Hamlet (1)

HAMLET

Shakespear’i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist.
Hamlet oli väga mitmekülgne karakter . Ta oli väga tark ja haritud – seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne , ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa. Ta oli õiglane – tema eesmärgiks sai rahvale Claudiuse tõeline pale päevavalgele tuua. Hamlet armastas ja austas enda isa ning riigi vastu tundis ta sama. Hamlet mõistis et onu jõhker tegu ei saa jääda karistuseta. Enne oma isa mõrva oli Hamlet elanud ideaalses maailmas, kuid kodukohta naastes pidi ta reaalsust tunnistama – seal valitses ebaõiglus, valelikus ning salakabandus. Tema ideed ja maailmavaade purustati. Kuid siiski ei soovinud ta Claudiuse tapmisega ise võimule pääseda. Hamlet võitles selle eest, et tema armastatud kodumaal valitsetaks humanistlike ideede kohaselt.
Sündmuste arenedes muutub Hamlet.
Prints on kinni oma illusioonides ning ei suutnud reaalsust tunnistada. Just see ajas ta hulluks ning purustas ta sisemuse. Ta leidis, et ei saa isegi enda mõistust usaldada, tema mõtted olid täis kahtlusi ning hirme, lõpuks ei ole ta oma soovides kindel. Siiski suri ta kättemaksu nõudes. Varem oli prints küll oma mõtteis enesetappu planeerinud, kuid see ei kattunud tema kristliku maailmapildiga. Surm enda käe läbi tundus kui kõige lihtsam ning valutum väljapääs probleemidest; see aga oleks näidanud Hamleti nõrkust. Enesekesksus, ahnus ning omakasupüüdlikus, mida Hamlet ümbritsevates inimestes nägi muserdasid teda.
Temas tekkis soov inimesi õpetada. Just seetõttu palus prints Horatiol oma traagilise loo edasi jutustada, et sellest paljud õppust võtta saaksid. Selle läbi lootis ta inimesi muuta ning neid mõistma panna, et oma eesmärkidele ja ideaalide eest tuleb võidelda
„Hamletis“ on kirjeldatud vaimu ning vaimu võitlust. Seda on kujutatud läbi Hamleti ning Claudiuse konflikti. Hamleti jaoks oli tõe avalikustamine ning õigluse jalule seadmine tähtsam kui tema elu. Prints ei hoolinud sellest, kes kroonile sai. Franciscost pidi saama Hamleti ideede jätkaja, ta oli Taani riigi tulevik.
Oma kasupüüdlik ning ebaõigane Claudius hävitas Hamleti hävitamisega ka enda.
kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõstes relvad hädamere vastu,
Kas jääda iseendaks või mitte? Hamlet ei suutnud lõpuks enam jääda iseendaks kuna tema isa vaim soovis seda, et Hamlet tema eest kätte maksaks ja seda Hamelt tegigi. Hamletil polnud lihtne elada teadmisega , et tema isa mõrtsukas istub troonil-tema õige koha peal ning tahab kosida tema ema
Olla või mitte olla? Paljud inimesed esitavad seda küsimust endale igapäev. Ka noorte seas on levinud juba vaikselt enesetapu mõtted kuigi nad ise vaatavad selliste mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet. Ta suutis ka sellises reeturlikus kuningriigis jääda selleks, kes ta päriselt oli.
„Kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõstes relvad hädamere vastu.“
“ Jah, magada ... Võib-olla undki näha?“
“Me nuumame kõiki muid elusolendeid, et iseendeid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks.“
“Laisa Eesli sammu peksuga ei paranda.“
“Juhuse tõttu tabab hullus sageli märki, kus mõistus nii edukalt toime ei tuleks.“
„Narr ajagu naerma neid, kellel kopsud kardavad kõdi.“
“Misjaoks on halastus kui mitte selleks, et süüle näkku vaadata?“
“Nii õrn on loodus, oma armastuses, et sellele, kes talle armas, saadab veel kalli armumärgi järele“
Andero Mardo