Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eneseväärikus (1)

1 Hindamata
Punktid

Eneseväärikus
Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi?
Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Tihtilugu aga surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see riivab eneseväärikust. Sellistel hetkedel ei mõelda oma eneseväärikuse peale ja tehakse asju, mida hiljem kahetsetakse.
On inimesi, kes müüvad end olude sunnil vaimselt või füüsiliselt- mõned teevad seda ka eneseväärikuse puudumise tõttu vabatahtlikult. On ka kolmas variant- inimesi sunnitakse end müüma. Sellisel juhtumil võib inimese eneseväärikus saada korralikult kannatada ja ta ei pruugi enam kunagi saavutada varasemat enesekindlust.
Kahjuks on inimesed tänapäeval väga kinni välimuses ja asjades, mis on kallid ja hinnalised just rahalise poole pealt. Sellisel juhul on üldiselt inimeste enesehinnang väga kõrgel tasemel. Ühelt poolt võib see küll hea olla, aga samas, kui kiputakse selle pärast juba teisi oma kõrval arvustama, et neil pole selliseid nö ägedaid asju, siis see enam pole hea. Sama lugu on ka haigete inimestega- enesevääritud inimesed kipuvad defektidega inimesi alahindama, arvates, et nemad pole sama head, targad jms.
Üldiselt on eneseväärikusega seotud teemad siiski väga keerulised. Tihti ollakse kurjad ja õelad, et saavutada oma tahtmist- taolisi inimesi nimetatakse eneseväärituteks inimesteks, sest nemad ei ei austa oma kaaskodanikke. Selle põhjal on seega ka võmalik aru saada ja ära tunda isikut, kel puudub eneseväärikus.
Eneseväärikat inimest ei mõjuta teiste arvamused- tal on oma kindlad põhimõtted ja alustalad millele toetuda. Ta jääb oma mõtetele ja ideedele truuks hoolimata lahkhelidest, mis võivad tekkida erinevate inimeste arvamustest.
Kui juhtub, et oma aususe ja põhimõtete tõttu jätab üks seltskond inimese kõrvale, ei jookse eneseväärikas inimene looma võltssõprussuhteid, sest ta teab, et alati leidub samasuguseid inimesi. Eneseväärikad inimesed on igas olukorras võimelised hakkama saama ehk nad on väga tugevad karakterid.
Eneseväärikus #1 Eneseväärikus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaspera Õppematerjali autor
Kirjand teemal eneseväärikus.

Sarnased õppematerjalid

Eneseväärikus
1
rtf

Eneseväärikus

Eneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks

Kirjandus
Õigus ja eetika-Aristoteles-Nikomachose eetika
52
docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

LOOMUTÄIUS ON: - vahepealne - seadumus - on meist sõltuv - on vabatahtlik Loomutäiusest lähtuvad teod on üllad ja tehtud ülluse pärast. Kõik, mis lähtub loomutäiusest on nauditav ja kannatusest vaba. IV RAAMAT: „Loomutäiuste olemused“ ● Loomutäius ja raha: lahkemeelsus ja suurejoonelisus ning nende vastandid (raiskamine, ihnsameelsus, kitsidus). ● Loomutäius ja kuulsus: suur eneseväärikus, enesealandamine, auahnus ● Loomutäius ja viha: leebus, äkkviha, kurjaloomulisus. ● Loomutäius suhtlemises: sõbralikkus, tõejärgimine, teravmeelsus, viisakus. Lahkemeelsus on seotud andmisega „Lahkemeelset inimest ei kiideta sõjaasjades ega seal, kus kiidetakse tasakaalukat, samuti ka mitte kohtuotsuste puhul, vaid varade andmisel ja võtmisel, eriti just andmise suhtes“. Vara on see mis on mõõdetav rahas. „Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega

Õigus ja eetika
Euroopa ideede ajalugu
21
doc

Euroopa ideede ajalugu

Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas ­ kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osi

Ajalugu
Euroopa ideede ajaloo eksam
14
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam

Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau ­ vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau ­ võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus ­ täielik loomutäius enese suhtes - eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal. - suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2) Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3) Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust

Euroopa ideede ajalugu
Euroopa ideede ajalugu
15
doc

Euroopa ideede ajalugu

Au 3 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius ­ oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus ­ täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud.

Euroopa ideede ajalugu
Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e

Sotsiaalpsühholoogia
Reimani isiksusetüübid
16
docx

Reimani isiksusetüübid

16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui

Psühholoogia
Thomas Hobbes-Leviaatan
36
rtf

Thomas Hobbes "Leviaatan"

Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-

Kirjandus




Kommentaarid (1)

mukk1551 profiilipilt
mukk1551: Polnud paha
17:10 03-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun