Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon. Probleemid söömisega. VI perioodil. IV-LATENTNTE FAAS(6 -12 a) Nartsislik orientatsioon, enesekesksus pöördub väljapoole, suhted teistega olulised. V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen? Kelleks saada? Soolise kuuluvuse tunne stabiliseerub. Tähtsaks kujuneb FAAS(12 -18 a) Arendatakse intiimsuhteid, eksperimenteeritakse seksuaalselt, huvitutakse vastassost. suhe sõpradega, tööroll, partneriroll. 20-25 eluaasta vahel tekib nn intervall puberteediea ja täikasvanuea vahel- nn puhkeperiood. Selles perioodis on raske
skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14
Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud suhtumine enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine
kodune kasvatus väga tähtis. Paljudel vanematel on elu rööbastelt välja jooksnud ning nad ei saa enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lillelisem pole on kohe kurjategija, kuid kahjuks enamus inimestega see nii on. Probleemiks on ka vaesus, enesekesksus, auahnus ja lühinägelikkus. Paljud kodanikud ei pinguta edu nimel, vaid soovivad ratsa rikkaks saada. Nad ei mõtle muudele võimalustele kui varastamine, nad ei suuda näha valikuid ning võimalusi teenimiseks. Mõeldakse ainult endale ning ei arvestata nendega, kellele see kahju toob. Kuriteo sooritamise põhjuseid on veelgi, näiteks armukadedus, viha, kättemaks, suured eesmärgid, mille nimel on inimesed võimelised isegi elu võtma. Kuid põhiliseks põhjuseks, miks
-täiskasvanu tasand -sõbraliku lapse tasand -sõltuva lapse tasand Psuhholoogiline kontakt Positiivne vastastikune taju. Vastastikune positiivne suhtumine Kas teadvustamata või teadvustatud arusaamine , et teine on meeldiv huvipakkv, normaalne Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus) Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I etapp Ümnerlülitumine endalt partnerile Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel : 1) Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus) 2) Ei osata II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimaik siis nn. Lühike jutt.
· Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust · Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul oluliselt raskendab nende sotsiaalset kohanemist ja toimetulekut sotsiaalsetes suhetes. Paranoiline isiksushäire · Ülitundlik ebaedu suhtes · Solvuv, pika vihaga · Umbusklik, kahtlustav · Liialdatud võitlus oma õiguste eest · Liialdatud enesekesksus · ,,vandenõuteoreetik" Skisoidne isiksushäire · Emotsionaalne külmus, rõõmutus · Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine · Tundetus sotsiaalsete normide suhtes Düssotsioaalne isiksushäire · Kalkus teiste suhtes · Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine
kuid samalajal ka teistege sõbralikult suhelda. Paljudele võib tunduda, et maailmas on väga vähe inimesi, kes on hoolivad ja mõistvad. Seepärast on ka need ühed tähtsamaid asjad, mida oma võsukesele õpetaksin. Tuleb arvestada erinevate inimestega ning aidata abivajajat, nii annab igaüks panuse maailma paremaks muutmisele. Tuleb aru saada, et inimesed ei ole ühesugused ning seepärast oleks tore, kui kõiki võetaks sellistena nagu nad on. Üks halvemaid omadusi on enesekesksus, mõtlemine ainult enda vajadustele ja soovidele, unustades seejures teised enda ümber. Paljud võivad arvata, et omakasupüüdlikud inimesed jõuavad elus kaugele, kuid alati see siiski nii ei ole. Isekus võib saada hoopis takistuseks, muutudes suureks probleemiks suhtlemisel. Enamjaolt suhtuvad inimesed hästi ikka nendesse, kes on mõistvad ning hoolivad. Öeldakse, et nendel, kes teevad head, on soe süda. Kindlasti õpetaksin ka seda, et igas olukorras tuleks jääda iseendaks
Tema leitud tõde pole universaalne ja iga inimene peab leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe- elu mõtte. Mõlemad teosed on nii kurvad kui ka lõbusad. Kaks meest, kes tahavad midagi, püüdlevad millegi poole ja just sellepärast on neid kirjutatud läänevaimuinimese võrdkujuna. Hamlet on ehk kammerlikum, mööduv sõjavägi annab talle ainet mõtlemiseks, Faust aga sekkub sõtta. Nii Fausti kui ka Hamletit võime võtta kui ohu märke. Nad näitavad, kuhu viib inimese enesekesksus. Mõlemaid tegelasi on kujutatud väga suurelt ja universaalsetena. Kumma tee siis peaks valima? Kas käituda Hamletina või Faustin. Mõlemad on kirjanduslikud karakterid ja ega neis palju inimlikku pole. Praeguse aja noored on targemad, kui arvatakse, niisiis ei valiks mina mitte kummagi teed. Olen arvamusel, et iga inimene peab valima ise oma tee.
Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt
Oleme olnud mitme riigi võõrvõimu all mis on hävitanud mingil määral meie kultuuri materiaalseid osi kuid siiski on säilinud inimestes endas kultuuri tähtsus tänu millele me oleme ka kõige mustemast august välja tulnud ning oleme seal, kus me praegu oleme. Minu mõte on, et inimesed peaksid vaatama enda sisse ning mitte otsima probleeme mis ohustab meie kultuuri otseses mõttes see kõik tagaks meie riigi turvalisuse ja kultuuri säilimise. Teiseks probleemiks on inimeste enesekesksus. Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed aktsepteerides väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma vaateid või arusaamu. Kui kahe riigi kultuurilised või
- pühendumine ja süvenemine; - rahulikkus. Sinise värviga seonduvad negatiivsed mõjud: - kangekaelsus, valelikkus, pahatahtlikkus; - enesekesksus, pealiskaudsus; - liigne konservatiivsus, etteaimatavus ja nõrkus; - andestamatus ja külmus; - manipuleerimine, usaldamatus. Sinine Sinine on firmade puhul levinud lemmikvärv ja sellel on oma kindel põhjus. Sinise värviga seostatakse autoriteetsust ja väärikust, turvalisust, truudust,
Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie
sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002)
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2.
Just see ajas ta hulluks ning purustas ta sisemuse. Ta leidis, et ei saa isegi enda mõistust usaldada, tema mõtted olid täis kahtlusi ning hirme, lõpuks ei ole ta oma soovides kindel. Siiski suri ta kättemaksu nõudes. Varem oli prints küll oma mõtteis enesetappu planeerinud, kuid see ei kattunud tema kristliku maailmapildiga. Surm enda käe läbi tundus kui kõige lihtsam ning valutum väljapääs probleemidest; see aga oleks näidanud Hamleti nõrkust. Enesekesksus, ahnus ning omakasupüüdlikus, mida Hamlet ümbritsevates inimestes nägi muserdasid teda. Temas tekkis soov inimesi õpetada. Just seetõttu palus prints Horatiol oma traagilise loo edasi jutustada, et sellest paljud õppust võtta saaksid. Selle läbi lootis ta inimesi muuta ning neid mõistma panna, et oma eesmärkidele ja ideaalide eest tuleb võidelda ,,Hamletis" on kirjeldatud vaimu ning vaimu võitlust. Seda on kujutatud läbi Hamleti ning Claudiuse konflikti
eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt:
Justkui Krõõdal olevat samad füüsilised võimed kui peremehel endal. Missugune mees ei märka oma naise pisaraid ja valu kuni on juba liiga hilja? Siin kohal pean nentima, et autor on ikka tunduvalt liialdanud mehe kui hirmuvalitseja kujutamisega. Võib-olla on siin tegemist minu lapseliku naiivsusega armastuse suhtes, kuid usun, et abikaasa surma järgne õhkkond tõestab Andrese armastust naise vastu, mis omakorda tõestab meile, et tegu on abieluga vabast tahtest, ergo Andrese enesekesksus on üks suur liialdus. Samuti, mis mind tohutult häirib on fakt, et Tammsaare suunab lugejale sümpatiseerima teatud isikuid (antud juhul Jussi), millele tal, pehmelt öeldes, ei ole annet. Üldine õhkkond kahe peremehe kodumajandustes on vahelduv rahulik ning tormine. See intrigeerib lugejat. Kui aga Jussi puhul on tegemist teistsuguse mehega, siis rikub see üldise pildi Vargamäe meestest. Nagu ma aru saan on autori idee olnud meile ,,näidata", milline oli elu sellel
Näiteks olles seltskonnas aastase lapsega ja kui laps tunneb, et temaga ei tegeleta hakkab äärmiselt tihti tualetti nõudma - nõuab tähelepanu ja seda ta ka saab. Operatsioonide eelne aste (1,5, 2 - 7 aastani) - omandatakse kiiresti uued kujutlused, lihtmõisted ning terminid. Operatsioonide eelset etappi iseloomustavad sellised märksõnad nagu sümbolid, märgid, sümboolse otstarbe kasutamine, otstarbest arusaamine, samasusest arusaamine, enesekesksus, pöördumatus. Lapsed ei ole suutelised kujundama saadud informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil.Sellel arenguastmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, tervikute moodustamisega. Näiteks 5 aastased arvavad, et liiter vett on peenemas kannus rohkem kui samapalju vett laiemas kannus Konkreetsete operatsioonide aste (7 - 12 aastani) - Kasutatakse sümboleid ja abstrktsioone, suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest.
