.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav* Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes Kehtestamise funktsioone: • isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine); • põhjendamatutest nõudmistest keeldumine; • põhjendatud nõudmiste esitamine teistele; • saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud; • teiste käitumise muutmine kehtestaja suhtes; • vältida agressiivseid konflikte; • enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; • luua ja säilitada enesetõhusustunnet.
Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil.
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda
Agressiivne käitumine: kontrolli tunne • Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Tagajärg • Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine. Kehtestav käitumine • Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. • Sellise käitumisviisi rakendamine võimaldab inimesel jääda iseendaks, olla siiras ja säilitada eneseväärikust. Kehtestav käitumine • Kehtestamine soodustab ka soojade ja lähedaste suhete kujunemist, sest inimesel ei ole vaja tegeleda enda
Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
· Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv) Võlg mõjustatavale on juba midagi antud, võimaldatud (nt X peab midagi tegema, sest keegi on tema heaks juba midagi teinud) Vastumeelsuse tekitamine - karistamine (nt. millegi keelamine, ei võimaldata positiivset kogemust) Moraalile rõhumine - kui ei kuuletu, siis oled ebamoraalne (nt. millegi tegemine on moraalselt vale)
Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid küll. Õppisin, et inimestel võib käitumine teatud olukordades
· materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe
Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9. Läbirääkimismeeskonna korraldus (üks liider või konsensus) 10. Riskivalmidus (kõrge või madal) LÄBIRÄÄKIMISKÄITUMISED · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav ENESEKEHTESTAMINE Kehtestamine hõlmab oma õiguste eest seismist ja oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil, mis tunnistab teiste inimeste õigusi. · Igal inimesel on õigus ja kohustus kaitsta oma õigusi, oma ruumi seista hea oma vajaduste eest. · Kui keegi minu õigusi riivab, võin ma püüda tema sellist käitumist muuta. · Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi
tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise; täisväärtuslike suhete soodustamine; vähendab hirmu ja ärevust; iseenda elu elamine-oma isikuruumi kaitsmine ja vajaduste rahuldamine. J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada
5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t
Alguses oli jah halb tunne esimest korda eitavalt vastata ja seda just tuttava inimese puhul. Pikaks ajaks oli kogu minu senine rahu kuidagi häiritud. Siis aga, endas selgusele jõudes, avastasin mingi kummalise kergustunde. Kaotasin hiljuti eitavalt vastates küll ammuse tuttava, kuid ei saa tõesti lõputult heategijat mängida, seda enam, et jään alati ise abi paludes oma probleemidega üks. Kuidas siis öelda ei? Tuleb välja, et tasemel enesekehtestamine algabki ei ütlemisest. Kui tahad oma elu ise korraldada, on sul alati õigus ära öelda, ent seda tuleb teha läbimõeldult (Niiberg & Urva, 2009). Ilmselt minu puhul on kuskile kadunud teadmine, et mul ju ometi on see õigus olemas! Osa inimesi arvab, et ei ütlemine on ebaviisakas ja võib rikkuda suhteid kolleegidega. See pole õige. Äraütlemine ei tähenda, et see inimene sulle ei meeldi, vaid et sinu vastus mingis küsimuses on eitav
Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel
õiguste ja tunnete arvel. Ta kipub teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: inimene ütleb teisele, kuidas nad peaksid käituma, et temal oleks parem, aga ei arvesta, et võib nende tundeid riivata. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4
intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v. - 46-120 cm (koosviibimistel) sotsiaalne v. - 1,2-3,6 m (kõrvaliste jaoks) avalik v. - üle 3,6 m (nt loengusaalis). 12. Milline eluhoiak: agressiivne/passiivne/alistuv/kehtestav on suhtlemisel kõige parem. Miks? 2 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone.
ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud ressursse rohkem hindama, väljendama ja otstarbekamalt kasutama. Abistajana tuleb sul endalt sageli küsida, kas sa: 1. suudad olla selline, et teine inimene tajuks sind usaldusväärse, või kõige sügavams mõttes kooskõlalisena? 2
Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata, seda ei tohi segamini ajada agressiivsusega; · konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; · probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi
AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID.........................
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
4) Inimese eneseusk ja vastutustunne saavad kindlust juurde, kui ta ise oma lahendused välja mõtleb ja täide viib. 5) Mõlemad saavad sellest kasu, kui teine kuulajana sõltuvusse ei satu. 11 Kolm lähenemisviisi suhetele Muistses hiina mõttemaailmas tähistasid terminid yin ja yang vastandlikke kategooriaid, mis vaatamata erinevusele olid teineteisest sõltuvad ja teineteist täiendavad olemise tahud. - Enesekehtestamine (yang) - kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. - Ärakuulamine (yin) - vastapoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures. KT - kehtestamisetreening. Igal inimesel on oma ainulaadne isikruum - ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Theodor White «The making of the president 1960». Albert Scheflen, Norman Ashcroft «Human territories: Ho we behave in space-time».
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
