamisele aega, et lapse isetegemise rõõm ei kaoks. On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema , isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega.Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine. Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks.
Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed
Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid
Madal enesehinnang
Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Endast parema mulje jätmiseks valetavad nad tihti. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. Ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Madal enesehinnang toob kahju ja sellega on raske elada!