Stress-essee (0)

Stress
Mis on stress?
Stressi mõistetaks kui ärritavat närvipinget, mis pika aja jooksul mõjub inimese tervisele ja meeleolule halvasti. Teaduslikult tõlgendatakse stressi vastusena kõrgendatud nõudmistele keha ja meelte poolt.
Tänapäeval on stress iga inimese elu osa. Kuna inimesed reageerivad erinevatele sündmustele ja uudistele erinevalt, siis tekitavad stressi erinevatel inimestel erinevad asjad. Teatud määral mõjub stress edasiviivalt ja annab juurde motivatsiooni. Kui aga stressi on liiga palju võib juhtuda, et seatakse küsimärgi alla eneseväärikus ja unustatakse enda ümber inimesed, kes võiksid aidata.
Paljudel õpilastel on koolist ja huvitegevustest tingitud stress. Koolis oodatakse head käitumist ja häid hindeid ; kaaslased ootavad head meeleolu ja toetust oma igapäevamuredes. Huviringides oodatakse 100% kaastegemist ja tähelepanu. Kui ükskord õhtul koju jõutakse, tuleb veel tegeleda koduste töödega ja tihtipeale kulub selleks aega hilisõhtuni. Siis pole uneaeg täielik ja sa muutud väsinuks. Väsimus nõrgestab tähelepanuvõimet, kuid nõudmised on ikka samad. Siis hakkavad hinded langema ja kõik on sinus pettunud . Vanemad, õpetajad. Tihtipeale nad ei tunne huvi selle vastu, kuidas sul läheb ja kas sa saad oma asjadega korralikult tehtud.
Peale välise surve on ka veel isiklikud püüdlused, soovid ja eesmärgid. Kui neid ei suuda saavutada on peale selle, et teised on sinus suuremal või vähemal määral pettunud, ka pettumus iseenda peale.
Kui kõik see kuhjub , siis tekibki suur stress.
Kuidas stressist üle saada?
Esimene asi, mida tegema peaks, on iseendaga aru pidama . Mis stressi tekitab? Kas ikka on stress, või on see miski muu?
Kui on selgeks saanud, et on stress, tuleks kellegagi rääkida. Kasvõi hea sõbraga. Oma murega ei tohi üksi jääda, sest ise murede lahendamine võib tekitada veel suurema stressi.
Väga hästi aitab stressi vastu aja maha võtmine kasvõi paariks päevaks. Paar päeva ainult endale, et oma mõtted sirgeks mõelda ja lahtised otsad kokku sõlmida. Siis naasta igapäevaellu suure naeratusega näol.
Stress ei pruugi tekkida mitte ränkadest pingutustest, vaid oskamatusest pingega toime tulla. Koormust tuleb ilusasti ära jaotada, et ühes päevas ei oleks liiga palju pinget ja probleemseid tegevusi. Nt. Õhtuti kodus õppimisega saab teha endale väikese jaotuskava , kus on kirjas punkthaaval, mis on vaja teha ja umbkaudne selleks kuluv aeg.
Või siis koolis, kui tunnis ei suuda enam keskenduda, siis pilk suunata hetkeks mõnele pildile või aknast välja.
Minul endal on vahest stress, kuid ma suudan sellest üsna kiirelt välja tulla. Võtan aja maha või lülitun hetkeks täiesti välja ja kontakteerun oma tahaplaanile jäänud mõtetega, mis tihtipeale aitavad mul stressi võita.
Patricia K. Koidu
8.b klass, Nõo Põhikool, 2009.a.