Ta sõrmed oli kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleks tal nahkkindad käes olnud. Huhuu kõndis kahel jalal ning oli vägagi inimese sarnane. Veel puuris olles käitus Huhuu arglikult, tagasihoidlikult. Ta näis nõrk ning abitu. Kuid pärast puurist pääsemist, sai Popi teada kes Huhuu päriselt on. Ta oli lärmakas ja räpane, rüüstas kõike ja kiusas Popit. Rebis asju katki ning toidu mööda maja laiali. Ta tegi mida tahtis, kuna tahtis. Sellise käitumise põhjuseks on isekus, enesekesksus. Ta arvas endast liialt palju ning ei hoolinud millestki. 5) Tekstist saab leida mitmeid sümboleid. Näiteks on minu arvates üheks nendest see, et ka tänapäeval on selliseid inimesi nagu jutus sümboliseeriti. Selliste omadustega inimesed on pidevalt tülis. Samamoodi on olukord riikide vahel, mõni maa sõltub teisest, teine on õel ja isekeskne, toimuvad sõjad. Maailmas võitleb alati vastandlikkus, hea ja kurjus, hoolimatus ja hoolivus, sama oli jutus
LAT lähima arengu tsoon III postkonventionaalne (ideaalid, milleni kõik ei jõuagi) ARENG TOIMUB 3TSOONI KOKKUPUUTE ALAS 5.moraalsus, abstraktsed printsiibid- teada,kuid raske GILLIGAN- N määratleda. Vajaduse korral võib neid muuta. I orientatsioon indiviidi ellujäämiseks- enesekesksus 6.eetilised printsiibid II eneseohverdamine- enda heaolust loobumine, lapsele III vägivallatuse moraalsus- nii teistel kui mul peab olema HEA Seaduspärasused: PRENTAALNE ARENG Tsefalokaudaalne trend: ajust/peast allapoole; ülevalt-alla areng Loomade edukus 80%, inimestel 20-30% Proksimodistaalne trend: keskelt-väljapoole integreerumine
alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv. Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne
oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi
puudujäägid kiindumusvõimes ja tunnetuses, madal enesehinnang ning suutmatus luua lähisuhteid. Kui laps saab pidevalt vähe tähelepanu ning armastust, võib see viia agressiivse käitumiseni. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. eega mõjutab varajases eas alustatud kasvatusstii ka sinu edaspidist elu ning vanemad peaksid juba lapse väga noores eas mõtlema milliseks tahavad nad oma järglast kasvatada. Samuti
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus Aasta ja kolme kuu vanuselt ilmnevad lapse iseloomuomadused juba selgelt ja sul on võimalik ette aimata, kuidas ta reageerib näiteks võõra inimesega kohtudes või kui ei leia otsitavat mänguasja. Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng jõuab selles vanuses uude järku, kuna arenema hakkab minatunne. Laps tahab valikuvõimalust ja soovib asju ise teha ning võib püüda oma õigusi maksma panna. Maimiku enesekesksus Kuigi täiskasvanu puhul vöiks sellist käitumist pidada isekuseks, ei kehti see määratlus väikelapse kohta. Tema käitumine on sõna otseses mõttes enesekeskne, mitte aga isekas. Enesekesksus tuleneb asjaolust, et laps on võimetu mõistma kellegi teise seisukohta. On läbi viidud arvukalt psühholoogilisi uuringuid, mis kinnitavad, et selles eas lapsed püüavad teiste tunnetest ja mõtetest aru saada.
mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses. Kuid välismaailmaga suheld indiviid ei säili ja tek in teine osa e MINA e
armastus. Seal on segatud hullus. Hiljem võivad inimesed tunda isegi enam võõrandatuna. Erootiline armastus võib olla vaid tahteakt ja individuaalne kütkestatus. Enesearmastus mida rohkem inimene end armastab, siis teisi vähem. Enesearmastus on egoism. Aga kui enesearmastus on halb, siis järeldub, et omakasupüüdmatus on voorus. Ainult omakasupüüdmatu olles elab teistele ning ise on õnnetu. Võime armastada ja rõõmu tunda on halvatud, tahe on varatud tugev enesekesksus. Jumalaarmastus jumal peab olema ihaldatuim ja kõrgeim. Inimest arengut looduse rüpest ehk jumalast võib võrrelda eraldumisega emast. Ema on jumalaga niisiis seotud. Ema on tingimusteta armastus, kaitsev jms. selle puudumine tekitab tunde, et oleme looduses eksinud. Isaarm sõltub kuulekusest, nõudmiste täitmisest. Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu
1) Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2) Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. Järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste
huvi puudumine teiste laste vastu, tegelemine oma asjadega., puudulik sisseelamisvõime, kõne võib olla kuiv, ebaselge ja mõmisev. Tüdrukud käituvad üldjoontes samamoodi, aga neile on omane suurem sotsiaalne huvi. Osa neist jälgib lasterühma mängu kõrvalt, osa kaasatakse teiste poolt mängu ent üldiselt on neil ükskõik, kas nad osalevad lasterühmas või mitte. 7-12 aasta vanuses on Aspergeri sündroomi sümptomid kõige silmatorkavamad. Suhtlemises on probleemiks äärmuslik enesekesksus (alanenud võime minna enda isikust väljapoole ja näha asju teise inimese vaatenurgast). Laps käitub sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebasobivalt. Aspergeri sündroomiga laps ei oska situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on ebasobivad või solvavad. Egotsentrilisus muudab sõprade leidmise võimatuks ent Aspergeri sündroomiga lapsed ei tunne sõprade puudumise pärast muret.
teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile - Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa ,,näed" teist - Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel: · ei peeta seda tähtsaks (enesekesksus) · ei osata II Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimalik, siis nn. ,,lühike jutt" (mis ühendab, millestki positiivsest või neutraalsel teemal näiteks ilm). III Infovahetus räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda Täiskasvanu Tasandilt IV Kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ja verbaalselt. Rituaalid. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti
Laps muudab skeemi e kohandab ennast keskkonnale. · Kognitiivne areng toimub astmeliselt: 1. sensomotoorne staadium sünnist kuni 2eluaastani. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu. 2. Operatsioonieelne staadium 3-7 eluaastani. Hakatakse kasutama rohkem sõnu. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Raskused objektide liigitamisega, järelduste tegemisega. Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism usub et kõik mõtlevad temaga samamoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium 7-12eluaastast edasi. Mõtlemisvõime täiustub, väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt. 4. Formaalsete operatsioonide staadium 12 eluaastat ja edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Inimese vaimsete võimete arengu tipp. Võime tulla toime oletuslike lahenduskäikudega.
põhjendamisele ometi tähelepanu ka nende füsioloogilisele seisundile. Ka olematu poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi jälgis Flaubert kõrvalseisjana. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. Flaubert avaldas vaid viimse piirini tihendatud ja viimistletud teoseid. Autor läheb stiilipindade tagant otsekui kaduma ja just seda ta taotles. Tal oli eriline oskus luua sõnastusega otsekui liikuvate piltide jadasid- niiviisi arendas ta oma tekstides välja stseenide vaheldumise, rütmilise visualiseerimise, montaazi-ja dialoogitehnika. 2. Balzaci loomingu iseloomustus
keskkonnast, vaid need tulenevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid väga on isiklikud. mõiste eelne periood (2 4 eluaastat) intuitiivne periood (4 7 eluaastat) kujutlusvõime ja sõnad keskendumine ehk kalduvus mõelda objekti ja sündmuse ühest, lapsele silmapaistvast omadusest, ignoreerides teisi omadusi egotsentrism ehk enesekesksus (laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist; laps ei suuda kohandada oma kõnet teise inimese vajadustega) täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine laps ei erista elutuid ja elusaid asju ja peab kõike elusaks laps peab unenägusid reaalsuseks Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a)
