Lapse areng ja tundmaõppimine (0)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Arengupsühholoogia

1 Hindamata

Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps ( subjekt )- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused

Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3.elunädalani ei taju lapsed värve ja neil on piiratud sügavustaju. Mõne esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral. Esimesed emotsioonid seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb- kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda , pöörata ja joosta . Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng. 4-5a- Seega joonistamise tulemused on paremad. Teine tähtis asi selles eas on mäng. Mäng muutub keerulisemaks, tekib rollimäng ja koosmäng. Lapsed on suutelised iseseisvalt mängima. Laps mitte ainult ei omanda, vaid omandab loominguliselt, ta loob uusi sõnu. Toimub üleminek liigutuslikult mõtlemiselt kujundilisele. Laps suudab üldistada , leida seoseid , klassifitseerida kindla tunnuse alusel, kuigi tema mõtlemise loogika on küllaltki omapärane. On olemas hea ja halb.6a- Laps ei suuda juhtida oma tähelepanu, välised ärritajad (muljed) mõjutavad tp. Laps väsib ruttu, tp lülitub ümber, raskused on kontsentreerumisega ühele konkretsele objektile kuna tegevus vaheldub kiiresti. Kergelt jääb meelde huvitav kuid unustamine toimub kiiresti. Ilmnevad individuaalsed erinevused: ühtedel on enam arenenud nägemismälu jne. Juhttegevus jätkuvalt on rollimäng, mille käigus arenevad kujutlused. Peenmotoorika arengut võib pidada indikaatoriks, mille järgi saab vaadelda lapse valmidust kirjutamiseks, lugemiseks ja kogu intellektuaalseks tegevuseks: käed, pea ja keel on omavahel seotud ja probleemid millegi ühega viivad üldisele mahajäämusele.

Lapse uurimine , uurimise meetodid (kirjandus+õpiobjektid)

Arengu teooriad (Piaget, Erikson ) Piaget- Sensomotoorses staadiumis (0 – 2a)- tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega. Operatsioonieelses staadiumis (2 – 7a), sümbolid , märgid, sümboolse otstarbe kasutamine, otstarbest arusaamine, samasusest arusaamine, enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast . Formaalsete operatsioonide staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon
Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine , lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus.
Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet ,

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piretkala Õppematerjali autor

eksami spikker

eluaasta unustamine nägemismälu rollimäng Lapse areng tundmaõppimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Jean Piaget

Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng

Üldaine arengupsühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76

Arengupsühholoogia

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

füüsilisest ning psühilisest seisundist. Meeldejätmine sõltus õpilaste spetsiifilistest teadmistest jalgpallist kui üldistest vaimsetest võimetest. St, et ka madalate vaimsete võimetega lapsed/inimesed võivad saavutada ülihäid tulemusi kitsastes tegevusvaldkondades, millele pühendutakse. Pärilikkuse mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. Väärtuslikku teavet annab keskkonna ja geneetiliste faktorite mõjust ühemunakaksikute uurimine. Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ligikaudu 20 punktiline IQ tõus üldises vaimses võimekuses. Arvatakse toitumisvõimaluste paranemist kasvu põhjuseks, aga mitte pärilikkust. Tähtis roll on seega arengutingimustel, millega tuleks kindlustada kõik lapsed.

Alternatiivpedagoogika