· Sotsiaalse keskkonna m õju Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt o ma erinevust Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller, 1997) · Egois mi m õju sotsiaalsetele hinnangutele Lahutatute hinnangud Nobeli no minantide vastastikused hinnangud (Ross, 1981) · Enesehinnang m otiveerib sotsiaalset käitumist Strateegiline käitumine kos m e etika, dieedid Mina-käsitus ·Enesekesksus info vastuvõtul enese ga seotud info pare m vastuv õtt ja säilitamine ·Enesekesksus sünd muste hindamisel ·Võimalik MINA: Ideaal mina Hir mutav MINA ·Enesehinnang, eneseaustus MINAkäsituse hinnanguline m õ õde, mis seostub enese väärtuse või enesekindluse tunnetamise ga W. Jamesi vale m: Eneseaustus = edu/taotlused MINA käsituse kujunemine ·Kaksikute uuringud gene etiline faktor ·Rollid, mida m ängi m e (Goffman, 1959)
a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 3. Konkreetsete operatsioonide 7.-12.a Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast
rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest (egotsentrism). Fantaasia on väga võimas nad on loomingulised. Intuitiivne mõtlemine loogiline arutlus puudub. 3. Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a. Eeldab loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõitmisele. Lapsed muutuvad sotsialiseeritumaks, enesekesksus väheneb (mitte ei kao), hakkavad üha enam mõistma teiste vaateid ja arvamusi. Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed
2.3.1 Suhted kaaslastega Nagu näitavad mitmed psühholoogilised uuringud, siis sõprussuhete kujunemise aluseks on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2. klassis peetakse sõpradeks neid, kes on õpingukaaslased ja kes teineteist aitavad. 3. klassi laste puhul on sõpradeks eelkõige need, kes elavad lähestikku või kes on välimuselt ja riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1] W. Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet. Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk
väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus. · Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini. · Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku loomingu kaudu hästi esile. · Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljastpoolt saadud missinooni või kaalutluse tulemusena. · Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste ihade ja rõõmude poole) · Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega.
miseks, et kaitsta oma õigusi. Võeti vastu ka ühingu põhikiri. Seltsi tegevus soi- kus Esimese maailmasõja puhkemis tõttu. Ühinemissoov tõusis päevakorda ko- he pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni. Otsustati luua Näitlejate Liit, mis päriselt toimima ei hakanudki. Näitlejate Liidu tegelik formeerumine ja tööle- hakkamine toimus alles 1934. aastal. Kuid paljutõotav algus muutus Paul Pinna jaoks ning korrarikkumised ja liigne enesekesksus viis selleni, et 1914. aastal tema töölepingut enam ei pikendatud ja Pinna lahkus Venemaale, pere jäi samal ajal Toilasse ootama. Paul sai koha Niz- ni Novgorodi aastalaadal erinevas trupis ja saavutas edu. Ta oli sel ajal ainus eestlane, kes lõi läbi nii eesti, saksa kui ka vene teatris. Esimese maailmasõja ajal ja pärast Kui algas I maailmasõda, tuli Paul Pinna tagasi Tallinna. Aga talle avanes
Perfektsus on suhtumise küsimus. Õpi hästi ja saa kiita. Mine ja tee midagi olulist! Et unistused viiksid sind sinna, kuhu sa oma unistusteski ei lootnud sattuda. Paljud suudavad arvutada kulusid, vähesed mõistavad tulu. Ära alahinda esimeste väikeste sammude tähtsust. Enesekesksus on edu võti. Usu ning sa suudad kõike. Leia oma tee. Mitte kunagi, mitte mingisugustel asjaoludel ei tohi võtta sisse kõhulahtistit ja unerohtu samal öösel. Ära muretse selle üle, mida inimesed mõtlevad, nad ei tee seda eriti tihti. Mitte ükski tõestusmaterjal ei viita sellele, et elu on tõsine asi.
Paradoksaalsel kombel käitub inimene sagedamini agressiivselt just lähedastega ja mitte niivõrd võõrastega. Ollakse kindlad, et selline käitumine ununeb. Seda lubavad sageli arvata varasemad analoogsed olukorrad, kus pärast riidu on elu liikunud tagasi endistele rööbastele, kuigi juhtum on jäänud valusalt hinge. Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest. · Pidev kaeblemine. · Manipuleeriv nutmine. · Eneseimetlemine ja enesekesksus. · Eemaletõukamine ja ignoreerimine. · Trikitamine. · Ultimaatumi esitamine. · Enda käitumise pidev õigustamine. Kehaline vägivald käib koos s õ n a l i s e v ä g i v a l l a ehk psüühiliselt vigastava käitumisega. Viimase abil püütakse inimest solvata, alandada, hirmutada sõnade abil. Probleemid püsivad nii paarisuhtes kui ka perekonnas tervikuna sageli põhjusel, et asjaosalised ei pruugi mõista oma teguviisi tegelikku mõju teiste pereliikmete heaolule.
On teada, et palju üritavad kasutada oma tutvusi ära nii, et nad saaksid ise võimalikult palju kasu. Siinkohal tõigi Korobeinik näite - kasutades sõpra nii, et sa sümboolset summat talle ei maksa, siis varsti ta enam nii hea semu ei ole. Tuleb mõelda, kas käitud samamoodi ka võõra inimesega, juhul, kui sul mingi ülesande, näiteks programmeerimise, jaoks sõpra ei ole võtta. Igaühel on oma vajadused ning antud näite saabki seostada inimest inimesena arvestamise printsiibiga. Enesekesksus on nüüdisajal laial levinud. Inimesed muutuvad aina omakasupüüdlikumaks, mis on ilmselt tingitud ressursside kiire vähenemise või ükskõik millise muu nüansi tõttu. Mõiste enesekeskne tähendabki seda, et isik on egoistlik ning ei mõtle eriti teistele, mis just on meie ühiskonnas puudu. Enesekesksuse printsiibi kohaselt mõjutavad inimese eesmärke ja tegevuse iseloomu kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese
Milliseid agressiivsuse liike on olemas ning kuidas saab neid omavahel eristada. Alati ei pruugi lapse agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne. 1. AGRESSIIVSUS Agressiivseid inimesi iseloomustavad sellised tunnusjooned nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3 Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid
Realistlik põhi, sümbolistlikud sugemed. 22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI.
üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud; · suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu; · kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine. Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID
objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas
objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas
1) Bioloogilised a) liigi säilitamine: soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine b) isiksuse/indiviidi säilitamine: söömine, ainevahetus, hingamine, orienteerumisvajadus, kaitstuse e. turvavajadus c) On sünnipärased , elujooksul arenevad edasi. 2) Sotsiaalsed: ühiskonna arengust tingitud vajadused aimsed, materiaalsed, suhtlemisvajadus, puhkus 37) Milles väljendub väikelapse mõtlemise egotsentrism Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 38) Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, Kurbus, Hirm, viha, vastikus Üllatus- kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemata aega. Ta avaldub näoväljendustes kulmnud tõusevad üles, silmad lähevad pärani.
Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik armastus inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused üksikisikutega, maises riigis kuningavõim, mis vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks. Jumalik armastus jumalik armastus on ülim ning täiuslik. Püüdlemine jumala poole, põlates iseennast. Armastus kõigi vastu, ei kellegi üksiku vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Neil põhineb kaks linna: maine ja taevane. 4 4
c) sotsiaalne (millisesse klassi kuulub, kuidas suhe avaliku eluga) d) kujundlik (tegelane võib figureerida metafoorina nt kas nimi ütleb midagi, Nipernaadi, Caliban) Tegelase kirjeldamise võimalused: · Tegelane ja loo jutustaja: kui palju otsekõnet tegelasel, 19. Saj naisele sõna ei antud, räägib tema eest mees v jutustaja · Tegelase suhe iseendasse: enesehinnang, enesekesksus,kas tegeleb eneseanalüüsiga, suhe oma mineviku ja tulevikuga · Tegelase suhe teiste tegelastega: mida märkab teiste juures kõigepealt · Tegelase suhe ümbritseva maailmaga: milliste kanalite kaudu suhtleb ümbritseva maailmaga, milline see maailm on, kas tegelane on uudishimulik, tahab midagi muuta Tegelaste tüübid: · Peategelane: teose keskse idee kandja, temale pööratakse kõige enam tähelepanu jne
Instrumentaalsed veendumused- krahma kiiresti, peta esimesena Veendumuste põhjal saame konstrueerida inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi- kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot. Paranoiline isiksus Umbusklikkus ja kalduvus kõike vaenulikuna tõlgendada. Kalduvus kaua viha pidada. Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes. Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine. Sage ja alusetu armukadedus. Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus. Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil Keskne on kahtlustamine, kõikehõlmav ja ülemäärane kalduvus tõlgendada inimese tegusid alandavate või vaenulikena. Arvamus iseendast: ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. arvamus teistest: petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, salaja manipuleerivad. Nad tahavad mind takistada, alla suruda, diskrimineerida. Nad tegutsevad salaja, süütut nägu tehes.
annaabi.ee 
